TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS

TI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-998 Otsuse kuupäev 28.september 2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Peeter Traat kaebus Tartu Ülikooli vastu eluruumi erastamise kohustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Peeter Traat, esindaja Maia Ploom Vastustaja Tartu Ülikool, esindaja Karina Lõhmus-Ein Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Peeter Traat’ile eraldati Tartu Observatooriumis töötamise ajal 1975 aastal Tartus Lossi 40 (endine nimetus Tähetorni elamu) korter nr. 1 ja 1989 aastal korter nr 2. 1990 aastal ühendati mõlemad korterid ühiseks korteriks. Peeter Traat esitas veebruaris 1994 Tartu Observatooriumile Tartus, Lossi 40-1 korteri erastamise avalduse. Vabariigi valitsuse 25.10.1993.a määruse nr 328 „Riigi omandisse jääva vara nimekirja kohta“ p 94 kohaselt olid Lossi 40 asuvad Tähetorni hooned kantud riigi omandisse jääva vara nimekirja. Tähetorni maaüksus koos hoonetega kanti riigivara registrisse ning vara valitsejaks määrati Haridus- ja Teadusministeerium. 1 Haridusministri 14.06.1996 käskkirjaga nr 126 anti Tartu Tähetorn (hooned koos seadmetega) Tartu Observatooriumi bilansist üle Tartu Ülikool bilanssi. 02.07.2004.a kanti

ti Vabariik kinnistusraamatusse Tartu linnas Lossi 40 asuva kinnistu omanikuna. 21.03.2005.a sõlmisid

ti Vabariik ja Tartu Ülikool riigivara tasuta üleandmise lepingu, millega

ti Vabariik andis tasuta Tartu Ülikooli omandisse Tartu linna Lossi 40 asuva kinnistu. Kaebuse põhjendused Peeter Traat taotleb Tartu Ülikoolile ettekirjutuse tegemist talle korteri Tartus Lossi 40-1 erastamiseks. Kaebuse esitaja märgib, et töötas Tartu Observatooriumis. Seoses seal töötamisega eraldati talle ja tema perekonnale Tartus, Lossi 40 (endine nimetus Tähetorni elamu) 1975.a. korter nr. 1 ja 1989.a. korter nr.

1. 1994.a. esitas kaebaja Tartu Observatooriumile avalduse korteri erastamiseks ja jäi ootama korteri ostu-müügilepingu notariaalset vormistamist. Vahepeal on muutunud korteri omanik, kuid omaniku muutus ei saa kaasa tuua muudatusi kaebaja õigustes ja kohustustes. Käesoleval ajal on korteri omanik Tartu Ülikool kellel erastamise kohustatud subjektina on kohustus erastamisavalduse esitamise ajal kehtinud erastamisseaduse alusel kaebajale erastada erastamisele kuuluv eluruum. Peeter Traat märgib, et ta on varasematel aastatel pidanud kirjavahetust mitmel korral Haridusministeeriumiga, Tartu Ülikooliga ja Tartu Observatooriumiga korteri erastamise teemal. Tartu Ülikooli 22.01.2002.a kirjaga teatatakse kaebajale, et hoone kuulub veel riigile. Korteri omandiküsimus lahendatakse peale hoone Tartu Ülikoolile võõrandamist, millest lubatakse P. Traati teavitada. P.Traat jäi seda ootama. 13.06.2003.a. teatas Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara haldusbüroo P.Traadi järelepärimisele korteri omandiõiguse kohta, et Tartu Ülikool on elamispinna erastamise kohustatud subjekt ja erastamistoiminguid teeb Tartu Ülikool. Kaebuse esitaja jäi ootama vastavate erastamistoimingute teostamist kuni sai eitava vastuse ning esitas koheselt kaebuse kohtule. Vastustaja vastuväited Vastustaja vaidleb Peeter Traadi kaebusele vastu. Tartus Lossi 40 asuv hoone, kus asub ka kaebuse esitaja kasutuses olev eluruum, nn Struwe maja kuulub Tartu Tähetorni hoonete kompleksi. Enne 1940.a toimunud Tartu Ülikooli varade riigistamist kuulus vaidlusalune hoone Tartu Ülikoolile. 1950-ndatel aastatel anti Tartu Tähetorn ENSV Teaduste Akadeemia kasutusse. Vabariigi Valitsuse
2. oktoobri 1993.a määruse nr 328 „Riigi omandisse jääva vara nimekirja kohta“ p 94 kohaselt olid Lossi 40 asuvad Tähetorni hooned, sh Struwe maja, 2 kantud riigi omandusse jääva vara nimekirja. Hiljem kanti nii Tähetorni maaüksus kui hooned, sh Struwe maja, riigivara registrisse (reg nr 02013054) ning selle valitsejaks oli Haridus- ja Teadusministeerium. Eluruumide erastamise seaduse (

