TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1249 Otsuse kuupäev 28.september 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 30.05.2007 otsuse nr 1080 peale Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Rahuldada XXX kaebus täielikult. 2.Tühistada Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 30.05.2007 otsus nr
- 3.Teha vastustajale ettekirjutus XXX taotlus uuesti läbi vaadata ja anda välja uus haldusakt. 4.Välja mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt XXX kasuks riigilõiv summas 80.- krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX on Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni (edaspidi atesteerimiskomisjon) 08.05.2002 otsusega nr 406 omistatud õpetaja- metoodiku ametijärk. 30.03.2007 esitas XXX atesteerimiskomisjonile taotluse pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks. Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon arutas õpetaja XXX taotlust pedagoog-metoodiku ametijärgu omistamiseks, leidis, et taotleja on väga edukas koolijuht ning on töötanud tulemuslikult ajalooõpetajana, kuid otsustas oma 30.05.2007 otsusega nr 1080, võttes aluseks taotleja esitatud töö analüüsi, tema tööle antud hinnangud ja pedagoog-metoodiku ametijärgule esitatud nõuete täitmist tõendavad dokumendid ja vastavalt haridus- ja teadusministri 02.10.2002 määrusega nr 69 vastu võetud „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“, mitte omistada XXX pedagoog-metoodiku ametijärku. Atesteerimiskomisjon luges nõuetele vastavalt täidetuks punktid 4,7,
- Teiste punktide puhul oli komisjoni seisukoht, et punktide 5 ja 6 täitmine on seotud otseselt direktori või õppealajuhataja tööülesannetega; punktis 8 ei olnud tõendatud lektorina täienduskoolituses töötamist 60 tunni ulatuses. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada atesteerimiskomisjoni 30.05.2007 otsus nr 1080 ja teha atesteerimiskomisjonile ettekirjutus - teha õigusaktidega kooskõlas olev otsus – omistada kaebajale pedagoog-metoodiku ametijärk ning kohtukulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusega on rikutud tema õigusi, kuna nimetatud otsus ei ole kooskõlas seadustega. Kaebaja väidab, et atesteerimiskomisjon on valesti tõlgendanud haridusministri 02.10.2002 määruse nr 69 § 4 lg 1 punktide 5 ja 6 sätteid. Kaebaja leiab, et ta on osalenud nii Tartu Slaavi Gümnaasiumi kui ka Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumi koolide arendustegevustes. Kaebaja väidab samuti, et atesteerimiskomisjon ei ole tema poolt nõuetekohaselt täidetud punktide 10 ja 12 kohta hinnangut või arvamust üldse andnud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna atesteerimiskomisjoni otsuse kaebaja arvates ebapiisav põhjendamine ei saa tuua kaasa nimetatud otsuse tühisust. Vastustaja on seisukohal, et atesteerimiskomisjon on vaadanud XXX taotluse pedagoogmetoodiku ametijärgu omistamiseks läbi õiguspäraselt, järgides Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. Vastustaja väidab, et ta kontrollis XXX vastavust haridusministri 02.10.2002 määruse nr 69 §-s 4 antud punktidele. Atesteerimiskomisjoni otsuse kaebaja arvates ebapiisav põhjendamine ei saa tuua kaasa nimetatud otsuse tühisust. Kui atesteerimiskomisjon on oma otsuses nr 1080 asunud seisukohale, et XXX vastab haridusministri määruse § 4 toodud punktidele 4,7 ja 11, siis järelikult teistele punktidele nimetatud isik ei vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et XXX omistati Haridus- ja Teadusministeeriumi atesteerimiskomisjoni 08.05.2002 on otsusega nr 406 õpetaja-metoodiku ametijärk. Asja materjalidest nähtuvalt töötas XXX aastatel 2002-2006 1,0 kohaga Tartu Slaavi Gümnaasiumi direktori asetäitjana õppealal ja töötas alates 2006.aastast 1,0 kohaga Tallinna Haabersti Vene Gümnaasiumi direktorina, täites samal ajal ka lisaülesandeid, töötades ajaloo- ja ühiskonnaõpetajana. 2 Haridusministri 02.10.2002 määrusega nr 69 vastu võetud „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“ § 1 sätestab atesteerimise tingimused ja korra pedagoogidele, kelle tööülesannete hulka kuulub vahetu õppe- ja kasvatustöö läbiviimine õpetajana, huvialajuhina või kasvatajana koolieelses lasteasutuses, koolis või huvialakoolis. Vastustaja on väidab, et eelnimetatud määruse mõte selle kehtestamisel seisnes ametijärkude omistamises pedagoogidele (õpetajatele), mitte halduspersonalile (direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal jne). Kohus nõustub, et määruse mõte võis küll selline olla, kuid määruses ei ole seda sätestatud ja nii seda mõtet määrusest välja ei loe. Vastupidi, haridusministri 26.08.2002 määrusega nr 65 vastu võtud „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ § 8 sätestab, et gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pedagoogiline tööstaaž ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või 2) muu kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogilise töö staaž, omades vähemalt pedagoogi ametijärku, ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitus või 3) kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane samaväärse organisatsiooni juhtimise kogemus ning läbitud vähemalt 240-tunnine