) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks.
lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osalev juriidiline isik lõpeb õigusjärgluseta.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 3 875.00 krooni.
lg 4 alusel kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 4 alusel asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja 2 palub hagejalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) summas 25 488.00 krooni, s h käibemaks summas 3 888.00 krooni. Hageja leiab, et taotletav summa on ülemäära suur. Nimetatud taotlusele lisatud arve kohaselt kulus kostja 2 lepingulisel esindajal vandeadvokaat Tambet Mullari’l antud tsiviilasjas osalemise, s h kostja vastuse koostamise peale, kokku 12 tundi, hinnaga 1 800.00 krooni 1 tund. Kohus on seisukohal, et arves toodu ei vasta toimiku materjalidest nähtuvale. Arvestades antud tsiviilasja mahtu, keerukust ja kestvust ei ole kostja 2 õigusabikulud summas 25 488.00 krooni põhjendatud. Kohus lähtub põhjendatud ja vajaliku kulu suuruse määramisel järgmistest asjaoludest: kostja esindajana pidi vandeadvokaat tõepoolest tutvuma hagimaterjalidega (millest hagiavaldus oli vormistatud 2-l lehel, nõude aluseks olev liisingleping 12-l lehel koos maksegraafiku ja üldtingimustega; tarbijakäendusleping 3-l lehel; lisaks veel teatised lepingu ülesütlemiseks ja käendatava kohustuse täitmiseks, kumbki 1-l lehel); samuti koostas ta kirjaliku vastuse (t lk 40-42), milline oma üldmahult sisaldab sisulisi vastuväiteid kohtu hinnangul 1/3 ulatuses (ülejäänud osas on tegemist
-i sätete tsiteerimisega) ja taotluse kohtukulude välja mõistmiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et 3 antud juhul on mõistlikuks kostja 2 menetluskulude suuruseks tasu õigusabile 4 tunni eest, mis arvestades toodud tunnitasu on kokku 8 496.00 krooni, s h käibemaks summas 1 296.00 krooni. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.