) § 3 lg 5 p 6 kuni

1. märtsini 1999.a kehtinud redaktsiooni kohaselt ei kuulunud erastamisele Vabariigi Valitsuse poolt riigi omandisse jääva vara nimekirja kinnitatud hoonetes asuvad eluruumid. Alates
2. märtsist 1999.a kehtiva

§ 3

lg 5 p 6 järgi ei kuulunud erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad eluruumid. Kuna vaidlusalune eluruum asus hoones, mis oli kantud riigi omandisse jääva vara nimekirja ja hiljem riigivara registrisse, siis ei kuulunud kaebuse esitaja kasutuses olnud eluruum erastamisele. Nimetatud eluruumi erastamise kohustatud subjekt ei olnud Haridus- ja Teadusministeerium (

ti Vabariik) ega ole ka Tartu Ülikool.

§ 3

lg 1 sätestab, et erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4381903 registrikaardi kohaselt kanti

ti Vabariik

1. juulil 2004.a kinnisturaamatusse Tartu linnas Lossi 40 asuva kinnistu omanikuna.
2. märtsil 2005.a sõlmisid

ti Vabariik ja Tartu Ülikool riigivara tasuta üleandmise lepingu, millega

ti Vabariik andis tasuta kostja omandisse Tartu linnas Lossi 40 asuva kinnistu. Vastustaja sai Tartus Lossi 40 asuva kinnistu omanikuks

1. märtsil 2005.a, mil tehti vastav kanne kinnistusraamatusse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 tulenevalt on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitised selle olulised osad. Vastavalt TsÜS § 53 lg 2 ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Maa kinnistamisega
2. juulil 2004.a muutusid sellel asuvad hooned TsÜS § 54 lg 1 alusel maatüki oluliseks osaks ning hoonete ja nende osade iseseisev, maast sõltumatu õiguskäive ei ole enam võimalik. Riigikohtu halduskolleegium on
3. mai 2001.a otsuses nr 3-3-1-23-01 märkinud, et kinnisomandisse kuuluv ehitis ei saa olla erastamise objektiks

§ 3lg 1 mõttes.

Nimelt näeb

§ 3

lg 1 ette, et erastamise objektiks on elamu või korter sellele vastava muu osaga elamust.

mõtte kohaselt on silmas peetud elamut või korterit kui vallasasja. Riigikohtu seisukohast tulenevalt kuuluvad

alusel erastamisele üksnes vallasasjad. Ehitise muutumisel kinnisasja oluliseks osaks lakkab ehitises asuv eluruum olemast erastamise objektiks. Struwe maja, kus asub kaebuse esitaja kasutuses olev eluruum, muutus 2. juulil 2004.a Lossi 40 kinnistu oluliseks osaks ja selle erastamine ei olnud nimetatud kuupäevast alates enam võimalik. Seega ei olnud Tartus Lossi 40 asuv kinnistu ja kinnistul asuvates 3 hoonetes olevad eluruumid erastamise objektiks juba enne kui Tartu Ülikool Lossi 40 kinnistu omandas. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus teeks Tartu Ülikoolile ettekirjutuse talle korteri Tartus, linnas Lossi 40-1 erastamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et tal on Eluruumide erastamise seadusest tulenevalt õigus tema poolt üürilepingu alusel kasutatava korteri erastamiseks.

