Obsah (4)

§ 11§ 23§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1408 Haldusasi O.G.´i kaebus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 ots

§ 11lg 31 p 5).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. ASJAOLUD

1. O.G. esitas 09.07.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 35, millega avaldati Loksa Linnavolikogu revisjonikomisjoni aseesimehele O.G.ile umbusaldust, tühisus.
2. Kaebuse kohaselt toimus 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu istung. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O.G.i juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid eelnimetatud volikogu liikmed umbusaldust volikogu revisjonikomisjoni aseesimehele O.G.ile.
3. Põhja Politseiprefektuur algatas O.G.i vastu väärteoasja nr 2301-07-
4. Väärteoasi on seotud Loksa linna majandusliku huvide deklaratsiooni hoidmisega. O.G.i põhjendatud huvi Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 35 tühisuse tuvastamiseks seisneb selles, et septembris 2006 oli ta Loksa Linnavolikogu revisjonikomisjoni aseesimees ja revisjonikomisjoni aseesimehena oli tal õigus hoida Loksa linna majanduslike huvide deklaratsioone. V.Fjodorovi poolt juhatatud volikogu 01.09.2006 istung ei ole pädev umbusaldust avaldama, mistõttu on vaidlustatud haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühine. KOHTU PÕHJENDUSED 1
5. Kohus leiab, et O.G.´i kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 5 alusel keelduda. Vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 23

lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. 5.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega ei anna

§ 7

lg 1 teine lause õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Kaebuse kohaselt on O.G.i põhjendatud huviks Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 35 tühisuse tuvastamiseks asjaolu, et Põhja Politseiprefektuur algatas O.G.i suhtes väärteoasja nr 2301-07-000004 O.G.i poolt pädevuseta Loksa linna majanduslike huvide deklaratsioonide hoidmises, aga O.G.il oli Loksa Linnavolikogu revisjonikomisjoni aseesimehena õigus hoida Loksa linna majanduslike huvide deklaratsioone. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 35 tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamine ei saa kaebaja jaoks tuua kaasa tagajärgi, mis võimaldaksid tal kaitsta tulemuslikult oma õigusi väärteomenetluses. Väärteomenetluses lahendatakse küsimus, kas O.G. oli pädev isik tegelema majanduslike huvide deklaratsioonide hoidmisega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg-le 1 järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VMS

1. peatükis sätestatud erisusi arvestades. VTMS § 72 lg 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama muuhulgas küsimused, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu; väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt ning kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik. Vastavalt VTMS § 72 lg-le 1 teeb kohtuväline menetleja lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.06.2006 kohtuotsuses nr 3-1-1-41-06 on leitud, et asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis. 05.04.2007 kohtuotsuses nr 3-11-4-07 on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud põhimõtet, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ei saa halduskohus selgitada tõendamiseseme asjaolusid ega luua ning koguda tõendeid väärteomenetluses. Väärteomenetluse jaoks tõendite loomine ei ole ka halduskohtumenetluse eesmärk.
2. Seega, kuna kaebajal puudub Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 35 tühisuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, ei saa kaebuse esitajal ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus tuleb

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebajale tagastada.

7.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Aili Maasik Kohtunik 2