← Eesti

2-05-689/2

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-689 Tsiviilasi Rootsi Kuningriik Rootsi Energia Agentuuri (STEM) kaudu hagi Keila linna, Paldiski linna vastu võla nõudes Hageja Rootsi Kuningriik Rootsi Energia Agentuuri (STEM) kaudu Hageja esindaja vandeadvokaat Arne Ots, Kostja 1 Keila linn Keila Linnavalitsuse kaudu Kostja 1 esindaja vandeadvokaat Matti Laarmaa Kostja 2 Paldiski linn Paldiski Linnavalitsuse kaudu Kostja 2 esindaja vandeadvokaat Leon Glikman ja vandeadvokaadi vanemabi Iivi Otto Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
  3. oktoober
  4. a RESOLUTSIOON Rahuldada hagi Keila linna vastu. Välja mõista Keila linnalt 20 694 804,00 kr (kakskümmend miljonit kuussada üheksakümmend neli tuhat kaheksasada neli krooni) Rootsi Kuningriigi (Rootsi Energia Agentuuri kaudu) kasuks. Jätta rahuldamata hagi Paldiski linna vastu. Kohtukulude jaotus Välja mõista Keila linnalt kohtukuludena 412 279,88 kr (nelisada kaksteist tuhat kakssada seitsekümmend üheksa krooni ja 88 senti) Rootsi Kuningriigi (Rootsi Energia Agentuuri kaudu) kasuks. Välja mõista Rootsi Kuningriigilt (Rootsi Energia Agentuuri kaudu) kohtukuludena 30 692,78 kr (kolmkümmend tuhat kuussada üheksakümmend kaks krooni ja 78 senti) Paldiski linna kasuks. 2 Tsiviilasi nr 2-05-689 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD 06.03.1996.a. sõlmisid Hageja ja Kostja 1, keda esindas Keila linna Paldiski linnaosa vanem J.Mölder laenulepingu (edaspidi Leping), millega Hageja avas Kostjale 1 krediidilimiidi summas 6 500 000,00 rootsi krooni. Vastavalt Lepingule sõlmiti Leping eesmärgiga viia Paldiski linna katlamaja boiler üle masuudiküttelt bioenergia tarbimisele. Lepingu p 3.2 kohaselt tuli laen tagastada alates 31.03.1998.a. osamaksetena. Lepingu p 5 kohaselt kohustus Kostja 1 tasuma laenult intressi, mille määraks oli 6 kuu STIBOR rootsi krooni suhtes, mida muudeti igal aastal 01.aprillil ja 01.oktoobril Lepingu p 6.1 alusel kohustus Kostja 1 tasuma viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Lepingu sõlmimise ajal oli Kostja 2 (Paldiski linn) Kostja 1 linnaosa. Lepingu alusel on Kostja 1 saanud laenu summas 6 194 596,00 rootsi krooni, mis hagi esitamise seisuga moodustas 10 530 813,20 kr. 28.09.2006.a. esitas Hageja haginõude suurendamise avalduse, mille kohaselt on viivised 6 068 384,17 kr ja intressi 4 095 606,67 kr. Kostja 1 ja Kostja 2 ei ole laenu Hagejale tagastanud. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub välja mõista Kostjalt 1 või kui kohus peab põhjendatuks, siis Kostjalt 2 ühtekokku 20 694 804 eesti krooni, sealhulgas põhivõlga summas 10 530 813,20 krooni, intressi summas 4 095 606,17 krooni ja hagi esitamise kuupäevast alates arvestatud viivist summas 6 068 384,67 krooni. Kostjate kohtukulud jätta Kostjate kanda ja välja mõista kostjalt, kelle suhtes peab kohus hagi põhjendatuks Hageja kohtukulud: riigilõiv 381 587,10 kr ja õigusabi kulud 30 692,78 kr. Nõue Kostja 1 vastu Kostja 1 kohustus tagastada Lepingu alusel saadud laen ja samuti kokkulepitud intressid ja viivised tuleneb nii Lepingust kui ka seadusest. Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus Kostja 1 tagastama saadud laenu ja Lepingu alusel maksmisele kuuluvad muud summad. Lepingu p 3.2 kohaselt toimus laenu tagastamine osamaksetena alates 31.03.1998.a. Lepingu p 5 alapunktides lepiti kokku intressi arvestamise korras Lepingu p 6.1 lepiti kokku viivise suuruses 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja leiab, et antud suhtes tuleb tulenevalt TsMS RS § 12 lg 1 kohaldada kui kestvuslepingule VÕS sätteid. Leping vastab VÕS § 396 lg 1 toodud laenulepingu tunnustele ja seega tuleb laen tagastada. VÕS § 397 kohaselt tuleb laenusummalt tasuda ka intressi, kui laen on antud majandus- või kutsetegevuses või kui intress on lepingus kokkulepitud. Tsiviilasi nr 2-05-689 3 VÕS § 101 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vaidlust ei ole selles, et Kostja 1 ei ole oma kohustusi Lepingu alusel täitnud ja seega kuulub temalt väljamõistmisele Hageja nõue kogu ulatuses. Nõue Kostja 2 suhtes Vastavalt Paldiski omavalitsuse korraldamise seadusele (edaspidi POKS) oli Kostja 2 Kostja 1 linnaosastaatuses alates 01.01.1994.a. kuni korraliste omavalitsuse valimiste tulemuste väljakuulutamiseni, mis toimus oktoobris 1996.a. Vastavalt Keila Linna Paldiski Linnaosa põhimäärusele oli linnaosa omavalitsusorganiks 15 liikmeline halduskogu ja Paldiski Linnaosavalitsus. Samuti oli linnaosavalitsusel Keila Linna eelarves oma eelarve. Vaidlusalune Leping sõlmiti Hageja, Kostja 1 ja Keila Linna Paldiski Linnaosavalitsuse läbirääkimiste tulemusena ja Lepingus nähti ette (Lepingu p 11.2) ka see, et Kostja 2 st Paldiski linna omavalitsusele iseseisva omavalitsuse staatuse andmisel kantakse Lepingust tulenev võlg üle Kostjale
  5. Antud võlga Kostjate vahel ülekantud ei ole. Samuti möönab Hageja, et Lepingust tuleneva kohustuse ülekandmisel puudub ka õigusaktidest tulenev alus. KOSTJA 1 – Keila Linna - VASTUVÄITED HAGILE Kostja 1 ei tunnista hagi ja palub see tema suhtes rahuldamata jätta. Kostja väidete kohaselt oli kõigile asjaosalistele teada, et Kostja 2 kui iseseisva omavalitsuse kadumine oli lühiajaline ja seda arvestati ka Lepingus. Nii olid hageja ja Kostja 1 ette näinud Lepingu p 11.2, et kui Kostja 2 omandab uuesti omavalitsuse staatuse, siis vaidlusaluse Lepingu järgsed õiguste ja kohustuste üleminek vormistatakse Kostja 2 poolt omavalitsusliku staatuse omandamisel. Vastavalt POKS § 5 saabus see oktoobris 1996.a. ning vastavalt sellele sättele läksid koos Kostja 2 territooriumil omavalitsuse moodustumisega üle ka vaidlusaluse Lepingu järgsed kohustused ja õigused. Samuti osundab Kostja, et kogu aja, kui Kostja koosseisus oli linnaosana Paldiski linnaosa, siis tal säilis ka omaette eelarve ja kostjate eelarved ei ole kunagi liidetud. Kostjate vahel oli kogu see aeg varade ja kohustuste lahusus. Samuti oli tal ka oma halduskogu, linnaosavalitsus ja eraldi vastavad põhimäärused. Kostja osundab ka sellele, et Kostjale 2 omavalituse õiguste tekkimise järgselt ei ole poolte vahel (st Kostja 1 ja Kostja 2) toimunud õiguste, kohustuste ja varade jagamist, mis näitab Kostja väidetel seda, et need õigused, kohustused ja varad on alati poolte vahel lahus olnud ja ei olnud midagi jagada. Kostja 2 on kinnitanud nõude üleminekut oma linnavolikogu 24.04.1997.a. otsusega, kus kinnitati 1996.a. eelarve täitmine ja sellega koos ka 1996.a. bilanss, kus on kajastatud ka kohustus Hageja suhtes. Asjaolu, et hilisemalt on Kostja 2 oma bilansist hageja nõude väljajätnud ei saa omada aga õiguslikku tähendust. Hinnates antud asjaolusid kogumis, leiab Kostja 1, et Kostjale 2 läksid üle vaidlusalusest Lepingust tulenevad kohustused ja õigused POKS § 5 alusel. 