Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale töökoha kaudu. Kostja on telefoni teel kohtule teatanud töökohast dokumentide kättesaamist 18.04.2007 ja lubanud kohtule anda kirjaliku vastuse ning pöörduda hageja poole nõude tagasimaksmise tingimuste saamiseks. Kostja ei ole oma lubadust kohtule täitnud. Kohtus on seda nõudnud kahel korral 24.05.2007 ja 4.06.2007. Kostja ei ole andnud oma elukoha andmeid. Samas on nõustunud töökoha kaudu posti saamisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0501131/25st, mille alusel on kostja saanud 25000 krooni krediiti intressimääraga 29,09 % aastas. Kostja on hagejale tasunud ainult kaks esimest makset. Järgmised maksed on tasumata. Tehtud on kahel korral kirjalikke meeldetuletusi. On tehtud lepingu ülesütlemise hoiatus. Kuna kostja ikkagi ei asunud tasuma, siis leping on üles öeldud. Hageja nõue koosneb 24805.20 kroonist kui tagastamata krediidisummast, 2746.83 krooni sissenõutavaks muutunud intressist, 1311.11 krooni kui viivisest, 4961.04 kroonist leppetrahvist, 900 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 20362.64 kroonist kahjuhüvitisest. Lisaks nõuab hageja alates 8.03.2006.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 29,09 % tagastamata krediidisumaalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 2 korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb lepingu üldtingimuste p-dest 4.3 ja 5.3. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Käesolevas tsiviilasjas tuleneb kahju saamata jäänud intressist ehk saamata jäänud tulust. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 24805.20 krooni, tasumata intress 2746.83 krooni, viivis 1311.11 krooni, leppetrahv 4961.04 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 20362.64 krooni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist alates 8.03.2006.a kuni põhinõude täitmiseni 29,09 % aastas.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (
lg 1).
Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.