§ 3

lg 1 kohaselt on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis (edaspidi riigile kuuluvad eluruumid) või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid). Seega kuuluvad Eluruumide erastamise seaduse järgi erastamisele riigile kuuluvad eluruumid ja munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid. Eelnevast tulenevalt on

§-s 6 sätestatud ka eluruumide erastamise kohustatud subjektide loetelu. Tartu Ülikooli tegevuse aluseks on 21.märtsil 1995.a jõustunud Tartu Ülikooli seadus. Selle seaduse § 8 lg 1 kohaselt on Tartu Ülikool oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ja oma põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras. 21.märtsil 2005 sõlmisid

ti Vabariik ja Tartu Ülikool riigivara tasuta üleandmise lepingu, millega

ti Vabariik andis tasuta Tartu Ülikooli omandisse Tartu linnas Lossi 40 asuva kinnistu. Tartu Ülikool sai kinnistu, sealhulgas Lossi 40 hoone omanikuks 31.märtsil 2005 kinnistusraamatusse vastava kande tegemisega. Kuna erastamisele kuulub riigile kuuluv vara või munitsipaalomandis olev vara, Tartu Ülikoolile kuuluv vara ei kuulu aga kumbagi kategooriasse, siis ei saa Tartu Ülikool olla ka erastamise kohustatud subjektiks. Sellele on viidanud Riigikohtu halduskolleegium juba oma 12.02.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-03, osundades ülikooli autonoomiale. Seega ei ole kohtul võimalik kaebaja taotlust rahuldada ega teha Tartu Ülikoolile, kelle suhtes Eluruumide erastamise seadus ei kohaldu, ettekirjutust Lossi 401 korteri erastamiseks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kunagi andnud lubaduse kaebajale eluruumi erastamiseks Eluruumide erastamise seaduse alusel. Tartu Ülikool on 2002 aasta kirjas ja ka 2003.a kirjas märkinud kaebaja omandiküsimuse lahendamise võimalustest tulenevalt teise elamispinna vastuandmisest (tlk. 36 ja 48). Samas välistab taotletud ettekirjutuse tegemist ka vastustaja poolt esitatud põhjendus, et maa kinnistamisega 02.07.2004

ti Vabariigi omandisse muutusid sellel asuvad hooned TsÜS § 54 lg 1 alusel maatüki oluliseks osaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.05.2001.a otsuses nr 3-3-1-23-01 on märgitud, et kinnisomandisse kuuluv ehitis ei saa 4 olla erastamise objektiks

§ 3lg 1 mõttes.

Erastamisele kuulub elamu või korter kui vallasasi. Kaebaja enda väitel esitas ta 1994 aasta veebruarikuus Tartu Observatooriumile (sel ajal EV Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) avalduse Tähetorni elamus asuva korteri erastamiseks. Samas väidab vastustaja, et talle ei ole Tähetorni hoone üleandmisel P.Traadi erastamise avaldust antud ja avalduse esitamine ei ole tõendatud. Vastavalt

§ 5

lg 1 p 1 on eluruumi ostmise

õigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1995 aasta

1. märtsiks. Kaebaja oma kirjalikus kaebuses märgib, et ta esitas avalduse Tähetorni elamus asuva eluruumi erastamiseks veebruaris
2. Tartu Ülikooli väitel ei ole talle Tähetorni varade üleandmisel P.Traadi vastavat avaldust üle antud. Kohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et Tartu Ülikooli käsutuses ei ole P.Traadi
3. a veebruarikuus esitatud Tähetorni 40 korter 1 erastamise avaldust, saab kohus kaudsete tõenditega lugeda tõendatuks, et kaebaja vastava avalduse 1994 aastal siiski esitas. Nii on Tartu Observatoorium Tartu Ülikooli rektorile 27.10.2000.a saadetud kirjas nr 1-20/123 palunud abi P.Traadi perekonnale Tähetorni elamus asuva eluruumi erastamiseks (tlk.34-35) . Selles kirjas on märgitud, et P.Traat on avalduse korteri erastamiseks esitanud veebruaris 1994 ning selles kirjas on osundatud ka observatooriumi 07.06.
4. Tartu Ülikoolile saadetud kirjale, kus oli palutud kooskõlastust nimetatud korteri erastamiseks (tlk.7). Tartu Observatoorium on ka oma 27.04.2005 kirjas (Tartu Halduskohtule ) tõendanud, et P.Traat esitas avalduse eluruumi erastamiseks, kuigi selles kirjas on märgitud, et avaldus esitati
5. a veebruarikuus (tlk.6). Seega saab lugeda tõendatuks, et P.Traat esitas Eluruumide erastamise seaduses lubatud tähtaja jooksul avalduse eluruumi erastamiseks. Samas ei kaasne erastamise avalduse õigeaegse esitamise ja selle vastuvõtmisega veel erastamise õiguse olemasolu.

