KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

) § 229 sätestas, et nimeline aktsia on vabalt võõrandatav. Aktsia võõrandamise tehingule äriseadustik kohustuslikku vormi ei sätestanud, mistõttu võidi aktsiate ostu-müügi tehing teha suulises vormis. Tunnistaja, AS-i endise juhatuse liikme MK ütlustega on tõendatud, et

1. aasta lõpuks oli AS pankrotiolukorras, millest pääsemiseks toimus AS-i aktsiate müük hagejalt AS-le, sealt AS-le , kes võõrandas need omakorda Venemaa äriühingule OAO . Tehingu majanduslikuks sisuks oli välisinvestorite kapitali kaasamine piimatööstuse tegevuse jätkamiseks, mistõttu oli vajalik, et aktsiad müüks AS , et tehingust laekuvad finantsvahendid jääksid piimatööstuse omanikuks olevasse äriühingusse. Hageja võõrandas oma aktsiad kostjale seetõttu, et kostja saaks need edasi võõrandada märkimisväärselt suurema hinnaga ja laekunud raha kataks vanu võlgu ja päästaks AS-i . Tunnistaja MK kinnitas, et tegemist oli hageja poolt väljapakutud lahendusega 2 piimatööstuse saneerimiseks ja aktsiate hind oli 200 000 krooni. 18.12.2001 andis hageja kostjale üle aktsiatähe ja seega oli selge, et hagejal oli tahe üle anda nimeline aktsia ja et tehing oli tehtud. Tunnistaja kinnitas ka, et hageja viibis AS-i üldkoosolekul notar AS juures, kus aktsionärid AS ja OAO valisid hageja AS-i nõukogu liikmeks, et hageja ei vaidlustanud aktsionäride otsuseid vaid aktsepteeris neid ning et hageja kinnitusel oli abikaasa nõusolek aktsiate võõrandamiseks tal olemas. Kostja AS-i
2. majandusaasta aruandega, mis registreerimise kuupäeva järgi esitati Tallinna Linnakohtu registriosakonnale 01.07.2002, on tõendatud, et selts kajastas
3. aastal aktsiaid oma varana bilansis. Tunnistaja, AS-i endise juhatuse liikme TP ütlustega on tõendatud, et tehingud hageja ja AS-i vahel toimusid suuliselt vahetult enne aktsiate müüki AS-le ja OAO-le , et AS-i esindas MK, et tunnistaja sai tehingutest teada hagejalt, kes ütles talle enne aktsiate müüki, et on vastu võtnud otsuse aktsiate müügiks ja peale tehingu toimumist, et ta jäi ilma aktsiateta. Tunnistaja TP kinnitas, et hageja osales AS-i aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul notari juures, kus notar kandis ette aktsionäride nimekirja, et koosolek toimus vene keeles ning, et aktsiate omandiõiguse üle ei olnud vaidlust. Tunnistaja ütluste kohaselt andis hageja korraldusi üksnes suulises vormis, mistõttu lepingute sõlmimine suulises vormis ei olnud hagejale ebatavaline. Tunnistajate, AS-i nõukogu liikmete VL ja OG ütlustega on tõendatud, et nad teadsid hageja ja kostja AS-i aktsiate müügitehingust, et tehingu pooltel vaidlust AS-i aktsiate omandiõiguse üle ei olnud, et hageja osales aktsionäride 30.10.2002 üldkoosolekul ja nõustus jätkama nõukogu liikmena. 14.05.2002a. erakorralise üldkoosoleku protokolliga, millest nähtuvalt on AS-i aktsionärideks AS ja OAO on tõendatud asjaolu, et hageja oli pärast aktsiate võõrandamist AS-ile teadlik aktsionäride ringist, sest ta osales AS aktsionäride erakorralisel koosolekul ja nõustus 10.05.2002 valimisega AS-i nõukogu liikmeks. Kostja AS-i 31.12.2001 majandusaasta aruandes, mis esitati registreerimise kuupäeva järgi Tallinna Linnakohtu registriosakonnale 23.09.2002, on märgitud aktsionärideks AS 20 000 aktsia osas ja OAO 20 000 aktsia osas. 30.10.2002 erakorralise üldkoosoleku protokoll tõendab, et hageja valiti ka 30.10.2002 AS-i nõukogu liikmeks, koosolek toimus Tallinna notar AS büroos, hageja andis kirjaliku nõusoleku nõukogu liikmeks valimiseks ja viibis koosolekul. Tunnistajate MK, TP, VL ja OG ütlustega on tõendatud, et hageja viibis koosolekul, et koosolek viidi läbi vene keeles ja sellel loeti ette aktsionäride nimekiri ning hagejal puudusid vastuväited aktsionäride nimekirjale. Hageja kinnitas 14.09.2005 kohtuistungil, et võttis 30.10.2002 AS-i üldkoosolekust osa ja teadis, et ta ei ole aktsiate omanik. Vastuvõetud otsuseid ta ei vaidlustanud. Hageja tahet AS-i aktsiad võõrandada tõendab samade aktsiate müümiseks OAO-le sõlmitud eelleping. Asjaolu, et aktsiate müügi eellepingus 8.detsembrist 2001.a., mis sõlmiti kostja AS-i ja hageja vahel või et aktsiate müügilepingus nr. 25/01 20.detsembrist 2001.a., mis sõlmiti AS-i ja OAO vahel, oli aktsiate tehinguväärtuseks 4 000 000,00 USA dollarit ei välista, et hageja ja kostja AS 18.12.2001a. suulises lepingus teistsuguses hinnas kokku leppisid. Kostja väidet selle kohta, et pooled kinnitasid tehingu toimumist ja aktsiate omandiõiguse üleandmist aktsiatähe üleandmise teel, tõendas kostja AS-i otsene valdus AS-i aktsiatähtedele nr XXX ja nr XXX. Tunnistaja, AS juhatuse liikme RT ütlustega on tõendatud, et tema tegi aktsiaraamatus kanded nr. XXX ja nr. XXX, seega aktsiaselts emiteeris aktsiatähed nr XXX ja nr XXX. Kohtuistungil väitis hageja, et kostjal puudub hageja abikaasa kirjalik nõusolek aktsiate võõrandamiseks. Kuigi hageja ei ole tuginenud hagis abikaasa nõusoleku puudumisele, peab kohus vajalikuks märkida, et perekonnaseaduse (PkS) § 17 lg 3 sätestab, et kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Aktsiate näol on tegemist vallasasjaga. Seega kehtib teise abikaasa nõusoleku eeldus ning vastupidist ei ole käesolevas asjas tõendatud. Nõusoleku puudumise tõendamise koormis lasub tulenevalt PkS § 17 lg 3 hagejal. Tunnistaja MK ütluste kohaselt väitis hageja, et abikaasa 3 nõusolek oli AS-i aktsiate müümiseks kostjale olemas. Eeltoodud tõenditega loeb kohus aktsiate müügilepingu sõlmimise 18.12.2001 ja omandi ülemineku hagejalt kostjale AS-le tõendatuks.