4 Tsiviilasi nr 2-05-689 Kostja leiab enda vastu suunatud nõude osas, et hageja nõue ei saa eksisteerida mõlema kostja vastu ja kuna Lepingujärgsed kohustused on üle läinud Kostjale 2, siis Kostja 1 vastu ei ole Hagejal nõuet. KOSTJA 2 – Paldiski Linna - VASTUVÄITED HAGILE Kostja 2 ei tunnista hagi ja palub selle enda suhtes jätta rahuldamata. Esmalt leiab Kostja, et tema vastu ei ole Hageja esitanud selgesõnalist nõuet ja seega ei saa seda Kostja suhtes ka rahuldada. Samuti osundab Kostja, et vaidlusalusest Lepingust tulenevad kohustused vaid Hagejale ja Kostjale 1 ning Kostja 1 kohustusi ei ole kehtivalt Kostjale 2 üle läinud. Poolte vahel oli sõlmitud kirjalik leping ja selle alusel said kohustused Kostjale 2 üle minna vaid kirjaliku kohustuste üleandmise lepingu alusel. Sellist lepingut sõlmitud ei ole. Lepingu p 11.2 viitab küll võimalusele Kostja 1 kohustuste üleandmiseks Kostjale 2, kuid seda ei ole toimunud. Ekslikud on Kostja 1 seisukohad POKS § 5 osas, kus Kostja 1 ajab segamini tsiviilõiguslike kohustuste ja omavalituse territoriaalse jaotuse. POKS § 5 alusel moodustati uus haldusterritoriaalne üksus, kuid sellest ei tulene, et sellega tulid kaasa ka tsiviilõiguslikud kohustused. Kohut eksitavateks peab Kostja Kostja 1 väiteid seoses bilansis hageja nõude tunnustamisega. Kostja 1 poolt viidatud Linnavolikogu otsuses kinnitati vaid Keila linna Paldiski linnaosa 1996.a. eelarve täitmine ja selle lõppbilanss. Bilanss iseenesest ei kujuta tehingut, millest saaksid tuleneda õigused või kohustused. Kostja 2 volikogu kinnitas vaid Keila linna Paldiski linnaosa 1996.a. eelarve täitmise. Kostja 2 enda 1997.a. eelarves, mis kinnitati 27.02.1997.a. otsusega nr 37 ja sama aasta eelarve muutmises (30.10.1997.a. määrus nr 27) ei ole Hageja nõuet mainitud.. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele Kostja 1 suhtes ja tuleb jätta rahuldamata Kostja 2 suhtes. Poolte poolt esitatud asjaolude põhjal ei ole nende vahel sisulist vaidlust selles, et Lepingu alusel tekkisid kohustused Kostjal 1 kui laenu saajal, kuid vaidluse all on see, kas antud kohustused on üle läinud Kostjale
  6. Hageja poolt esitatud nõue Kostja 2 vastu on kohtu arvates piisavalt selge. Hageja palub, kui kohus tuvastab Kostjale 2 vaidlusaluste kohustuste ülemineku Kostjalt 1, hagetavad summad välja mõista Kostjalt
  7. Seega on Hageja poolt esitatud alternatiivne nõue Kostja 2 vastu. Kohtu arvates ei kuulu antud asjas kohaldamisele praegusel ajal kehtiv VÕS, kuna kõik Hagejapoolsed sooritused on tehtud TsK kehtivuse ajal ja lepingu kohaselt on jäänud vaid kohustatud poole sooritused, mistõttu ei ole tegemist kestvuslepinguga. Kestvuslepingu eelduseks on mõlemapoolsete korduvate soorituste tegemine, mida antud juhul ei ole VÕS-i kehtimise ajal. Tsiviilasi nr 2-05-689 5 Leping vastab tema sõlmimise ajal kehtinud TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu tunnustele. Vastavalt sellele Lepingule ja TsK § 272 lg 1 kohustus Kostja 1 tagastama saadud laenu Lepingus kokkulepitud tingimustel. Kokkulepitud tähtaegadeks ei ole Kostja 1 oma kohustust täitnud. Seega on Hagejal nõudeõigus Kostja 1 vastu lepingu täitmiseks, kuna TsK § 174 ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest. Kehtivalt on kokkulepitud ka intresside ja viiviste arvestamine. Lepingujärgsete kohustuste üleminek Kostjalt 1 Kostjale 2 Lepingu sõlmimise ajal ja Kostja 1 poolt väidetud kohustuste ülemineku ajal st oktoobris 1996.a. kehtinud TsÜS

(1994)§ 59 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja –kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud. TsÜS
