← Eesti

3-07-478/1

Obsah (6)§ 69§ 67§ 64§ 63§ 16§ 65

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-478 Otsuse kuupäev 29.05.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla dire

) § 67 p 1 nõudeid. S.lssajev selgitas oma korraldusele allumatust sellega, ta pidi kuni 14.02.2007 toimuva kohtuistungini viibima samas kambris ja et tema ei ole ise soovi avaldanud teise kambrisse minekuks. Kaebuse esitaja tutvus käskkirjaga 19.02.2007 (tl 9). Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/209 kohaldati

§ 69

lg 1, lg 2 p 4 ning lg 4 alusel kinnipeetava Stanislav Issajevi suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kaebuse esitajale kohaldati Tartu Vanglasse saabumisel 08.11.2006 süstemaatilise distsipliinirikkumise eest täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kaebuse esitaja tutvus käskkirjaga 19.02.2007 S.lssajev pöördus 05.02.2007 Tartu Vangla poole avaldusega, milles soovis külastada arvutiklassi. Tartu Vangla 20.02.2007 vastuses nr V1 659 selgitati, et kuna S.lssajevile on kohaldatud

§ 69

alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, siis ei ole temal võimalik arvutiklassi külastada. Nimetatud vastusega tutvus kaebuse esitaja 22.02.2007 (tl 10). 06.07.2007 saabus Tartu Halduskohtule S.Issajevi kaebus Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjade nr 1-4/209 ja 1-4/210 tühistamiseks ning Tartu Vangla toimingu (20.02.2007 kiri nr V1 659, millega keelduti lubamast kasutada arvutiklassi) õigusvastaseks tunnistamiseks (tl 1-4). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja S.Issajev leiab, et Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjad nr 1-4/209 ja 1-4/210 on õigusvastased ning tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel. Kui kaebuse esitaja Pärnu Vanglast Tartu Vanglasse toodi, paigutati ta kambrisse nr 1065, kus ta oli kolm nädalat. Pärast seda tehti tema osas 31.01.2007 käskkiri nr 1-4/133 selle kohta, et ta lubatakse tavarežiimile. Käskkirja sai ta kätte 01.02.

  1. Kaebuse esitaja leiab, et pärast seda oleks pidanud teda lastama tavarežiimile, kuid ei lastud. Kuni 19.02.2007 asus ta siiski kambris nr 1065 ja režiim ei muutnud. 31.01.2007 kell 16.00 sai kaebuse esitaja korralduse vanemvalvurilt, et ta peab minema kambrisse nr 1143, mis asub
  2. sektoris, mis on samasugune kinnine tsoon. Kaebuse esitaja leiab aga, et ta oleks pidanud saama tavarežiimile üldtsooni. Seetõttu keeldus ta teise kambrisse minemast ja soovis jääda kambrisse nr 1065, kuni teda üldtsooni paigutataks. Selle eest karistati teda 19.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/210
  3. ööpäevase kartserisse paigutamisega katseajaga neli kuud. Käskkirja sai ta kätte 19.02.
  4. Sama rikkumise kohta tehti käskkiri nr 1-4-/209, millise käskkirjaga pandi ta uuesti lukustatud kambrisse seoses vanglaametniku korraldusele mitteallumisega. Seoses sellega ja nimetatud kahe käskkirja alusel asub ta jätkuvalt kambris nr
  5. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud käskkirjad on õigusvastased, kuna ühe ja sama rikkumise eest ei tohtinud teha kaks käskkirja. Intsidenti tal vanglaametnikuga ei olnud. Seetõttu palub S.Issajev tühistada Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjad nr 1-4/209 ja 1-4/
  6. Kaebuse esitaja leiab ka, et õigusvastane on Tartu Vangla toiming, millega keelduti temal külastamast arvutiklassi (Tartu Vangla 20.02.2007 kiri nr V1 659). Kaebuse esitaja märgib, et pöördus 05.02.2007 Tartu Vangla poole taotlusega, milles palus luba külastada vangla arvutiklassi. Tartu Vangla aga nimetatud taotlust ei rahuldanud. Keeldumise põhjuseks olid ülalnimetatud kaks käskkirja, et kaebuse esitaja asub lukustatud kambris ja selles režiimis ei tohi külastada arvutiklassi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja Tartu Vangla leiab, et S.Issajevi kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 2 1) Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/210 osas: Tartu Vangla direktori 19.02.2007 kaskkirjaga nr 1-4/210 karistati S.Issajevit kartserisse paigutamisega
  7. ööpäevaks katseajaga neli kuud selle eest, et tema 31.01.2007 kella 16.00 paiku keeldus täitmast vanemvalvur O.Kivi seaduslikku korraldust pakkida ümberpaigutamiseks oma isiklikud asjad ja minna teise, temale määratud kambrisse, millega rikkus

