lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha muutmisel arvestab kohus, et kostjalt Tallinna Linnakohtu 08.12.1998. a otsusega hageja kasuks alaealise AVi ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 750 krooni kuus ja täisealise abi vajava töövõimetu VVi ülalpidamiseks väljamõistetud elatis 400 krooni kuus ei ole piisav. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud AVi igakuised kulutused eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 95 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 400 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni, koolikohustuste täitmiseks 100 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni ja vältimatutele püsikulutustele 100 krooni. Seega kulub lapse vajadusteks ühes kuus kokku 3045 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on AVi vajadused kaetud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Seega oleks kummagi vanema kanda 1522.50 krooni Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on 1800 krooni. Tulenevalt asjaolust, et hageja on töövõimetu ja tema igakuiseks sissetulekuks on invaliidsuspension 2663 krooni ja kostja palk on umbes 10 000 krooni, on kostja varaline seisund hageja omast parem ja tema kanda peab jääma suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt AVi ülalpidamiseks väljamõistmisele 2300 krooni hageja kasuks. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga – arstliku ekspertiisi otsusega nr 271306- on tõendamist leidnud, et VV on töövõimetu, tal on sügav puue mis põhjustab lisakulutusi. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on VVi pensioni suurus 3006 krooni. Täisealise töövõimetu lapse VVi igakuisteks põhjendatuks ja vajalikuks kulutusteks peab kohus eluasemekuludele 500 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 95 krooni, sidekuludele 250 krooni, tervishoiule 800 krooni, hügieenitarvetele 300 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni ja vältimatutele püsikulutustele 100 krooni. Samuti on põhjendatud kulutus invaliidide päevakeskuse „Käo“ tasule kuus umbes 800 krooni.
lg 6 p 2 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla §-s 61 lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada kui lapsel on piisav sissetulek. Seega kulub täisealise lapse vajadusteks ühes kuus kokku 4350 krooni, millest 3006 krooni on kaetud igakuise invaliidsuspensioniga, katmata kulude 1344 krooni osas vajab ta abi vanematelt Tulenevalt asjaolust, et hageja on töövõimetu ja kostja varaline seisund on parem ja tuleb kostja kanda jätta suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Ning tuleb arvestada ka sellega, et hageja maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele täisealise töövõimetu poja ülalpidamiseks 1344 krooni kuus. Kostja väited selle kohta, et ta peab toetama oma 82 aastast ema on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ema näol ei ole tegemist
§-s 64 lg 1 sätestatud abi vajava töövõimetu emaga, kelle ees oleks kostjal ülalpidamiskohustus. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 1500 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.