(1994)§ 59 lg 3 järgi on õigusjärgluse aluseks tehing, seadus või muu õigusakt. Seega oleks võimalik Kostjal 1 vabaneda oma kohustustest, kui kohustuste üleminek Kostjale 2 tuleneks kas seadusest või pooltevahelisest lepingust. TsK § 220 lg 1 kohaselt võis võlgnik üle kanda oma kohustuse vaid kreeditori nõusolekul. Tehinguline õigusjärglus. Vaidlust ei ole selles, et Lepingu sõlmimise ajal ei olnud Kostja 2 iseseisev õigussuhete subjekt st ta ei olnud iseseisvaks omavalitsus üksuseks, vaid vastavalt POKS § 1 lg 2 oli Paldiski linna maa-ala liidetud Keila linna haldusterritooriumiga ja moodustatud Keila linna Paldiski linnaosa. Antud seadus on jõustunud POKS § 6 alusel 29.03.1994.a. (avaldati 28.03.1994.a. RT I 1994 nr 19 art 339). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 56 kohaselt oli linnaosa linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud linnaosa põhikirja alusel tegutsev üksus. Kostja 2 tekkis avalik-õigusliku juriidilise isikuna vastavalt POKS § 5 oktoobris 1996.a. Kostja 1 väidete kohaselt on tema lepingujärgsed kohustused üle läinud. Muuhulgas tugines Kostja 1 sellel, et Hageja ja Kostja 1 on Lepingu p 11.2 kokkuleppinud, et Paldiski linna kui iseseisva kohaliku omavalitsuse moodustamisel lähevad käesoleva lepingu järgsed laenu võtja õigused ja kohustused üle Paldiski linnale. Lepingu p 11.1 kohaselt ei olnud antud juhul st Lepingu p 11.2 korral vajalik hageja kirjalik nõusolek. Antud sätteid saab kohtu arvates käsitleda kui TsK § 220 lg 1 tulenevat kreeditori heakskiitu võla ülekandmisele. Selleks, et tehinguline õigusjärglus oleks Kostja 2 suhtes tekkinud on aga vajalik ka tehing Kostja 1 ja Kostja 2 vahel, kust ilmneks, et sellise võla ülekandmisega on Kostja 2 nõustunud. Kohus leiab, et antud alusel st Lepingu p 11.2 alusel, ei saanud tekkida õigusjärglust, millega oleks üle läinud lepingujärgsed kohustuse Kostjale 2. Tsiviilõiguse üldiste põhimõtete kohaselt saab isik käsutada vaid temale kuuluvaid õigusi ja kohustusi ning võtta endale vastavaid kohustusi. Teise isiku nimel saab kohustusi võtta vaid vastava volituse olemasolul. Antud juhul on Hageja ja Kostja 1 aga pannud Kostjale 2 kohustusi, omamata selleks vastavat volitust. TsÜS
(1994)§ 103 lg 1 kohaselt oli selline tehing tühine. Sellise volitusteta tehingu oleks saanud kehtima panna, kui esindatav (antud juhul Kostja 2) oleks selle tehingu 6 Tsiviilasi nr 2-05-689 hilisemalt heaks kiitnud. Antud asjas ei ole pooled esitanud ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleks Kostja 2 sõnaselgelt heakskiitnud talle Kostja 1 lepingujärgsete õiguste ja kohustuste ülemineku. Seega ei ole tuvastatav tehinguline õigusjärglus. Kostja 1 on viidanud sellele, et Kostja 2 on hageja nõuet tunnistanud, kuna on oma eelarves ja bilansis võtnud arvele ka lepingujärgsed kohustused Hageja ees. Seda tõendab Kostja 1 Kostja 2 volikogu poolt kinnitatud 1996.a. eelarve ja sellele lisatud bilansiga. Kostja 2 vaidleb sellele Kostja 1 väitele vastu ja selgitab, et tegemist oli endise Keila linna Paldiski linnaosa eelarve täitmise kinnitamisega, mida tegi küll Kostja 2 volikogu, kuid ei olnud ka ühtegi teist organit, kes oleks seda saanud teha ja nii tegi seda Kostja
  1. Samas Kostja 2 osundab, et tema poolt vastuvõetud 1997.a. eelarves ja bilansis ei ole vaidlusalust kohustust eelarvesse võetud ning ei ole seda arvestatud ja sama aasta lisaeelarves. Samuti osundab Kostja 2 sellele, et eelarve näol ei ole tegemist tehinguga, mida saaks pidada võlakohustuse tunnistamisena. Kohus leiab, et Kostja 1 antud väited ei anna alust lugeda vaidlusalune kohustus üleläinuks Kostjale
  2. Kohtule esitatud Kostja 2 eelarves 1997.aastaks (tl 135) ei ole Kostja 2 üle võtnud endale Paldiski linnaosa eelarves olnud vaidlusalust laenu (1996.a. välislaen 2 174 300,00 kr; 1997.a. välislaen „-„). Kostja 2 poolt 24.04.1997.a. Paldiski linnavolikogu otsusega nr 55 kinnitatud Paldiski linna 1996.a. eelarve täitmise aruanne, küll sisaldab vaidlusalust laenu (tl 109), kuid seda ei saa kohtu arvates käsitleda TsÜS
