KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 06.juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2102 Haldusasi N. T. S. kaebus eluruumi erastamisõigusest õigus

§12lg 3).

2.N.T.S.`l on õigus esitada taotlus riigilõivu, 9600 krooni tagastamiseks riigilõivu võtnud asutusele. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. 3.Saata määruse ärakiri N.T.S.`le, esindajale Marina Simhes-Kazakova`le (koos vastustaja arvamusega) ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse KOHUS LEIAB: 1.25.10.2006 esitas N.T.S. halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Halduskohtu 07.02.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Halduskohtu 27.03.2007 määrusega rahuldati N.T.S. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, osaliselt ja anti kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Halduskohtu 30.04.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse ja alustati eelmenetlust. Samas luges kohus kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes ja võimaldas kaebajal esitada kohtule tähtaja ennistamise taotlus.14.05.2007 vastuses kohtumäärusele kaebaja leiab, et protsessuaalses mõttes on kaebus esitatud tähtaegselt. Materiaalõiguse normide mõttes tuleb aga kohaldada TSÜS §157. Kaebaja palub, et juhul, kui kohus on teisel seisukohal, siis ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 2.Kuna vastavalt

§12

lg 3 halduskohus kontrollib eelmenetluses kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, siis palus halduskohus 21.05.2007 kohtunõudes Rahandusministeeriumil esitada kohtule oma arvamus tähtaja ennistamise taotlusele. 3.Kaebaja märgib kaebuses, et sai tema poolt üüritava xxxxxx korteri mitte erastamisest teada juba 1994.aastal. Veel märgib kaebaja, et tema ja teised majaelanikud pöördusid perioodil 1994 kuni 2003 erinevate institutsioonide poole saamaks informatsiooni, mis oli korterite erastamise võimatuse põhjuseks, kuid said neilt vaid ebamääraseid vastuseid. 31.03.2003 pöördus kaebaja Tallinna Halduskohtu poole Eesti Erastamisettevõtte ja AS Sukktokk 31.05.1993 aktsiate ostumüügilepingu õigusvastaseks tunnistamise nõudega, kuid halduskohtu 14.10.2003 määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult seoses kaebaja nõude ebaselgusega. Kaebaja arvab, et ta tegi kõik temast sõltuva, et selgitada välja erastamisõiguse äravõtmise seaduslikkus ja kuna nii riigikui ka täitevvõimu selgitustest järeldus, et õigust pole rikutud, siis nõustus kaebaja riigi tegevuse õiguspärasuse veendumusest lähtuvalt sellega, et tema õigust pole rikutud. Selles, et riigi toimingud kaebaja suhtes olid seadusevastased ning tema erastamisõigust on rikutud, selgus augustis 2006, kui kaebaja sai teada Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusest haldusasjas nr 3-04-110. Seejärel pöördus kaebaja septembris 2006 Rahandusministeeriumi poole taotlusega hüvitada ka temale erastamisõigusest ilmajätmisega tekitatud kahju. 22.09.2006 dateeritud kirjaga loobus Rahandusministeerium kaebajale kahju hüvitamisest põhjendades oma loobumist nõude aegumisega. Kaebaja leiab, et haldusasja nr 3-04-110 menetluse käigus tunnistatud nõue elamu elanike erastamisõiguse rikkumisest laieneb ka temale, kuna tema õiguslik seisund elamu suhtes on sama, mis nimetatud haldusasjas kaebajatel (elamu üürnikel). Kaebaja märgib, et kuni 2006.a. ta ei teadnud ega pidanudki teadma sellest, et talle on tekitatud kahju, kuna kahju tekitanud õiguse rikkumine leidis tuvastamist vaid 2006.a. lõpetatud kohtumenetluse käigus. Nimetatud seisukohaga seletab kaebaja ka oma viidet TsÜS §157 sättele. 4.Vastustaja märgib kohtule 24.05.2007 edastatud arvamuses, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kahju hüvitamise nõue on aegunud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna ta sai teada elamu üürnike erastamisõigusest ilmajätmise õigusvastasusest Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusest, hakkas sellest ajast tema jaoks kulgema hüvitise nõude esitamise tähtaeg. Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusest nähtuvalt tekkis kaebajal kahju seoses sellega, et tema kasutuses olnud eluruum anti 1993.a. RE Eesti Erastamisettevõte, RAS Suva ja AS Sukktokk vahel 31.05.1993 sõlmitud lepingu ja Majandusministeeriumi kantsleri 15.06.1993 käskkirja nr 143 „RAS Suva tegevuse lõpetamine" alusel üle AS-le Sukktokk, mistõttu kaebaja kaotas võimaluse eluruumi erastada. Seega sai väidetav kahju tekkida 1993.a. ja kaebaja sai sellest teada 1994.a. AS Suva peadirektori kirjast. Seega lisaks RVS §31 lg 2 sätestatud tähtajale on möödunud ka RVS §17 lg 3 ning

