6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsuse ärakiri teatavakstegemisega. kätte kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale avaliku I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.03.2007 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi N H vastu võlgnevuse 5111.26 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt on pooled 05.11.1999 sõlminud liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved summas 2586.80 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlg 2556.13 krooni, mis on tasumata. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 32729.58 krooni. Kostja on olnud viivituses 2561 päeva. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning
lg 2 lauses 2 sätestatust, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 2555.13 krooni. Vastavalt VÕSRakS §-le 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohutsuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ja kostja leppisid kokku viivise määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 5111.26 krooni, millest põhinõue moodustab 2556.13 krooni ning viivis 2555.13 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline liitumisleping, võlanõue, arved, üldtingimused, kinnituskiri, volikiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale korduvalt allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile, kuid sealt saadeti materjalid kohtule tagasi hoiutähtaja möödumisel. Kuna Rahvastikuregistris kostja elukoha kohta kehtivad andmed puuduvad, siis saatis kohus hagimaterjalid politsei vahendusel hageja poolt esitatud aadressile. Politsei kirjaliku vastuse kohaselt aadressil: xxxx ust ei avatud. Hageja esitas 31.05.2007.a. kohtusse taotluse kostjale menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks avaldades menetlusdokumendi väljavõte ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna vaatamata järelpärimistele ei õnnestunud hagejal kostja tegelikku elu-või viibimiskohta teada saada.
lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõte on avaldatud 07.06.2007.a.
lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Eelpool nimetatud tähtaegu arvestades, oli kostjal hagile vastamise viimaseks tähtajaks 22.07.2007.a. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb liitumislepingust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ I.Külavee Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 05. novembril 2007.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.