KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2007, Tallinn Haldusasj

) suunatud looduskeskkonna ning inimese tervise säilitamisele. Nimetatud eesmärki silmas pidades on seadusandja kehtestanud saastelubade väljastamise regulatsiooni, mis on vahetult seotud saastaja poolt saastamise vähendamiseks või vältimiseks rakendatavate abinõudega. Ajakirjanduses avaldatu kohaselt ei täitnud äriühing

1. detsembri
2. a saasteloa tingimusi. Loa pikendamist ei ole välisõhu kaitse seaduses ette nähtud. Kui saasteloa kehtivus on lõppemas, tuleb taotleda uut saasteluba ja läbida vastavad menetlusetapid, s.h kooskõlastused kohaliku omavalitsusega ja avalikkuse teavitamine. Kaebuse esitaja eesmärgiks on keskkonnateenistuse hoidumine tulevikus samasugusest õigusvastasest tegevusest.
3. Tallinna Halduskohtu
4. veebruari
5. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti kolmanda isiku kasuks välja õigusabikulu 5000 kr. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: Vastustajal oli vastavalt HMS § 53 lg-le 3 koosmõjus

§ 79

lg-ga 2 õigus määrata AS Alexela Terminal saasteloale uus lisatingimus, s.o uus tähtaeg nõutavate seadmete väljaehitamiseks ja ellurakendamiseks. Tegemist ei olnud uue või oluliselt muudetava saasteallikaga (

§ 78

lg 1 ja 2), mille tegevuse tulemusel oleks muutunud saasteaine heitkoguse suurus. Lubatud heitkoguse suurus ja koosseis jäid samaks, pikendati vaid tähtaega uute seadmete valmimiseks. Seetõttu ei pidanudki uue kõrvaltingimuse seadmiseks algatama uut avalikku menetlust välisõhu kaitse seaduse tähenduses. Kaevatud saasteloa pikendamisest teavitas vastustaja Paldiski Linnavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonda. Seega ei toimunud pikendamine vaid avaldaja ja saasteloa andja vahelise asjaajamisena. AS Alexela Terminal ei ole rikkunud talle väljastatud saasteloa tingimusi. Nõutud puhastusseadmed on valminud ja tööle rakendatud, mistõttu peaks kogu Paldiski linna ebameeldiva lõhna probleem olema lahenduse leidnud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

1. T. Romanova apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on uue kõrvaltingimuse seadmine võimalik vaid siis, kui haldusakt ise on ajaliselt kehtiv. Uue kõrvaltingimuse seadmiseks tuleks välja anda uus tähtajaline saasteluba, sest uue kõrvaltingimuse kehtestamisega haldusakt ei pikene ja välisõhu kaitse seadus ei näe ette saasteloa pikendamise võimalust. Uue kõrvaltingimuse andmisega ei saa põhjendada saasteloa pikendamist, sest haldusakti pikendamise põhjused peaksid olema seotud haldusakti endaga, mitte kõrvaltingimuse andmisega. Kuna AS Alexela Terminal kirja oleks tulnud käsitada uue saasteloa väljastamise taotlusena, oleks pidanud läbitama ka kõik saasteloa taotlemise menetluse etapid, sh avalikkuse teavitamine.
2. Harjumaa Keskkonnateenistuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse, et AS-le Alexela Terminal väljastatud välisõhu saasteloale seati uus kõrvaltingimus
3. juunil 2006 ning saasteluba nr L.ÕV.HA-46722 oli sellel hetkel välja antud tähtajaga
4. juunini 2006, s.t uue kõrvaltingimuse seadmise ajal oli saasteluba kehtiv. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt võib haldusakti kõrvaltingimuseks olla ka haldusaktile hilisema kõrvaltingimuse kehtestamise ja haldusakti muutmise võimaluse jätmine. Sellise õiguse on vastustaja saasteloa p-s 8.
5. ka reserveerinud. Kuigi

§ 82

kohaselt antakse saasteluba tähtajatult või kindlaksmääratud tähtajaks ning § 85 lg-s 1 ei ole sõnaselgelt välja toodud saasteloa pikendamise võimalust, on siiski võimalik 2

§ 79lg-ga 2 ei ole siiski asjakohane.

HMS § 53 lg 3 sätestab, et kui kõrvaltingimuse kehtivuse lõppemisel muutub haldusakt õigusvastaseks, tunnistab haldusorgan haldusakti viivitamatult kehtetuks või kehtestab uue kõrvaltingimuse. Selle sätte kohaldamine eeldab esiteks kõrvaltingimuse lõppemist ja teiseks haldusakti õigusvastaseks muutumist selle tagajärjel. Käesoleval juhul ei ole täidetud kumbki nimetatud eeldus. HMS § 53 lg-s 3 on silmas peetud vaid kõrvaltingimuse, mitte kogu haldusakti kehtivuse lõppemist. Teiseks ei oleks saasteluba algse kehtivusaja möödumise tõttu muutunud õigusvastaseks.