§9lg 4 sätestatud 10-aastane tähtaeg. Kaebaja viide Ts

ÜS §-le 157 ei ole asjakohane, kuna kaebajal ei ole kohtuotsusega tunnustatud nõuet. Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusega mõisteti Rahandusministeeriumilt välja hüvitised nendele üürnikele, kes 29.05.2003 pöördusid halduskohtusse kahju hüvitamise nõudega. Tallinna Ringkonnakohus ei ole kaebaja nõuet tunnustanud. Kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks pidanud eluruumi erastamise võimatusest teada saades asuma selle õiguspärasust selgitama ja oma huve kaitsma. Antud juhul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas ja aktiivne oma õiguste väljaselgitamisel. Kaebaja ei ole vaidlustanud eluruumi erastamisest keeldumist ega esitanud ka kahju hüvitamise nõuet. 5.

§9

lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Põhimõtteliselt sama sisuga on 01.01.2002 jõustunud RVS §17 lg

1. RVS §31 lg 2 reguleerib seda, millise tähtaja jooksul tuleb halduskohtusse pöörduda sellise kahju hüvitamiseks, mis tekitati enne RVS jõustumist. RVS §31 lg 2 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebuse esitada enne selle seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, s.o. mitte hiljem kui 01.jaanuaril
2. 6.Kaebaja märgib kaebuses, et ta sai 1994.a. teada, et tema poolt üüritavat korterit ei erastata, kuid ta eeldas tulenevalt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt antud selgitustest, et korteri erastamisõigus on temalt ära võetud õiguspäraselt. Kaebaja märgib, et 2006.a. augustikuus sai ta teada, et Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusega on tuvastatud xxxxxx elamu AS Sukktokk omandisse üleandmise seadusevastasus. Kaebaja leiab, et selle kohtuotsusega on tuvastatud ka tema erastamisõiguse seadusvastasus ja seetõttu tekib ka temal õigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. 7.Asjaolu, et kaebuse esitaja eeldas korterite AS-le Sukktokk üleandmise õiguspärasust, ei ole antud juhul kaebuse tähtaegsuse hindamisel määrav. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuna ta sai teada elamu üürnike erastamisõigusest ilmajätmise õigusvastasusest Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusest, et siis hakkas sellest ajast kaebaja jaoks kulgema hüvitise nõude esitamise protsessuaalne tähtaeg. Kaebaja märgib kaebuses, et 1994.a. oktoobris oli elamu koridoris üles pandud AS Suva peadirektori poolt 03.10.1994 dateeritud kiri, millega teatati üürnikele, et üüritud korterite erastamist ei toimu seoses nende kuuluvusega eraõigusliku juriidilise isiku – AS Suva omandisse. Riigikohus on 08.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 leidnud, et kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru haldusakti tähendusest tema õigustele. Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või halduskohtumenetluses. Kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks kuni 2003.a. püüdnud välja selgitada eluruumi erastamata jätmise õiguspärasust. Kaebaja esitas alles 31.03.2003 halduskohtule kaebuse Eesti Erastamisettevõtte 31.05.1993 toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes. 14.10.2003 tagastas kohus kaebuse selle esitajale, kuna vaatamata antud tähtaegadele kaebuses esinenud puudusi kaebaja ei kõrvaldanud. Seadusandja on

§9

lg 4 sätestatud tähtaja kulgemise seadnud sõltuvusse isiku teadasaamisest asjaoludest, millel võib olla puutumus tema õigustega. Selles, kas haldusorgani tegevus rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik ise selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi ning otsustama ka kaebuse esitamise küsimuse. Seega oli kaebajal kuni 01.01.2005 aega jõuda selgusele, kas kohtusse pöördumine enda õiguste kaitseks on vajalik. Kaebus esitati kohtule alles 25.10.2006, s.o. tähtaja rikkumisega. Kohus märgib täiendavalt, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika tähtaja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02). 8.Kaebuse esitaja viide TsÜS §-le 157 ei ole asjakohane. Kaebajal ei ole kohtuotsusega tunnustatud nõuet - Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusega ei ole ühtegi kaebaja nõuet tunnustatud. Samuti ei ole

§9

lõikes 4 ning RVS §17 lõikes 4 sätestatud tähtaegade näol tegemist materiaalõiguslike aegumistähtaegadega, vaid protsessitähtaegadega. 9.Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (

§12lg 3).

Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.07.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-3801). Käesolevas asjas ei ole esile toodud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. 10.

§84

lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Taotlus riigilõivu tagastamiseks esitatakse kirjalikult ning see peab vastama rahandusministri 29.12.2006 määrusega nr 68 kehtestatud riigilõivu tagastamise korra nõuetele. Marion Vakker Kohtunik