§ 3

lg 5 p 1, mis kehtis kuni 15.03.1995, sätestas, et erastamisele ei kuulu tööandjate eluruumid. Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest, väljastati kaebuse esitajale 1975 ja 1990 aastal Tähetorni majas asuvatele korteritele ametkondlik order, ehk tegemist oli tööandja eluruumiga. Seega ei kuulunud need eluruumid kuni 1995 aasta 15.märtsini erastamisele tol ajal kehtinud

§ 3lg 5 p 1 alusel.

Seega ei saanud kaebajal avalduse esitamise ajal tekkida ka õiguspärast ootust, et ta taotletud eluruumid erastada saab. 15.märtsist 1995 jõustunud

§ 3

lg 5 p 6 kohaselt ei kuulunud erastamisele riigi vara nimekirja kantud hoonetes asuvad eluruumid. Vabariigi Valitsuse 25.10.1993. a määruse nr 328 „Riigi omandisse jääva vara nimekirja kohta“ p 94 kohaselt olid Lossi 40 asuvad Tähetorni hooned, sealhulgas vaidlusaluse Struwe maja kantud riigi omandisse jääva vara nimekirja. Kohus on seisukohal, et 15.märtsist 1995 jõustunud

§ 3

lg 5 p 6, mis keelas riigi vara nimekirja arvatud hoonetes asuvate eluruumide erastamise ja mida tuli kohaldada ka kaebaja suhtes, ei halvendanud kaebuse esitaja õigusi, kuna tal puudus ka 5 varem taotletava eluruumi erastamise õigus (kui tööandja eluruum). Kuna vaidlusalune hoone oli Vabariigi Valitsuse 25.oktoobri 1993. a määrusega nr 328 riigi omandisse jäetud, ei saanud Tartu Observatoorium, kelle bilanssi hoone avalduse esitamise ajal kuulus, teostada erastamistoiminguid. Vara riigi omandisse jätmise regulatsioon oli omandireformi puudutav eriregulatsioon vara erastamise suhtes. Alates 27.03.1999 kehtiva

§ 3

lg 5 p 6 kohaselt ei kuulu erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad ruumid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna vaidlusalune eluruum asus hoones, mis oli kantud riigi omandisse jääva vara nimekirja ja hiljem riigivara registrisse, siis ei kuulunud kaebaja ja tema perekasutuses olnud eluruum ka enne Tartu Ülikooli omandisse andmist erastamisele. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 92 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on esitanud taotluse välja mõista kaebuse esitajalt menetluskulud (õigusabi kulud) 5575.50 krooni. Kaebuse esitaja taotlus on välja mõista vastustajalt 3000 krooni. Tartu Ülikool on kasutanud Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus teenust õigusabi saamisel. Kohus jätab vastustaja poolt kantud kohtukulud vastustaja enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on mitmel korral juhtinud tähelepanu haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise suhtes, märkides, et üksikisiku kaitse liigsete kohtukulude

t halduskohtumenetluses peab tagama haldusorgani kohtukulude põhjendatuse hindamine. Seejuures tuleb hinnata, kas haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toimingid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudus Tartu Ülikoolil vastustajana põhjendatud vajadus välise õigusabi teenuse kasutamiseks, millele osundas ka kaebuse esitaja esindaja kohtuistungil. Tartu Ülikooli teenistuses on õigusnõunik, samuti jurist (üldosakonnas). Arvestades kaebuse keerukuse astet ja asjaolu, et ülikool on sama küsimust aastaid lahendanud, oli vastustaja oma õigusi võimeline kaitsma ka ilma välise õigusabi kasutamata. Seetõttu jätab kohus vastustaja poolt kantud kohtukulud vastustaja enda kanda. Eda Muts kohtunik 6