2-07-18350 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- septembril 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-18350 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: … Kostja: … Asja lahendamise viis Resolutsioon Kirjalik menetlus … hagi … vastu elatise suurendamise nõudes
- Hagi rahuldada.
- Muuta Narva Linnakohtu 07.11.2001.a otsusega tsiviilasjas nr 2-2046/01 väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista …`ilt … kasuks alaealise lapse …, sündinud …, ülalpidamiseks alates
- jaanuarist 2007.a igakuine elatusraha 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.01.2016.a, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatisraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Jätta menetluskulud täies ulatuses …´i kanda.
- Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- septembril 2007.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu … (edaspidi hageja) poolt
- mail 2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja …`i (edaspidi kostja) vahel sõlmiti abielu 1997.a., tütar … sündis ….a. Narva Linnakohtu otsusel lahutati abielu 07.11.2001 (tsiviilasi nr 2-2046/01). Pooled elavad eraldi. Kohus otsustas kostjalt hageja kasuks välja nõuda elatis tütre … ülalpidamiseks suurusega 500 krooni kuus alates 26.09.2000.a. kuni 01.04.2001.a., ning edaspidi 900 krooni, kuid mitte vähem kui üks neljandik Eesti Vabariigi Valitsuse poolt paika pandud miinimumpalgast kuus kuni … täisealiseks saamiseni 09.01.2016.a. või kuni vanemate materiaalne olukord muutub. Hageja palub uuesti läbi vaadata määratud elatise suurus ning määrata kostjalt sissenõutava elatise suuruseks 1 800 krooni kuus alates 01.01.2007.a. Oma nõudmistes lähtub hageja järgmistest asjaoludest. Otsus elatise suuruse kohta võeti vastu 2001.aastal. Inflatsioon moodustas aastatel 2001-2006 27,3%. Hageja töötab töölepingu alusel ning saab miinimumpalka, mis ei võimalda tal nagu kord ja kohus katta kõiki vajalikke materiaalseid kulusid kooliealisele lapsele. 1
(4)2-07-18350 Muid sissetulekuid hageja ei oma. Kõik viidatud asjaolud on kahtlemata mõjunud negatiivselt hageja materiaalsele olukorrale, kuna tema enda sissetulekust ning saadavast elatisest ei piisa lapse täisväärtuslikuks ülalpidamiseks. Hageja on teadlik sellest, et kostja töötab Tallinnas taksofirmas, tegeleb eraettevõtlusega. Ajakirjanduse kaudu omab hageja infot, et Tallinna taksofirmade töötajad saavad Eesti keskmist palka, mille suuruseks on 55 krooni tunnis. Hageja leiab, et võrreldes 2001.aastaga on kostja materiaalne olukord paranenud. Hageja pöördus kostja poole ettepanekuga vaadata elatise suurus üle vabatahtlikus korras, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kohtueelsed läbirääkimised hageja ja kostja vahel positiivseid tulemusi ei andnud. Perekonnaseaduse § 60, § 61 alusel palub hageja kohtul rahuldada tema nõue ning määrata … ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus alates 01.01.2007.a., kohtukulud määrata kostja kanda ning vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja oma 22.06.2007.a kohtule esitatud vastuses teatas, et temal sündis teine laps 22.04.2007.a., kostja omab veel teist ülalpeetavat, seega määratav uus elatis kahjustab teist last, teisele lapsele ei jätku raha täisväärtuslikuks ülalpidamiseks. Hetkel kostja maksab hagejale elatist 900 krooni kuus puhtalt tema kontole nii nagu oli kohtu otsusega määratud ja võlgnevusi ei ole. Hetkel ei maksa kostja väga väikest summat enda arvates, emal on ju samaväärne kohustus lapse ees, seega peaks tema omalt poolt ka panustama. Seoses oma erialase töö leidmisega, ei tegutse kostja enam FIEna, kuna sellega seonduv tegevus ei toonud kasumit. Praegu omab kostja ametlikku töökohta MTÜ Spordiklubis FC Levadia noortetreeneri ametikohal ning palka saab brutos 3 600 krooni kuus, muid sissetulekuid ei oma. Lisaks on kostjal tasuda veel õppelaen aastani 2009.a., mille igakuine makse on 479 krooni. Seoses eelpool nimetatuga leiab kostja, et Viru Maakohtu poolt tehtud otsusega nr 2-2046/01 maksta elatisraha 900 krooni kuus, on maksimum, mida ta hetkel maksta suudab. Kuna hageja initsiatiivil on algatatud uus hagi, siis kostja leiab, et tema peaks 100% tasuma kohtukulud. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega ning leiab, et asi on võimalik lahendada kokkuleppega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi
- juulil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei teatanud neile määruses antud tähtaja jooksul oma kirjaliku menetlusega nõusoleku tagasi võtmisest, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada täielikult. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Alates elatise nõutava ajast
- jaanuarist 2007 on PKS § 61 lg 4 alusel lapsele väljamõistetava elatise miinimumäär 1 800 krooni. Kostja ei vaidlustanud lapse vajadusi ja nende suurust. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes 2
(4)2-07-18350 toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks tütar …`le on kostja ülalpidamisel
- aprillil 2007.a sündinud tütar …. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps vähem kindlustatuks. Kostja väitis, et reaalne igakuise elatusraha suurus, mida ta jõuaks maksta, oleks 900 krooni, mis on määratud eelmise kohtuotsusega. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. PKS § 61 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et ta ei ole võimeline täitma laste ülalpidamiskohustust isegi väiksemas suuruses kui sätestatud miinimummäär. Hageja palub elatise 1 800 krooni välja mõista tagasiulatuvalt
- jaanuarist
- Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud, seega kohus rahuldab hageja nõude, kuna ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, s.t vähem kui seadusega kehtestatud alammääras. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3
(4)2-07-18350 Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4
(4)