pedagoogikakursus ja 160-tunnine koolijuhtimiskoolitus. Seega eelnimetatud määruse § 8 punkt 2 sätestab gümnaasiumi direktori üheks kvalifikatsiooninõudeks muu kõrghariduse ja vähemalt viieaastase pedagoogilise töö staaži, omades vähemalt pedagoogi ametijärku, ning läbitud 240-tunnine juhtimiskoolitust. Kohus järeldab siit, et kui gümnaasiumi direktor peab vastavalt määrusele omama vähemalt pedagoogi ametijärku, siis võib gümnaasiumi direktor taotleda ja talle võib omistada ka pedagoog-metoodiku ametijärgu. Sama määruse § 9 lg 2 sätestab, et vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärk omistatakse viieks aastaks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX atesteerimiskomisjonile 29.03.2007 taotluse pedagoogmetoodiku ametijärgu omistamiseks (tl 85), märkides lahtrisse „ÕPPEAINE; AMET“ ajalugu ja ühiskonnaõpetus, õpetaja. Kohus on seisukohal, et XXX oli õigus taotleda pedagoog-metoodiku ametijärku vastavalt haridusministri 02.10.2002 määrusele nr 69, kuna määruses endas ei ole seda sätestatud, et halduspersonal (direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal jne) ei või taotleda või et neile ei või ametijärke omistada. Vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsustus on oma olemuselt hinnanguline otsustus. Samas on tegemist ka kaalutlusõiguse teostamisega otsuse tegemisel. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 3 Vastavalt HMS §-le 56 lg 1 soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjendused esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsuses (tl 8) endas ei ole põhjendusi selle kohta, millest tulenevalt komisjon otsustas, et mitte omistada õpetaja XXX pedagoog-metoodiku ametijärku. Antud juhul sisalduvad need põhjendused otsuse lisas (tl 9), kust nähtub, et „komisjoni liikmed tutvusid taotleja esitatud töö analüüsiga, tema tööle antud hinnangute ja pedagoog-metoodiku ametijärgule esitatud nõuete täitmist tõendavate dokumentidega. Komisjon leidis, et XXX on väga edukas koolijuht ning on töötanud tulemuslikult ajalooõpetajana. XXX on oma tööanalüüsis kirjeldanud tegevusi õpetajana ja direktorina ning märkinud taotluses täidetuks atesteerimismääruse § 4 järgmised punktid: 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11 ja
- Komisjon luges nõuetele vastavalt täidetuks punktid 4, 7,
- Teiste punktide puhul oli komisjoni seisukoht, et punktide 5 ja 6 täitmine on seotud otseselt direktori või õppealajuhataja tööülesannetega; punktis 8 ei olnud tõendatud lektorina täienduskoolituses töötamist 60 tunni ulatuses. Dokumentidest nähtub, et tegemist on väga aktiivse ja teotahtelise pedagoogiga.“ Sama kinnitab ka kohtule saadetud 30.05.2007 atesteerimiskomisjoni istungi protokoll (tl 70-84). Atesteerimiskomisjon asus seisukohale, et „punktide 5 ja 6 täitmine on seotud otseselt direktori või õppealajuhataja tööülesannetega“. Kohus leiab, et atesteerimiskomisjoni seisukohast ei ole selgesõnaliselt väljaloetav, miks XXX ikkagi nende punktide kriteeriumitele ei vastanud. Ka ei ole vastustaja kohtule põhjendanud, miks ei olnud võimalik XXX arvestada nimetatud nõuete täitmist. Vastustaja väide, et „arendustegevuses osalemine peaks sisaldama millegi konkreetse täitmist, mingisugusele tulemusele jõudmist, mis oleks tulnud ka esitatud taotluses välja tuua“, on tagantjärele otsitud põhjendus, miks kaebaja nendele punktidele ei vastanud ja mille tõttu jäeti talle pedagoogmetoodiku ametijärk omistamata. Kohus asub seisukohale, et vastustaja sisuline põhjendus kohtule, miks XXX ei vastanud punktide 5 ja 6 osas kriteeriumitele, on põhjendamatu, otsitud ja ei tulene seadusest, samuti ei olnud see vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsusest ega selle lisast väljaloetav. Õige on kaebaja väide, et atesteerimiskomisjon ei ole andnud punktide 10 ja 12 nõuete täitmise kohta hinnangut või arvamust. Ei vaidlustatud otsuse lisast ega atesteerimiskomisjoni istungi protokollist ei nähtu üldse, millisele seisukohale asus komisjon punktide 10 ja 12 osas. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vaidlustatud atesteerimiskomisjoni otsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, millest komisjon leidis, et kaebaja mittevastamine teatud kriteeriumitele on küllaldane põhjus selleks, et talle mitte omistada pedagoog-metoodiku ametijärku, seega ei ole selge kaebajale kohaldatud abinõu proportsionaalsus. Vastupidi, atesteerimiskomisjon leidis, et XXX on väga edukas koolijuht ning on töötanud tulemuslikult ajalooõpetajana, seega on tegemist aktiivse ja teotahtelise pedagoogiga. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et XXX kaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohus tühistab Haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 4 30.05.2007 otsuse nr 1080 ja teeb vastustajale ettekirjutuse XXX taotlus uuesti läbi vaadata ja anda välja uus haldusakt. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud (riigilõiv) summas 80.- krooni. Kuna kohus kaebuse rahuldab, siis taotlus menetluskulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab Haridus- ja Teadusministeeriumilt XXX kasuks välja menetluskulu 80.(kaheksakümmend) krooni. Maare Aloe kohtunik 5