§ 228

lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et aktsiad on nimelised, peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ja nimelistest aktsiatest tulenevad õigused kuulvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.

§ 229

lõike 4 kohaselt on omandajal õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse.

§ 233

lõike 1 kohaselt peab nimeliste aktsiate kohta aktsiaselts aktsiaraamatut, milles tuleb märkida : 1) aktsionäri nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 2) aktsia liik ja nimiväärtus ning aktsia järjekorranumber; 3) aktsia märkimise ja omandamise aeg; 4) kas ja milliste aktsiate kohta on välja antud aktsiatähed, samuti nende number ja väljaandmise aeg.

§ 233

lõige 2 sätestab, et aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ning, et aktsiaseltsi juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. Seega registripidajale esitatud andmete õigsust eeldatakse. Tunnistaja, AS-i endise juhatuse liikme RT ütlustega on tõendatud, et AS aktsiaraamatu pidamine oli tema kohustus, et ta tegi aktsiaraamatusse kohtule esitatud koopia kohaselt viimase kandena kande nr. XXX, et esitajaaktsiad tulid seaduse järgi muuta nimelisteks ja kanda registrisse, et hageja võttis kõik otsused vastu ise, et hageja, TP ja MK käisid Venemaal äriasju ajamas, et TPl oli hageja täielik usaldus, et ta võis allkirjastada Eesti väärtpaberi keskregistrisse aktsiate registreerimiseks 11.02.2002a. esitatud avalduse ja AS-i aktsionäride nimekirja, mille kohaselt olid AS ja OAO AS-i aktsionärid võrdsetes osades. AS-i aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistrisse 11.02.2002.a registreerimiseks esitatud avalduse ja sellele lisatud AS-i aktsionäride nimekirja kohta läbi viidud käekirjaekspertiisiaktiga nr.XXX 02.08.06 on tõendatud, et nendele dokumentidele kirjutas alla tunnistaja RT. Tähtsust ei oma asjaolu, kes täitis eelnimetatud blanketil teksti. Eeltoodust saab järeldada, et tunnistaja RT esitas 11.02.2002 avalduse Eesti väärtpaberite keskregistrile lähtudes AS-i aktsionäride tegelikust seisust. Hageja ei ole tõendanud, et RT on AS-i juhatuse liikmena esitanud Eesti väärtpaberite keskregistrile ebaõigeid andmeid aktsionäride kohta. Seega on hagi põhjendamata ja tõendamata ning tuleb rahuldamata jätta. Kohus leidis, et asja lahendamisel tuleb jätta arvestamata OAO 12.02.2006 õiend nr XXX, Põhja Ringkonnaprokuratuuri kiri 13.12.2004 nr. TLN-25/04/906 ja selle lisa, Keskkriminaalpolitsei 15.09.2005 nr. KP10-206/05/46 kiri, Riigiprokuratuuri kirjad nr. RP-29/06/106 30.03.2006 ja nr. RP-2-9/06/106-II, kuna need ei ole asjakohasteks tõenditeks ning 18.juuli 2001 aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamata tekst, AS-i allkirjastamata kassa väljamineku order 14.juunist 2002, kuna tõendid on ebausaldusväärsed. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise, kuna hagi jääb rahuldamata. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. 4 Kostja AS esitas kohtule taotluse välja mõista hagejalt kohtukulud – ekspertiisitasu 2000 krooni ja õigusabikulu 71 508 krooni. Võttes arvesse hagi hinda, asja keerukust ja seaduses sätestatud viie protsendi piirangut leidis kohus, et hagejalt MYH´lt tuleb kostja AS-i kasuks välja mõista eksperditasu 2000 krooni ning vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 10 000 krooni, kokku 12 000 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kohus määras asjas käekirjaekspertiisi, mille eest tasus kostja ette kohtu tagatiste arvele 2000 krooni. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse arve kohaselt oli ekspertiisi maksumus 2520 krooni. Kohus tegi asjas postikulusid kokku 678.10 krooni ulatuses. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kuulub hagejalt väljamõistmisele kohtukulu postikulu 678.10 krooni ja ekspertiisitasu ette tasumata osas 520 krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. XXX SEB Eesti Ühispangas või nr. XXX Hansapangas, viitenumber XXX, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:/allkiri/ 5