3-07-744/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-07-744 Määruse kuupäev 25.09.2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Lebedev´i kaebus Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 15.01.2007.a otsuse nr 93609-1 ja Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 28.02.2007.a vaideotsuse nr 401 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 25.09.2007 kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Lõpetada menetlus Aleksandr Lebedev´i kaebuses Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 15.01.2007.a otsuse nr 93609-1 ja Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 28.02.2007.a vaideotsuse nr 401 tühistamise nõudes;
2. Mõista välja Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniametilt Aleksandr Lebedev´i menetluskulud summas 6 490 (kuus tuhat nelisada üheksakümmend) krooni Aleksandr Lebedev´i kasuks;
3. Kohtumääruse ärakirjad saata menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja esimese astme kohtu seisukoht Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 15.01.2007.a otsusega nr 93609-1 määrati A. Lebedev´ile politseiametniku pension alates 30.12.2006.a eluaegselt 5100 krooni kuus. A. Lebedev leidis, et pensioni määramisel tuleks arvestada ka astmepalga 12 %-list suurendust ning esitas pensioniameti otsuse peale vaide. Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 28.02.2007.a vaideotsusega nr 401 jäeti Aleksandr Lebedev´i vaie rahuldamata. 1 13.04.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Lebedev´i kaebus Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 15.01.2007.a otsuse nr 93609-1 ja Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 28.02.2007.a vaideotsuse nr 401 tühistamise nõudes. Tartu Halduskohtu 13.04.2007.a kohtumäärusega võeti esitatud kaebus menetlusse. 03.09.2007.a saabus kohtusse Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti teade ja dokumendid, millede kohaselt arvestati A. Lebedev´i politseiametniku pension ümber. Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 18.06.2007.a otsusega nr 93609-1 määrati A. Lebedev´ile politseiametniku pension alates 30.12.2006.a eluaegselt 5712 krooni kuus. 12.09.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse kaebuse esitaja esindaja taotlus menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on vastustaja kohtumenetluse kestel aktsepteerinud kaebuse esitaja kaebust ja võtnud 18.06.2007.a. vastu uue otsuse nr. 93609-1, mille alusel on ametipalka tõstetud seniselt 6800 kroonilt 7616 kroonini, seda 12%-lise jälitustegevuse lisatasu võrra. Sellega on saavutatud kaebuse eesmärk, ühtlasi on kaebus muutunud ainetuks. Kaebuse esitaja esindaja on arvamusel, et haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on uue haldusakti väljastamisega tunnistanud varasema (vaidlustatud) haldusakti kehtetuks. Kui asuda seisukohale, et vastustaja on muutnud oma esialgset haldusakti, siis kuulub kohaldamisele HKMS § 24 lg 1 p
4. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Kaebuse esitaja taotleb taotluses kohtukulude (õigusabikulud) väljamõistmist summas 6 490 krooni kaebuse esitaja kasuks. Kaebuse esitaja palub arvestada, et kaebuse esitamine oli vältimatu samm ja alles menetluse jooksul selgus, et vastustaja seisukohad antud teemal on muutunud. Seega on kohtukulud kaebuse esitajale sisuliselt peale surutud, oleks ebaõiglane, et kujunenud olukorras peaks need kaebuse esitaja kanda jääma. Keegi teine (näit. Politseiamet) peale vastustaja ei ole kohustatud kaebuse esitaja kohtukulusid kandma, mistõttu ei ole kaebuse esitajal võimalik nende hüvitamist mujalt nõuda, küll võib seda peale kohtumenetluse lõpetamist teha regressi korras vastustaja, kui tema haldusaktide aluseks olnud andmed pärinevad kolmandast allikast. 21.09.2007.a saabus Tartu Halduskohtusse Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti vastus Aleksandr Lebedev´i taotlusele menetluse lõpetamiseks, milles nõustutakse haldusasja menetluse lõpetamisega. Samas ei nõustu vastustaja menetluskulude hüvitamisega kaebuse esitajale. Pensioniamet palub kohtul rakendada HKMS § 92 lõiget 10, mille kohaselt võib kohus olukorras, kus vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, jätta kohtukulud täielikult poolte endi kanda. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 15.01.2007.a otsuse nr 93609-1 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 28.02.2007.a otsuse nr 401 tegemise ajal ei olnud pensioniametil võimalik teistsugust otsust teha. Eelnimetatud haldusaktidega võeti seisukoht vastavalt haldusaktide tegemise ajal kehtinud seadustele, halduspraktikale ja asjaoludele. Pensioniamet ei saanud arvestada politseiametniku ametipalga hulka jälitustegevuse eest makstavat lisa, kuna pensioniametile esitatud politseiameti palgajuhendite kohaselt ei kuulunud jälitustegevuse eest makstav lisa 2 politseiametniku ametipalga hulka. Siseminister Jüri Pihl edastas õiguskantslerile 25.04.
5. a kirja nr 3.1-11, millega muutus Siseministeeriumi senikehtinud seisukoht politseiametnike ametipalga koostisosade suhtes, st politseiametnikele makstavat lisatasu jälitustegevuse eest hakati arvestama ametipalga diferentseerimisena ehk suurendamisena ning ametipalga mõiste tõlgendamisel tuleb ametipalga suurendus arvestada politseiametniku ametipalga hulka. Aleksandr Lebedev`i pensioni arvestamine suurendatud ametipalga alusel sai võimalikuks ainult põhjusel, et Siseministeerium muutis oma seisukohta ametipalga mõiste osas ning et Politseiamet tühistas ametijuhendi, mis keelas jälitustegevuse eest makstavat lisa arvestada ametipalga hulka. Eeltoodust tulenevalt on pensioniamet seisukohal, et menetluskulude välja mõistmine pensioniametilt asjas, mille üle ei ole pensioniametil otsustamise pädevust ega ka süüd, on äärmiselt ebaõiglane. Esimese astme kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et menetlus Aleksandr Lebedev´i kaebuses Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 15.01.2007.a otsuse nr 93609-1 ja Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 28.02.2007.a vaideotsuse nr 401 tühistamise nõudes kuulub lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt. Nii kaebuse esitaja kui vastustaja on nõus menetluse lõpetamisega. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja menetluskulud kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. Sotsiaalkindlusameti Tartu Pensioniamet märgib, et menetluskulude välja mõistmine pensioniametilt käesolevas asjas on äärmiselt ebaõiglane, kuid kohus on seisukohal, et kohtukulude poolte endi kanda jätmine oleks kaebuse esitaja suhtes veelgi ebaõiglasem. Kaebuse kohtule esitamise vajadus oli tingitud täitevvõimu tegevusest. Kaebuse esitaja esindaja on kohtule esitanud kohtukulude nimekirja, arve ja Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus raamatupidaja teatise, milledest nähtub, et kaebuse esitaja kohtukulu on kokku 6490 krooni. Kohus on arvamusel, et kaebuse esitaja poolt õigusabile tehtud kulutused on põhjendatud ning kuuluvad vastustajalt väljamõistmisele. Kohus selgitab, et HKMS § 24 lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Roby Koik Kohtunik 3