KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-14227 Tsiviilasi Tallinna Linna (Tallin

) § 53 lg-tele 1 ja 3 palub avaldaja võtta ära alaealine JD oma ema TJ kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta, anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise JD edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale ning jätta menetluskulud TJ kanda. 2 Kuivõrd TJ elukoha andmed Rahvastikuregistris puuduvad, avaldajale teadaoleval aadressilt tagastati menetlusdokumendid hoiutähtaja möödumisel, TJ töökoht puudub ning kohtule ei ole tema elukoht teada, on kohtukutse ja kirjaliku vastuse nõue edastatud TJ väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohus andis TJ tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. TJ ei ole kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma avalduse juurde. TJ ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud mitteilmumise seaduslikust takistusest. JD määratud esindaja toetas avaldust. JD sünnitunnistusest ja sünniaktist nähtub, et TJ on tema ema (t lk 9-10). JD isa VD on XXX surnud (t lk 11)

§ 53

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

§ 50

lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TJkohtuistungile ei ilmunud. Seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on 14-aastase JD telefoni teel ära kuulanud. JD toetab avaldust. XXX Põhikooli 20.06.2005 kirjast (t lk 12) nähtub, et J õpib XXX Põhikoolis alates 01.09.

1. Ema lapse arengu vastu koolis huvi ei tunne ning lapse kasvatamisest osa ei võta. Vaatamata kutsetele ei ole ema kooli tulnud. Kodu on halvas olukorras, J on tihti näljane ja mustade riietega. Kool ei tea J täpset elukohta, ema ei ole sisse registreeritud ning tal puudub igasugune sissetulek. Õppenõukogu 25.02.2005 otsusega suunati Ji XXX. XXX 18.04.2006 kirjast (t lk 13) nähtub, et J elab seal alates 03.03.
2. Lapse kodus, kus ta elas alates viiendast eluaastast, puudusid vesi ja elekter. Ema on elanud Eestis üle 10 a seadusliku aluseta, tal puudusid kehtivad dokumendid ja sissetulek. J õppimisega probleeme ei olnud, õpetajate poolt on lapsele suur toetus. Ema külastab last umbes kolm korda kuus. Ema ja poeg on väga lähedased, kuigi ema on sageli alkoholijoobes. J on keskuses palju sõpru, ta on hoolas, abivalmis, heasüdamlik ja töökas. XXX 06.11.2006 kirjast (t lk 14) nähtub, et peale XXX elama asumist on J muutunud avatumaks, paranenud on tema eesti keele oskus, ta tegeleb regulaarselt spordiga. Positiivset mõju on avaldanud tugipere Norras. Negatiivseid muutusi ei ole pärast XXX elama asumist täheldatud. XXX oli viimane kontakt TJ XXX, mil külastati koos J tema kodu. Elamine oli räämas ja antisanitaarne, ema ning korteris viibivad kaks meesterahvast olid alkoholijoobes. J 3 jäi siiski koju ning naases XXX XXX, tema sõnul pidi ema sel päeval üürivõla tõttu vabastama korteri. Peale seda puudub kontakt emaga. Alkoholisõltuvuse ja sotsiaalsete oskuste puudumise tõttu ei ole TJ suuteline oma eluolu parandama ning tööd ja elukohta leidma. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 30.10.2006 ümarlaua protokollist (t lk 15) nähtub, et ümarlaual otsustati JD jäämine edasi elama XXX kuni asjaolude muutumiseni ning õpingute jätkamine XXX Põhikoolis Põhja Politseiprefektuuri 14.11.2006 vastusest taotlusele TJ kohta (t lk 19) nähtub, et TJ viibimiskoht on politseile teadmata. JD määratud korras esindaja kirjalikust seisukohast nähtub, et ta toetab avalduse rahuldamist (t lk 45-47). XXX Põhikoolis, kus J.D õpib, märgati lapse hooldamatust, alatoitumust ning ema huvi puudumist kooliga suhtlemiseks. Kooli sotsiaaltöötaja külastas J.D kodu XXX J elas emaga elamiskõlbmatus kuuris, kus puudus vesi ja elekter. Ema T.J oli probleeme alkoholiga. XXX Põhikool teavitas olukorrast Kesklinna Valitsust ning paigutas lapse XXX se. XXX töötajad on pidevalt otsinud kontakti T.J , et pakkuda emale abi eluga toimetulekuks. Sotsiaalkeskuse abiga õnnestus vormistada T.J dokumendid, aidati leida töökoht ning üüriti T.J korter. T.J töökohta ei pidanud, jätkas asotsiaalseid eluviise ning jäi ilma nii tööst kui ka korterist. Kuni käesoleva ajani on ema huvi oma poja suhtes pealiskaudne. Sotsiaaltöötajad on püüdnud toetada ema ja lapse suhtlemist, kuid emal puudub selleks initsiatiiv ning ka tahe, valdavaks tema elus on alkohol. XXX sotsiaaltöötajate sõnul ei ole T.J oma poja suhtes pahatahtlik, kuid tal puudub jõud ja tahe eluviise muuta. Sotsiaaltöötajate hinnangul on emalapse suhe toiminud vaid J initsiatiivil, kes käib ema otsimas ja tunneb huvi tema käekäigu vastu. 27.08.
3. a toimunud vestlusel Jga selgitas esindaja talle kohtumenetluses olevat avaldust ning selle lahendamise võimalikke õiguslikke tagajärgi. J arvates on avaldus õige ja tuleks rahuldada. Ta leiab, et ema tema vastu huvi ei tunne ning ei ole suuteline tema elu rahuldavalt korraldama. Ema ei saa hakkama ka iseendaga. Viimati kohtus J emaga juuni alguses k.a., kui ta käis rattaga ema otsimas tema arvatavas elupaigas XXX, kus ema elab mingi mehe juures. J sõnul on ema pidevalt purjus, joobes ropendab ja on vahelduvalt kuri ja kurb. J on teinud emale etteheiteid tema elukommete kohta, selle peale hakkab ema nutma ja halama. Enne isa surma oli ema mõnikord ka vägivaldne, kord haaras rihma ja lõi Jt rihmaga. Laps sai rihma enda kätte ja tegi nagu lööks emale vastu. Peale seda pole ema last löönud. J ise arvab, et ema saab aru, et ta lööks vastu. Ema edaspidise elu suhtes Jl suuri ootusi pole, laps ütleb, et tema ei saa ema elu korraldada, tal tuleb endal hakkama saada. Suhtumine emasse ja tema eluviisidesse on täiskasvanulik ja pragmaatiline. J lõpetas kevadel XXX klassi, tunnistusel oli kolm „3“ – inglise keel, vene keel ja kolmandat ainet ta ei mäleta. J läks kooli 9-aastaselt, oma sõnul ta praktiliselt ei rääkinud kuni 7-nda eluaastani. Koolis käia ja õppida poisile meeldib. Leiab, et suhted teiste lastega nii koolis kui ka XXX on head. Aeg-ajalt tuleb ette tavalisi lastevahelisi tülisid. XXX on lastel ette nähtud taskuraha 100 krooni kuus, mida vastavalt õpitulemustele ja käitumisele võib suurendada või vähendada. J teatas uhkusega, et tema on saanud peamiselt 120 krooni kuus. Algavast kooliaastast loodab ta saada ühte tuppa elama koos kahe sõbraga. Sotsiaalkeskuses on lastel igapäevased eakohased ülesanded, samuti on tagatud järelevalve ning tingimused eakohaseks arenguks. Jle keskuses väga meeldib. XXX kaudu on Jl tugipere Norras, kus laps on viibinud
4. a lõpus ning käesoleval suvel alates 12.juunist kuni 2.septembrini. Peres on kaks tütart – 10 a ja 7 a , kellega J saab hästi läbi. Omavahel suheldakse inglise, eesti, norra keeles, mõnikord ka kehakeeles. J nõustub, et 4 Norras tugiperes elamine on hea ka keeleõppe seisukohalt. Suhted tugipere vanematega A ja S on väga head, suheldakse ka sel perioodil, kui J Eestis on. Pereema S kinnitas, et J on tubli poiss, elurõõmus, suhtub hästi pere lastesse, on abivalmis ja heatahtlik. Arvestades asjas kogutud tõendeid leiab JD esindaja, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. T.J on isik, kes mõjuva põhjuseta on jätnud täitmata vanemakohused, ei ole osalenud lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Lapse vastu ema sisuliselt huvi ei tunne.