§ 79

lg 2 sätestab, et kui tegutseval paiksel saasteallikal on sama paragrahvi lg 1 p-des 3 ja 4 nimetatud puudused, mis on loa omaja mõistlike pingutustega kõrvaldatavad, võib saasteloaga määrata nende puuduste likvideerimiseks tähtaja ning anda saasteloa lisatingimustega saasteloast tulenevate õiguste tekkimiseks pärast puuduste kõrvaldamist. See säte lubab keskkonnateenistusel teha üksnes tingimusliku otsuse, mille puhul loast tulenevad õigused ei kehti enne puuduste kõrvaldamist. Käesoleval juhul kehtestati vaidlustatud kirjaga regulatsioon, mis nägi loast tulenevate õiguste kehtivuse ette juba enne loa tingimuste täitmist. 9. Saasteluba kui haldusakti, s.h saasteloa kehtivusaega piiritlevat kõrvaltingimust on võimalik muuta HMS § 64 lg-te 1 ja 2 kohaselt keskkonnateenistuse kaalutlusõiguse alusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu välisõhu kaitse seadusest seadusandja tahet tähtajalise saasteloa kehtivusaja pikendamise välistamiseks. 3

§ 78

lg-test 1 ja 2 ei olnud käesoleval juhul nõutav saasteloa taotlemise avalik teatavakstegemine. Tegemist ei olnud uue saasteallikaga ega saasteallika olulise muutusega, sest seadme nominaalvõimsus ei muutunud. Tulenevalt

§ 78lg-st 4 oli vajalik kohaliku omavalitsuse teavitamine.

Vaidlust ei ole selle üle, et Paldiski Linnavalitsust loa pikendamise taotlusest teavitati.

1. Vaidlustatud kirjas puuduvad loa pikendamise sisulised motiivid. Ka halduskohus ei ole kontrollinud, kas luba pikendati põhjendatult. Sellega on halduskohus rikkunud HKMS § 16 lg 2 teist lauset ja § 19 lg-t
2. Keskkonnateenistuse põhjendus, et puhastusseadmete ehitamine on keerukas ja sellega kaasnevad komplikatsioonid, ei ole säärase haldusakti motiveerimiseks piisav. Elanikke häirivat haisu levitava objekti saasteloa pikendamisel tuli tõsiselt kaaluda alternatiivi, mille kohaselt loast tulenevad õigused oleksid peatatud seni, kuni keskkonnamõju hindamine on lõpule viidud ja puhastusseadmed on valmis ehitatud, s.t seni, kuni kolmas isik ei ole asunud kasutama parimat võimalikku tehnikat. Säärane alternatiiv oleks vastanud kõige enam

§ 79

lg 1 p 4 ja lg 2 mõttele.

§ 79

lg 1 p 4 sätestab, et saasteloa andmisest keeldutakse muuhulgas siis, kui olemasoleva paikse saasteallika rekonstrueerimisel ei rakendata parimat võimalikku tehnikat. Keskkonnateenistus oleks pidanud loa pikendamise kaalumisel ühest küljest arvestama elanike kaebusi ning teisalt põhjusi, miks puhastusseadmete ehitamine viibis. Kolmanda isiku

1. juuni
2. a kirja (tl 24) kohaselt pidi projekt valmima
3. augustiks
4. Tegevuse katkestamine kaheks kuuks ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne meede võrreldes ümberkaudsete elanike vaevustega seoses ebameeldiva haisuga. Tegevuse ajutine peatamine ei oleks tähendanud kolmanda isiku investeeringute kaotamist ega töötajate ilmajäämist tööst. Vastustaja ja kolmas isik ei ole lükanud ümber asjaolu, et loa alusel toimunud tegevus põhjustas ümbruskonnas ebameeldivat haisu. Seda kinnitab kaebusele lisatud ajalehe väljavõte (tl 4).
5. Seega on saasteloa pikendamisel jäetud olulised asjaolud kaalumata. Tegemist on tõsise diskretsiooniveaga, mis annab aluse tuvastamiskaebus rahuldada. Kohus ei saa kaalutlusõigust teostada haldusorgani asemel, seetõttu pole võimalik võtta seisukohta, kas viga viis igal juhul ebaõige lõpptulemuseni.
6. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv tuleb vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 vastustajalt välja mõista. Oliver Kask Ivo Pilving Ruth Virkus 4