Obsah (8)

§ 442§ 206§ 440§ 173§ 162§ 129§ 445§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2007. a., Ra

§ 442lg.

6, § 633 lg.7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod ASAS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul

2. 1 Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 06.08.1997.a. sündinud poeg K J (isikukood xxxx), kes elab hageja juures ja on tema kasvatada. Pooled elavad lahus alates 2005.a. lõpust ja abielu on lahutatud 20.02.2006.a. Pärast lahkuminekut lubas kostja maksta lapse ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus ja tegigi seda kuni 2007.a. maikuuni. Praegu ei ole võimalik enam ka 1 000 krooniga toime tulla, kuid suurema summa maksmisest kostja keeldub. Poeg on praegu kasvueas, vajab pidevalt uusi riideid. Hagejal on maksta kommunaalkulud ja pangalaen 1 000 krooni kuus. Hageja töötasu on keskmiselt 7 800 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud määras 1 800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 1 ja 61 lg. 1, 2, 4 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 19.06.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et ei saa hagemise põhjustest aru, sest on lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja maksnud hagejale kokkulepitud raha 1 000 krooni kuus. Nii pidi see kestma, kuni kostjal liisingukohustuste lõppemiseni. Pärast seda pidi hageja hakkama saama 1 440 krooni kuus. Maikuus jäi raha andmata selletõttu, et lapsele sai ostetud telefon. Nimelt pole pärast hageja Tartust ärakolimist lapsega enam muul viisil võimalik suhelda kui telefoni teel. Hageja pole suurema summa maksmisest kunagi juttu teinud. Last aga varustab riietuse osas kostja ema. Kostja töötasu on tunduvalt väiksem kui seda oli varasemalt. Kostjal on samuti tasuda korteril lasuv laen, kommunaalkulud ja maja remont, pluss küttepuud. Kostja leiab, et tema pole kohustatud maksma kinni hageja laene. Kostja ei pea vajalikuks kohtuistungi korraldamist, sest tema on oma kohustusi täitnud. Ja kuna kostja hagejale midagi ei võlgne, ei soovi kostja ka menetluskulusid tasuda. III. Asja kohtulik arutelu ja maakohtu maakohtu otsuse põhjendused. Kohtuistungil hageja selgitab, et jääb hagiavalduses toodu juurde. Hageja selgitab, et lootis asja lahendada ilma kohtuta, kuid kostja keeldus suurema summa maksmisest ja teatas, et andku siis hageja asjale ametlik käik. Hagiavaldus saigi selletõttu esitatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, e-kirjaga teatas 19.09.2007.a., et tema kohtusse ei tule, kuna on nõus maksma 1 800 krooni kuus, kuid kohtukulusid ta kindlasti ei soovi maksta. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Kostja on oma elatise maksmise kohustust täitnud, kuid hagejat senine raha maksmise viis ja igakuise elatusraha suurus ei rahulda. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest 1 800 krooni. Kostja on selle summa maksmisega nõus. Kohus käsitleb kostja nõusolekut hagi õigeksvõtuna. Kui hagi on õigeks võetud, puudub vajadus hinnata poolte varalist seisundit,

§ 206lg.

1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Summa maksmisega nõustumisest on kostja teatanud pärast kohtuistungi määramist. 2 Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 30.05.2007.a.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 129lg.

2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa.“ Hagisumma on 1 800 x12= 21 600 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 500 krooni. Kuna hageja oli RLS § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt elatise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 500 krooni mõista kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse.

§ 445lg.

3 kohaselt, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamatult, tuleb seda otsuse resolutsioonis märkida.

468 lg. 1 p. 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61,

§-de 129, 162, 440-442, 468, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ I.Golubev Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 02. novembril 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3