← Eesti

2-07-19057/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.

  1. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-19057 Tsiviilasi AShagi IS vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja AS(isikukood XXX, elukoht XXX Tallinn); kostja IS(isikukood XXX elukoht XXX Tallinn). esindajad Istungi toimumise aeg 28.08.2007.a. Istungil osalesid Hageja AS Kostja IS RESOLUTSIOON
  2. AS hagi IS vastu elatise suurendamise nõudes rahuldada osaliselt.
  3. Suurendada 05.12.1995.a Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-9115/95 välja mõistetud elatise suurust 1 500 krooni võrra ja välja mõista kostjalt IS’lt elatis 1 900 krooni kuus XXX sündinud G S ülalpidamiseks alates 01.06.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni so XXX hageja AS kasuks.
  4. Suurendada 05.12.1995.a Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-9115/95 välja mõistetud elatise suurust 1 400 krooni võrra ja välja mõista kostjalt IS’lt elatis 1 800 krooni kuus XXX sündinud R S ülalpidamiseks alates 01.06.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni so XXX hageja AS kasuks
  5. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.
  6. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud AS esitas 16.05.2007.a. kohtusse hagi ISvastu elatise suurendamise nõudes. 05.12.1995.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatis summas 400 krooni ühele lapsele, ei ole enam piisav laste ülalpidamiseks. Seda põhjusel, et GS on nüüdseks sügavapuudega ning RS käib erivajadustega laste koolis. Lapse GS kasvatamisele kulub eluasemekulude, toidu, transpordi, sidekulude, tervishoiule, hügieenitarvete, koolikohustuse täitmiseks, riiete ja jalanõude ning muu eluks hädavajaliku muretsemiseks keskmiselt 3 972 krooni kuus. Lapse RS kasvatamisele kulub eluasemekulude, toidu, transpordi, sidekulude, tervishoiule, hügieenitarvete, koolikohustuse täitmiseks, riiete ja jalanõude ning muu eluks hädavajaliku muretsemiseks keskmiselt 3 395 krooni kuus. Hageja töötab AS ning tema kuue kuu keskmiseks palgaks oli umbes 7 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 01.06.2007.a. GS’le 2023 krooni ja RS’le 1 796 krooni. Kostja vastuväited Kostja ISesitas 25.06.2007.a. vastuse AS16.05.2007.a. esitatud hagile. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on nõus maksma tütrele GS’le ja pojale RS’le elatist summas 1 500 krooni kuus. Kostja leiab, et laste kasvatamine on mõlema vanema kohustus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et AS hagi IS vastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt. GS sünnitunnistusega (t lk 11) on tõendatud, et GS vanemateks on IS ja AS. RS sünnitunnistusest (t lk 10) nähtuvalt on tema vanemateks IS ja AS. Mõlemad lapsed elavad ema juures ning selle üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud igakuise elatusraha summat tütre ülalpidamiseks 1 623 krooni võrra, millele lisandub käibemaks ja poja ülalpidamiseks 1 396 krooni võrra. Kostja vaidleb hageja poolt palutud elatise summa suurendamisele vastu ning leiab, et on nõus maksma kummalegi lapsele elatist kuus 1 500 krooni, kokku 3 000 krooni kuus. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta hageja poolt nõutud summasid. Elatise kindlaksmääramisel lähtub kohus laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist vastavalt PKS § 61 lg
  7. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laste vajaduste osas, seega on kostja nõustunud hagiavalduses märgitud laste ülalpidamiskuludega. Kostja on põhjendanud, et ta ei suuda hageja poolt nõutud suuruses elatist maksta, sest kostja netosissetulekuks ühes kuus on 7 327 krooni, millest tuleb maha arvata eluasemekulud, toidukulu ja muude eluks vajaliku kulutuste tegemiseks kuluv raha. Tagamaks lapsele elatise maksmist, peab vanem olema aktiivne ja leidma selleks võimalusi. Kuivõrd 05.12.1995.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatis summas 400 krooni ei ole antud hetkel enam piisav laste kasvatamiseks, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 1 900 krooni tütar GS ülalpidamiseks ja 1 800 krooni poeg RS ülalpidamiseks. Elatis suurendamine on vajalik ka seetõttu, et GS on sügavapuudega ning vajab profesionaalset abi (t lk 12). Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks alates 01.06.2007.a. Kuivõrd kostja ei ole sellele vastu vaielnud, peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista suurendatud elatise laste ülalpidamiseks alates 01.06.2007.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. ASl on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Ene Tsefels Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.