TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1347 Otsuse kuupäev 28.09.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Eiko Paju kaebus Tartu Vangla toimingule ja mittevaralise kahju (moraalse kahju) hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2007 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Eiko Paju Resolutsioon Jätta Eiko Paju kaebus (haldusasi 3-07-1347) rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 28.09.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Eiko Paju on esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse , milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 3600.- krooni ulatuses. Kaebaja väidete kohaselt ei saanud ta vangla kauplust üle kuu aja kasutada, mistõttu puudus tal võimalus osta kirjaümbrik ja mark, et lähedastele kirjutada, millest tingituna kaebaja on kaotanud kontakti lähedastega ning leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju ( moraalne kahju) summas 3600.- krooni. Kohtuistungil täpsustab kaebaja, et mittevaralise kahju summa suurus tuleneb vabariigis kehtestatud miinimumpalga määrast ning nimetatud summa eest on kaebajal võimalik teha sisseoste vangla kauplusest. Kaebaja väidab, et enne 08.05.2007 ei väljastatud talle tellimislehte vangla kaupluses sisseostude tegemiseks, kuigi kaebaja on kinnipidamisasutuses alates 26.03.
- Tartu Vangla vaidleb kirjalikus vastuses kaebusele vastu leides, et kaebus on alusetu ega kuulu rahuldamisele. Vastustaja viitab Vangla sisekorraeeskirja § 74 lg 4 , mille kohaselt võimaldatakse teha sisseoste vähemalt l kord kuus ning vangla kodukord p. 10.2.1 kohaselt teevad kinnipeetavad sisseoste kaupluses avalduse alusel üks kord kahe nädala jooksul, kuid mitte harvemini kui kord kuus. Finantsosakond fikseerib kinnipeetavate isikute vaba raha jäägid kaupluse külastamisenädalale eelneval reedel kell 8.00 ning väljastab samal päeval kella 12.00 kinnipeetavate isikute nimekirja, milles on kajastatud vabade rahade jääk. Selle nimekirja alusel täidab inspektor- kontaktisik kauba tellimusavalduse pealdised, märkides sinna kinnipeetavate andmed ja tema isikuarvel oleva vaba rahasumma. Samal päeval annavad kontaktisikud avaldused koos kaubanimekirjaga kambrisse, mis kogutakse kokku ning viiakse kauplusesse. Kauplus tellib avalduste alusel kauba , komplekteerib selle ja kaup toimetatakse tellijale kätte nädala jooksul. Vastustaja esindaja kirjalikust seletusest nähtuvalt ei ole kaebaja soovinud kauplust aprillikuu algul kasutada seoses isikuarvel oleva väga väikse summaga. Kaebaja on kauplust kasutanud 08.05.2007, ostes 2 marki ja 3 kirjaümbrikku. Kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna Riigivastutuse seaduse § 9 lähtuvalt ei ole kaebaja toonud ühtki sellist asjaolu, mille alusel oleks tal tekkinud õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu seisukohad: Põhiseaduse § 25 tähenduses on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittemateriaalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Isikul, kelle õigusi on rikutud halduse õigusvastase avalik-õigusliku tegevusega, on õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Antud juhul on kohtu ülesanne tuvastada, kas kaebajale vangla kaupluse kasutamise mittevõimaldamine tingis väidetava kontaktikaotuse lähedastega ning kas see on saanud tekitada mittevaralist kahju. Asja materjalide kohaselt on Eiko Paju paigutatud Tartu Vanglasse 26.03.2007 karistust kandma. Eiko Pajul kaasa olnud sularaha 34.- krooni võeti ära ning kanti tema isikuarvele 02.04.
