3-06-2421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 19. september 2007.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Paavo Randma Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Halduskohtu 15.05.2007.a. kohtuotsus Rene Vainiki kaebuse rahuldamata jätmises. Apellant Rene Vainik Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohtu 15.05.2007.a. kohtuotsus jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik Eluaegset vanglakaristust kandev R.Vainik saabus Tallinna Vanglasse 01.11.2006.a. Kuna tema isiklik veekeetja paigutati vangla lattu, esitas ta vanglale taotluse selle tagastamiseks/kasutamiseks/kättesaamiseks 01.11.2006.a., 10.11.2006.a. ja 30.11.2006.a. Veekeetja anti laost kontaktisiku V.Jefimenko kätte 05.12.2006.a. 1 Esitatud kaebuses leidis R.Vainik, et vangla töötajate käitumine on vastuolus vangla sisekorraeeskirja §-ga 58 lg 3, mis lubab vangidel omada isiklikku veekeetjat, ja Põhiseaduse §-ga 18, mis sätestab nõude mitte alandada inimväärikust. Ka on see vastuoluline, sest vangla direktor ei nõudnud, et veekeetja kasutamise eest tuleb maksta; eluosakonna ülema korralduse kohaselt aga tohib üle 2000 W võimsusega veekeetjat kasutada (tööpäevade hommikul ja õhtul 30 min ning nädalavahetuse päevadel) raha olemasolu korral. Seetõttu kaebaja palus tunnistada õigusvastasteks vangla töötajate toimingud kambris ööpäevaringselt isikliku veekeetja kasutamise keelamisel ja teha vastustajale ettekirjutus olmeelektroonika kasutamise võimaldamiseks kambris ööpäevaringselt. Halduskohus jättis kõnesoleva kaebuse rahuldamata, sest vangla toiming kõnesoleva elektriseadme esmasel lattu paigutamisel oli põhjustatud turvakontrolli läbiviimise vajadusest, vastava taotluse esitamisel kontaktisiku vahendusel veekeetja väljastati laost. Edasisel veekeetja kasutamisel on kinnipeetavatele kehtestatud piirangud, millest käesolevasse vaidlusse puutuvalt on, et kinnipeetav võib lubatud asjade loetelus nimetatud elektriseadmeid kasutada kambris ööpäevaringselt mitte riigi kulul, vaid isiklike rahaliste vahendite arvelt ja üle 200 W võimsusega elektriseadet saab tasuta kasutada, kui seda tehakse kuni 0,5 tundi ööpäevas. Kaebajal lubati veekeetjat tasuta kasutada argipäevadel pool tundi hommikuti, pool tundi õhtuti ning nädalavahetusel ajalise piiranguta. Selline piirang tulenes asjaolust, et ajavahemikus 11.11.18.12.2006.a. oli R.Vainiku vanglasisesel isikuarvel vaid 30 senti. Apellatsioon ja taotluse sisu Edasikaebuses R.Vainik leiab, et vaidlustatud kohtuotsus pole piisavalt põhjendatud ja rõhutab, et ta ei taotle veekeetja kasutamise õiguse pikendamist kauemaks kui 0,5 tunniks ööpäevas, küll aga talle sobival ajal, selline nõue ei ole vastuolus justiitsministri käskkirjaga, mis sätestab kohustuse võimaldada kasutada tasuta veekeetjat ööpäeva jooksul 30 minutit. Ka ei andnud halduskohus hinnangut vastustaja toimingute ebaproportsionaalsusele, et nädalavahetuse päevadel saab elektriseadet kasutada ajaliselt piiramatult (seda võimaldati ka ajavahemikus 20.-24.07.2006.a.), argipäeviti aga piirangutega. Vastustaja arvamus Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 2 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja alljärgneva esitab TsMS § 654 lg 6 vastusena apellatsioonile. Ringkonnakohtu arvates on apelleeritud kohtuotsus põhjendatud. Selles on toodud piisava detailsusega kogu seadusandlik baas arutuseloleva vaidluse lahendamisel, käesolevas kohtuotsuses pole vajalik neid õigusakte korrata. Kas selline halduskohtu otsuses viidatud kord alandab inimväärikust või mitte, pole käesoleva õigusemõistmise pädevus. Õigusemõistmise ülesanne käesolevas asjas on anda hinnang vastustaja käitumisele kaebuses nimetatud piirangu kehtivuse ajal st. argipäevadel- kas see oli seaduslik ja põhjendatud või mitte ning kas vanglas kehtivate piirangute tõlgendamise/rakendamise õigus on kinnipeetavatel või vangla juhtkonnal. Vaieldamatu on, et kinnipeetavad võivad omada veekeetjat. Selle kasutamine pole aga piiramatu. Tulenevalt kohtuotsuses näidatud regulatsioonist ei olnud R.Vainik õigustatud 2000 W võimsusega elektriseadet kasutama ajaliste piiranguteta, tema isikuarvel olev summa seda ei võimaldanud. Ringkonnakohus on kindlalt veendunud, et kõnesolevaid piiranguid ei saa määrata karistust kandev isik. Justiitsministri käskkirjast tulenevalt on kõnesoleva elektriseadme kasutamise korra õigustatud määrama vangla direktor. Tulenevalt sellest pole kaebaja õigustatud ette kirjutama aega, millal ta saab elektrikeetjat kasutada. Oluline on, et selle kasutamise võimalus oleks ajaliselt vähemalt 30 min ööpäevas. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kohtuasja materjalide kohaselt on veekeetja kasutamisel erisused nädalapäevade lõikes. Halduskohtu otsuses on näidatud, et selline erisus tulenes kontaktisiku töörežiimist. Kohus põhjendatult ei pööranud oma otsuses selle asjaolu selgitamisele enamat tähelepanu, kuna selle erisuse tulemusena lubatakse R.Vainikul veekeetjat kasutada hoopis enamat aega, kui tal olnuks seaduslik alus- kõikidel nädalapäevadel ühe pooltunni asemel ööpäevas kaks pooltundi argipäevadel ja ajalise piiranguta nädalavahetuse päevadel. Selline soodustus ei tulene õigusaktidest, kuid ei riku sätestatud korda ja ei ahenda R.Vainiku seaduslikke huvisid. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et seadusest tulenevate õiguste rakendamine ei ole kiinipeetavate, vaid kinnipidamisasutuse pädevus. Tallinna Vangla arutuselolev käitumine R.Vainikule kuuluva elektriseadme turvakontrollimisel ja selle kasutamise ajalisel piiramisel oli ja on kooskõlas seadusega. 3 Apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Meelika Aava Paavo Randma 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.