§ 50

lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LaKS § 8). Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina vanema õiguste äravõtmist.

§ 53

lg 1 kohaselt võib kohus eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde ning lg 3 alusel korraldab lapse elu eestkosteasutus, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemliku hoolitsuseta. T.J puhul ei ole tõendatud mõjuvaid põhjuseid, mis oleks õigustanud tema poolt vanema kohustuste täitmata jätmist. Vanemana on T.J jätnud lapse hoolitsuseta ning ei ole taganud talle normaalseid tingimusi. Lapse jätmine või tagasi andmine ema juurde ohustaks lapse tervist ja arengut.

sätete kohaselt lähtub kohus lapsega seotud vaidluse lahendamisel lapse huvidest.

§ 50

lg 3 kohaselt ei ole vanemal õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Lapse esindaja leiab, et kasvatusõiguste äravõtmine T.J poja JD suhtes on lapse huvides ja tema kaitseks. Avalduse rahuldamisel tuleb lapse elu korraldamine jätta eestkosteasutusele. Avaldaja seletusega (t lk 5-8), JD määratud korras esindaja seisukohtadega (t lk 45-47) ja Tallinna Kesklinna Valitsuse esitatud tõenditega (t lk 9-21) on leidnud kinnitust, et TJ asukoht on politseile, eestkosteasutusele ja kohtule teadmata. Tõendatud on, et TJ ei suutnud J eest kohaselt hoolitseda, mistõttu elab laps alates XXX. Lapse ema ei suuda ega soovi võimaldada lapsele kohast kasvukeskkonda. Kuivõrd TJei saa käesoleval ajal kindlustada ja tagada lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust ning lapsele on hetkel tagatud turvaline keskkond, leiab kohus, et avaldaja nõue võtta laps T J ära vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TJ tuleb võtta JD ära vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus asub seisukohale, et avaldajal tuleb tagada JD elukorraldus.

§ 53lg 4 kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Ts

MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Viivi Villemson kohtunik 5