§ 67p 1 nõudeid.

S.Issajev selgitas oma korraldusele allumatust sellega, ta pidi kuni 14.02.07 toimuva kohtuistungini viibima samas kambris ja et tema ei ole ise soovi avaldanud teise kambrisse minekuks. Kaebuse esitaja tutvus käskkirjaga 19.02.2007. Kaebuse esitaja ei eita rikkumise toimepanemist.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Stanislav Issajev on Tartu Vanglas tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. S.Issajev rikkus eelnimetatud sätet oma süülise käitumisega, mis on

§ 64nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud.

Tartu Vanglas korraldab kinnipeetavate vanglasisest paigutamist julgeolekuosakond. Tartu Vangla direktori 31.01.07 käskkirjaga nr 1-4/133 lõpetati S.lssajevi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude, milleks oli eraldi lukustatud kambrisse paigutamise kohaldamine. Seega lõppes alus hoida S.lssajevit lukustatud kambris nr 1065 ja julgeolekuosakonna spetsialist M.Orlov andis korralduse S.lssajevi ümberpaigutamiseks tavarežiimile. Stanislav Issajev keeldus teise kambrisse minemast, mille kohta koostati ettekanne ja alustati distsiplinaarmenetlus. S.lssajevi käitumist loeti vanglas raskeks distsipliinirikkumiseks, kuna tegemist oli vanglaametnikele vastuhakuga ja sel hetkel kõrgem kohalviibiv ametnik peaspetsialist-korrapidaja M.Morozov otsustas kohaldada

§ 63

lg 4 alusel distsiplinaarmenetluse ajaks S.lssajevi eraldi kambrisse paigutamist. Tartu Vangla oleks võinud kasutada S.Issajev ümberpaigutamiseks füüsilist jõudu, aga seda ei peetud vajalikus, kuna puudus vajadus kambri vabastamiseks mõne teise kinnipeetava jaoks.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja kehtivasse õiguskorda ning teisalt vajadust anda kinnipeetavale võimalus asuda õiguskuulekale teele, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks

§ 63

lg 1 p 4 ja § 65 lg 2 alusel kohaldada kaebaja mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena 10 ööpäevaks kartserisse paigutamist katseajaga neli kuud.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Vaidlusaluse käskkirjaga määrati distsiplinaarkaristusena 10 ööpäevaks kartserisse paigutamist, mis on enam kui poole võrra väiksem kartserikaristuse seadusega lubatud maksimummäärast. Kuna karistus on määratud katseajaga, siis ei pöörata seda täitmisele, kui kaebaja ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Seega oleneb karistuse täitmisele pööramine täielikult kaebajast endast. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. 2) Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 osas: 3