- Vangla sisekorraeeskirja § 64´ p. 16 kohaselt on sularaha vanglas keelatud ese ning tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 1 p. 1 alusel kantakse sularaha vanglasisesele isikuarvele. Tulenevalt Vangistusseaduse § 44 lg 2 jäetakse 50% kinnipeetava isikuarvel olevast summast rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes tema sularaha äravõtmine ning mahaarvamiste tegemine on toimunud seaduspäraselt ning kaebajale on jäänud vanglasiseseks kasutamiseks 10 krooni ja 20 senti, mis moodustab 30% kogusummast. 19.04.2007 on kaebaja isikuarvele laekunud veel üks kroon , millest mahaarvamiste tulemusena jäi alles 30 senti. Vangla sisekorraeeskirja § 74 lg 4 kohaselt peab vangla tagama kinnipeetavatele teha sisseoste vangla kauplusest l kord kuus. Tartu vanglas võimaldatakse teha sisseoste kaks korda kuus, mida reguleerib Tartu Vangla kodukord p. 10.2.1 säte. Nimetatud sätte kohaselt teevad kinnipeetavad sisseoste kaupluses avalduse alusel üks kord kahe nädala jooksul, kuid mitte harvemini kui kord kuus. Seega peab olema tagatud vähemalt üks kord kuus kinnipeetaval sisseostude tegemise võimalus vangla kauplusest. Antud kaebuses on kaebaja väitnud, et ta ei ole saanud kaupluses sisseoste teha enne 08.05.2007, mistõttu ei saanud ta osta enne nimetatud kuupäeva kirjaümbrikku ja kirjamarki, et lähedastele kirjutada ning sellest tulenevalt on ta kaotanud kontakti lähedastega ning nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtuvalt on inspektor- kontaktisik andnud võimaluse kaebajale sisseostude tegemiseks ka 05.04.2007 ja 20.04.2007, pakkudes kaebajale kaupluse tellimuslehte, kuid kaebaja pole soovinud sisseoste teha kontol oleva raha vähesuse tõttu. Kaebaja küll väidab kohtuistungil, et temale ei ole enne 08.05.2007 tellimislehte kauba tellimiseks pakutud, kuid kohus asub seisukohale, et asjaolu tõendamine, kas kaebajale pakuti tellimislehte kauba tellimiseks enne 08.05.2007 või mitte , ei oma antud asjas tähtsust. Kaebaja on ajavahemikul 11.-18 aprillini 2007 viibinud Paide politseijaoskonna arestimajas ning arvates 18.04.2007 kuni 17.05.2007, so. ühe kuu jooksul, on kaebaja kasutanud kauplust ühel korral , so. 08.05.2007, mil ta ostis 2 kirjamarki ja 3 kirjaümbrikku. Kaebaja on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 3600.- krooni , kuna seoses kaupluses käimise mittevõimaldamisega vangla poolt ei saanud ta osta kirjamarki ja kirjaümbrikku, mistõttu kaotas kontakti lähedastega. Kohus asub seisukohale, et isegi kui kaebajale ei võimaldatud vangla kauplusest kirjaümbriku ja –margi ostmist enne 08.05.2007, ei ole sellel põhjuslikku seost kaebaja väitega , et seoses sellega on kaebaja kaotanud kontakti lähedastega. Kaebaja väide, et ümbriku ja markide ostmise mittevõimaldamise tõttu vangla kauplusest on kaebaja kaotanud kontakti lähedastega, ei saa olla tõene, kuna lähedastega on võimalus kinnipeetaval kontakti saada ka teiste sidevahendite (telefonikõned) kaudu ning kokkusaamiste korraldamise kaudu tulenevalt vangistust reguleerivatest seadusesätetest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajal kirjaümbriku ja kirjamargi ostmise võimalus alles 08.05.2007 (vanglasse saabus 26.03.2007)vangla kauplusest ei anna alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kuna kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et vangla oleks alandanud kaebaja väärikust , kahjustanud tervist, võtnud alusetult vabadust, puutunud kaebaja eraelu või teotanud kaebaja hea nime või au. Kohus on seisukohal, et kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus lähtub HKMS § 25g 1 ja HKMS § 26lg 1 p.
- Kohtunik Mare Priks