(1994)§ 62 mõttes ei otsese ega kaudse tahteavaldusena. Otsene tahteavaldus eeldab sellise tahte sõnaselget väljendamist teise poolele ja kaudne tahteavaldus teos, millest saab teine pool vastavat tahet järeldada. Bilansi, kui juriidilise isiku sisemise korralduse valdkonda puutuva dokumendi näol ei ole tegemist juriidilise isikust väljapoole ulatuva tahteavaldusega. Samuti arvestab kohus, et esitatud asjaoludel võis olla tegu Keila linna Paldiski linnaosa ja oktoobrist 1996.a. Paldiski linna ühendatud bilansiga, kus linnaosa bilansist tulenevalt pidi vastav kohustus peegelduma, kuid see ei olnud Paldiski linna kohustuseks. Nagu selgitas ka Kostja 2, oli tegemist sisuliselt Keilal linna Paldiski linnaosa eelarve täitmise kinnitamisega. Kostja 1 väited Kostja 1 ja Kostja 2 varade eelarvete lahuse kohta ei ole tõendatud. Kohtule ei ole Kostja 1 poolt esitatud ühtegi tõendit, et selle alusel tuvastada nagu oleks Kostja 1 koosseisus tegutsenud Paldiski linnaosa olnud lahus seisva varaga või eelarvega üksus. Tulenevalt vaidlusalusel ajal kehtinud KOKS § 57 ei tulene, et linnaosal ei võinud olla oma eelarvet. Samas KOKS § 38 nimetab kohaliku omavalitsuse eelarvena vaid linna või valla eelarvet. Seejuures kohus osundab, et antud asjaolu iseenesest samuti ei tõenda ega kinnita Kostja 1 väiteid nõude ülemineku kohta Kostjale 2, kuna lepingust tulenevad kohustused olid siduvad Kostjale 1 ja osade Kostja 1 poolt võetud kohustuste kirjeldamine Paldiski linnosa eelarves ja bilansis nagu see toimus ka antud laenulepingust tuleneva kohustusega, ei too endaga automaatselt kaasa nende ülekandumist Kostjale 2. Asjaolu, et Kostja 1 poolt ei ole, tema väidete kohaselt, Kostjalt 2 vara vastuvõtmist (1994.aastal) ega vara üleandmist (1996.aastal) toimunud ja seega olevat kogu aeg Paldiski linnaosal olnud oma vara, mis ei olnud Keila linna vara, oli kohtu arvates vastuolus tol ajal kehtiva seadusega, mille kohaselt oli munitsipaalomandina tunnistatud vaid linnale või vallale kuuluv vara ning linnaosa või osavalla vara seaduse järgi ei tunnistata (KOKS § 34). Tsiviilasi nr 2-05-689 7 Õigusjärglus seaduse alusel Ekslikud on Kostja 1 seisukohad seoses POKS § 5 väidetavalt sisalduva seadusest tuleneva õigusjärglusega. Antud sättest tulenevalt on reguleeritud, millal tekib Kostja 2, kui iseseisev omavalitsus üksus ja milline territoorium talle läheb. Sellest sättest ei ole võimalik tuletada aga Kostjale 2 üleminevate kohustuste mahtu. Tulenevalt tol ajal kehtinud ja praegu kehtivast õiguskäsitlusest on õigused ja kohustused tavapäraselt seotud isikutega, mitte esemetega (sh territooriumiga). Kohustuste üleminekul koos eseme omandi üleminekuga, on see seaduses eraldi välja toodud. POKS seda ei sätesta ja seega ei ole POKS sätted selliseks seadusest tulenevaks õigusjärgluse aluseks. Arvestades eeltoodud, tuleb hagi rahuldada Kostja 1 suhtes ja jätta rahuldamata Kostja 2 suhtes. KOHTUKULUD TsMS RS § 3 kohaselt kuulub antud asjas menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS
(1998). TsMS
(1998)§ 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel tuleb : Kostjalt 1 välja mõista Hageja kohtukulud, milleks on tasutud riigilõiv 381 587,10 kr ja õigusabi kulud 30 692,78 kr; Hagejalt aga Kostja 2 kohtukulud õigusabi kulude näol. Kostja 2 on esitanud taotluse õigusabi kuludena välja mõista 46 674,90 kr, millest kohus peab põhjendatuks õigusabikuludeks sama suuruses, kui Hageja õigusabi kulud, kuna kohtu hinnangul ei ole Kostja 2 poolt tehtud pingutused suuremad Hageja omadest. /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.