§ 69

lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/209 kohaldati

§ 69

lg 1, lg 2 p 4 ning lg 4 alusel kinnipeetava S.Issajevi suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kaebuse esitajale kohaldati Tartu Vanglasse saabumisel 08.11.2006 süstemaatilise distsipliinirikkumise eest täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Seoses asjaoluga, et S.lssajev oli kolme kuu jooksul käitunud õiguskuulekalt, pidas Tartu Vangla direktor mõistlikuks lõpetada 31.01.2007 julgeolekuabinõude kohaldamine seoses asjaolude äralangemisega ja paigutada S.lssajev tavarežiimile. Kaebaja keeldus enda ümberpaigutamisest ning osutades vastuhakku, ei kuuletunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele pakkida kokku oma isiklikud asjad. Vastuhakk ei pea olema alati füüsiline, ka korraldusele allumatust saab pidada vastuhakuks. Oma sellise käitumisega näitas S.lssajev üles allumatust ja rikkus kinnipeetavale pandud kohustust alluda vanglaametniku seaduslikule korraldusele. S.lssajevi käitumine veenis vangla direktorit, et otsus lõpetada kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine oli ennatlik ning juhindudes

§ 69

lg-st 1, lg 2 p-st 4 ning lg-st 4 kohaldas alates 19.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/209 S.lssajevi suhtes julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

§ 63

loetleb ära distsiplinaarkaristused, mida on võimalik kinnipeetavale õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest määrata: noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine üheks kuuks või kartserisse paigutamine kuni 45. ööpäevaks. Sellesse loetellu ei kuulu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega on vale kaebaja väide, et teada karistati ühe eksimuse eest kaks korda. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. 3) Arvutiklassi kasutamise osas: S.lssajev pöördus 05.02.2007 Tartu Vangla poole avaldusega, milles soovis kasutada arvutiklassi. Tartu Vangla 20.02.2007 vastuses selgitati, et kuna S.lssajevile on kohaldatud

§ 69

alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, siis ei ole temal võimalik arvutiklassi külastada. Tartu Vangla arvutiklass on mõeldud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppuritele arvutiõppe läbiviimiseks; Tartu Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse erialatundide läbiviimiseks (arvutiõpe, raamatupidamine, äriplaani koostamine jne) ning samuti iseseisva õppija staatuses olevatele kinnipeetavatele, kellel on direktori luba arvutiklassi kasutamiseks ning kellel on arvuti kasutamise oskus ning põhjendatud vajadus arvuti kasutamiseks. Põhjendatud vajadus on näiteks väikeettevõtluse eriala äriplaani koostamine, raamatu käsikirja trükkimine kirjastusele esitamiseks, ülikooli referaatide koostamine, erinevate projektide vormistamine koostöös huvijuhtidega aga ka koostöös kaplanitega ingliskeelse kirjanduse tõlkimine eesti keelde). Tartu Vangla ise kinnipeetavatele arvutiõppe kursuseid ei korralda. 4 Kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus nähakse ette

§ 16alusel koostatavas kinnipeetava individuaalses täitmiskavas edaspidi ITK).

S.lssajevile koostatud ITK kohaselt on tal omandatud keskharidus. Edasiõppe kohta uute kutseoskuste omandamiseks või olemasolevate täiendamiseks märked puuduvad. Kuna arvutiklassi kasutamine ei ole kinnipeetavatele isikutele kohustuslik või seadusega tagatud õigus, peab kinnipeetav arvestama asjaoluga, et vaatamata sellele, et vangla soodustab kinnipeetavate isikute õppimist ja arenemist, oleneb õppima pääsemine kinnipeetava enda seadusekuulekusest ning käitumisest vanglas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Oma kaebuses ja kohtuistungil tunnistas kaebuse esitaja, et ta ei ole 31.01.2007 kell 16.00 täitnud vanemvalvuri korraldust minna kambrisse nr 1143, mis asub

  1. sektoris, kus on kinnine tsoon. Vanemvalvur andis korralduse asjad kokku panna ja minna kambrisse nr
  2. Kaebuse esitaja keeldus korraldust täitmast, paludes kutsuda vanemoperatiivtöötaja, keda aga ei kutsutud. Kaebuse esitaja soovis jääda kambrisse nr 1065, sest kamber 1143 oli küll samasugune, kuid kaebuse esitaja leidis, et tal on õigus viibida üldtsoonis, mitte kinnises tsoonis (tl 47). Selle eest karistati teda Tartu Vangla 19.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/210 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga 4 kuud. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud käskkiri on õigusvastane ja palub selle tühistada, sest ühe rikkumise eest ei saa anda välja kahte käskkirja. 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 alusel pandi kaebuse esitaja jälle lukustatud kambrisse, kuna ta ei täitnud ülalnimetatud vanglaametniku korraldust (tl 48). Kaebuse esitaja ei eita, et ta jättis täitmata vanglaametniku korralduse. Seega tunnistas ta korralduse mittetäitmist ja seda põhjendusega mitte minna tahtevastaselt samasugusesse kambrisse. S.Issajevi süüline käitumine on tõendatud

§ 64

alusel nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetlusega – distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 29), vanemvalvuri O.Kivi ettekandega (tl 31), valvur R.Šits ettekandega (tl 32), S.Issajevi seletusega (tl 33). On ilmselge, et kaebuse esitaja rikkus süüliselt

§-i 67 lg 1, mis sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Seetõttu oli vastustajal õigus juhindudes

§ 63lg 1 p 4, kohaldada kaebuse esitaja kartserisse paigutamist kuni 45.

ööpäevaks.

§ 65lg 2 alusel määrati karistus tingimisi.

Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et ühe rikkumise eest karistati teda kaks korda – ülalnimetatud käskkirjaga nr 1-4/210 (kartserisse paigutamine) ja sama teo eest kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid paigutades kaebuse esitaja eraldatud lukustatud kambrisse 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 alusel.

§ 63

lg-s 1 on märgitud kõik distsiplinaarkaristused, mida on võimalik määrata ning karistusena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist antud säte ei nimeta. Lukustatud kambrisse paigutamine ei ole distsiplinaarkaristus ja seda kohaldatakse

§ 69alusel selles ettenähtud korras ja tingimustel.

Kaebuse esitaja, kui süstemaatilise rikkuja suhtes oli õiguspäraselt ja kooskõlas seadusega kohaldatud nimetatud piirangut. Seega puudub alus Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirja nr 1-4/209 tühistamiseks. 5 Toimiku materjalidega on leidnud tõendamist Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjades nr 1-4/209 ja 1-4/210 kirjeldatud sündmused. Käskkirjades on märgitud nende andmise faktiline ja õiguslik alus. Käskkirjad vastavad haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Vastustaja on õiguspäraselt kasutanud oma kaalutlusõigust ning valitud karistusmäär on vastavuses S.Issajevi eelmiste karistustega. Käskkirjad on motiveeritud, märgitud on kaalutlused karistusmäära valiku osas ja täiendavate julgeoleku abinõude osas. 05.02.2007 pöördus S.Issajev Tartu Vangla poole taotlusega (tl 21) külastada arvutiklassi. 20.02.2007 kirjaga nr V1 659 (tl 10) sellest keelduti põhjusel, et kaebuse esitaja viibis eraldatud lukustatud kambris

§ 69

alusel ja taolise režiimiga kinnipeetaval ei ole võimalik arvutiklassi külastada. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et Tartu Vangla direktori 31.01.2007 käskkirjaga nr 14/133 on S.Issajevi suhtes lõpetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 31.01.2007 (tl7) ja seoses sellega andis vanglaametnik S.Issajevile korralduse minna teise kambrisse. S.Issajev ei täitnud nimetatud korraldust, mistõttu kohaldati tema suhtes samast päevast alates

§ 69tulenevat piirangut ja ta paigutati uuesti lukustatud kambrisse (tl 8).

S.Issajevi suhtes kohaldati lukustatud kambrisse paigutamist 31.01.2007 alates kell 17.00-st (tl 34). Seega oli S.Issajev 05.02.2007 (S.Issajevi pöördumine) ja 20.02.2007 (vangla vastus) juba erirežiimil. Seega jättis vastustaja

§ 69lg 2 p 4 kohaselt õiguspäraselt S.Issajevi taotluse rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud Tartu Vangla toiming õiguspärane. Ülaltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus S.Issajevi kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.