Täiendavalt selgitati R.V.ule, et vangla direktori loal võib olla vastavalt Justiitsministri 30.11.2000.a. määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 59 lõike 2 kohaselt kinnipeetaval vanglas olla muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi kinnipeetavaid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Nimetatud loa saamiseks paluti pöörduda inspektor- kontaktisiku poole, et saada vastav taotluse vormistamise blankett, see täita ja edastada direktorile. R.V. esitas seejärel taotluse fotoalbumite lubamiseks kambrisse ja see lahendati kaebaja soodsalt ning vastustaja lubas R.V.ule arvates 20.02.07.a. albumid kambrisse. Kaebaja taotleb ülaltoodu tõtt Tallinna Vangla toimingu, kaebajale fotoalbumi kambrisse mittelubamine, õigusvastasuse kindlaks tegemist. Kaebaja leidis, et kuna tema taotluse alusel on album tagastatud, siis on põhjendatud huviks kahju nõude esitamise soov tulevikus. Kohus võttis kaebaja taotluse nõude muutmiseks vastu ning luges kaebaja kaebuse tuvastamiskaebuseks, kuna kohustamisnõudest kaebaja loobus. KAEBAJA SEISUKOHAD Tallinna Vanglas viibib R.V. alates 01.11.2006.a. ning ta esitas Tallinna Vanglale selgitustaotluse, milles palus teatada, miks ei lubata kambrisse fotoalbumit. Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 25.01.2007.a., et fotoalbum ei ole loetletud justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi
) §-is 58, milles märgitakse ära kinnipeetavale lubatud asjad.
lg 5 kohaselt kinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Sellest järeldub, et kui on lubatud fotod, siis loogiliselt võttes on lubatud ka fotoalbum, et hoida korrektselt isiklikke fotosid. Seadusandja ei ole seadust välja töötades laskunud absurdsuseni ja pannud kirja kõik elementaarsed asjad, vaid on lähtunud sellest, et seadust rakendavad loogiliselt mõtlevad inimesed. Väidet toetab ka
Samuti on
kirjas, et võib olla televiisor, kuid ei ole, et võiks olla televiisori pult. Veel pole
kirjas, et kinnipeetaval tohib olla nõudepesusvamm ja nõudepesuvahend „Fairy“ jne.
lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu) vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Fotoalbumi sai ta ajast, mil ta paigutati Keskvanglasse ning sellest ajast ei ole keelatud 2 fotoalbumi kaasavõtmine kambrisse. Kui lähtuda
Kaebaja viitab ka Õiguskantsleri seisukohale, mis on antud seoses uue Vangistusseaduse (edaspidi VangS) väljatöötamisega; seisukohas leiab kantsler, et seaduse regulatsioon, milles on ära toodud lubatud asjad, mitte vastupidi, on Põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus. Sellele vastav regulatsioon on kehtestatud VangS § 15. Vastustaja vastuses selgitustaotlusele märgitakse, et direktori loal võib
lg 2 kohaselt kinnipeetaval olla muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi isikuid ja kui selle kasutamise kulud hüvitab kinnipeetav. Nimetatud loa saamiseks peaks ta pöörduma oma inspektor-kontaktisiku poole ja küsima vastavat blanketti ja esitama selle 2 täidetuna direktorile. Kaebajale jääb arusaamatuks, palju ta peab maksma albumi eest ja mis ajast on album vaba aja veetmise ese.Tegemist on Tallinna Vangla poolse väljapressimisega. Kuna temale on teadmata Tallinna Vangla samasisulise otsuse asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused, mille alusel saaks hinnata otsuse põhjendatust, on otsus motiveerimata ning seega ebaseaduslik ka motiveerimatuse tõttu. Tallinna Vangla toiming on vastuoluline, ebaselge ja kontrollimatu. Ta ei ole veendunud, et kaalumine on toimunud ratsionaalselt, kui pole üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks piirangute kehtestamisel. Tallinna Vangla on oluliselt rikkunud diskretsioonireegleid. Diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises. Tegemist on olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on võimalik otsustamisel kaaluda. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et temale anti fotoalbum kambrisse 20.02.07.a. ilmselt seaduse muudatuse tõttu ning seetõttu soovib muuta kaebuse nõuet ja loobub kohustamisnõudest ja palub tunnistada Tallinna Vangla tegevus õigusvastaseks. Ta ei saanud albumeid kasutada perioodil 01.11.06.a. kuni 20.02.07.a., kuigi keeldumiseks puudus alus. Leiab, et temale tekitati sellega õigusvastaselt kahju, seega nõude esitamise põhjendatud huviks on soov esitada kahju hüvitamise nõue tulevikus. Ta ei teatanud sellest kohtule, kuna vastustaja „üritab kohut eksitada“. Kaks albumit on tema kasutuses olnud pikka aega. Keskvanglas oli lubatud albumite kasutamine, neid võis kinnipeetavale tuua pakiga ja temale tõi 2 albumit vend käsipakiga; albumid on kantud tema asjadena kaardile ja selle tõttu olnud tema juures pikemat aega. Albumid keelati ära Tallinna Vanglas 01.11.2006.a. ja õiguslikku alust ei nähtunud ja ta esitas selle tõttu direktorile päringu ning sai selgitused, et
Kuna ta ise leiab, et tegelikult ei ole takistust albumite kambris hoidmisele, siis soovis ta nende väljastamist kambrisse. Varasemalt ei olnud vaja eraldi luba direktorilt selleks, et võiks omada albumeid kambris ning ka sellest lähtudes on vastustaja selgitus eksitav. Vangla muutis oma seisukohta ilmselt seotult seaduse muudatusega, mitte aga sellest tulenevalt, et kaebaja esitas taotluse ja selle lahendamine võttis pikka aega. Nüüd vaadati taotlus ilmselt üle seotult seaduse muudatusega ja uus seadus sätestab selgelt mõtte, et see ei ole keelatud asi. Tallinna Vangla toiming, mitte lubada kambrisse albumeid, oli õigusvastane, kuna fotoalbumi keelamine ei ole muuhulgas ka proportsionaalne meede. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
on äratoodud kinnipeetavale lubatud asjade loetelu.
lg 5 kohaselt kinnipeetaval võib olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Kuna
loetelu on ammendav ja selles loetelus ei ole fotoalbumit, on järelikult fotoalbum vangla kambris keelatud asi. Kuna kaebajal puudus direktori luba albumite hoidmiseks kambris, siis automaatselt neid kambrisse ei väljastata. Hiljem esitas kaebaja taotluse albumite lubamiseks kambrisse ja ta sai direktori loal albumid kambrisse 20.02.07.a., mida kinnitab ka tema varakaardile tehtud kanne. 3 Veel selgitati temale, et
lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglas olla muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui selle kasutamine ei häiri teisi kinnipeetavaid. Nimetatud loa saamiseks peab kaebaja pöörduma oma kontakt-isiku poole ja küsima vastava blanketi ja esitama selle täidetuna direktorile. Sellega ei soovitud midagi välja pressida vaid anti soovitused taotluse esitamiseks.
lg 1 sätestab, kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Selle sätte all on mõeldud vanglas lubatud asju ja kinnipeetavale lubatud asjade ammendav loetelu on äratoodud
. Kohtuistungil vastustaja nõustus nõude muudatusega, kuna kinnipeetavale lubati kambrisse tema uue taotluse alusel tema poolt soovitud fotoalbumid ja asjas ei oma tähtsust, kui pikka aega kaebaja taotlust lahendati arvates seaduse muudatusest. Vastustaja esitab väljavõtted kinnipeetavate registrist - R.V.u varad ja sealt nähtub, et 20.02.2007.a. alates on tal kambris kaks albumit. Enne 01.02.07.a. ei olnud album kambris automaatselt lubatud asi ja seadusandja selgesõnaliselt lubas kambrisse mõistlikus koguses fotosid, mitte aga albumeid. R.V. esitas taotluse saada oma kambrisse albumid ja taotlus oli esitatud kontaktisiku kaudu ning direktor rahuldas taotluse. R.V. saabus Tallinna Vanglasse 01.11.2006.a. Lattu paigutati see osa asjadest, mis ei ole hädavajalik kambris. Lattu paigutatud asjadest saab vajadusel kontaktisiku kaudu loa direktorilt, kui kinnipeetav vajab kambrisse teisi laos olevaid asju. Taotlus, mille esitas kaebaja albumite kohta, sisuliselt rahuldati. Taotluse rahuldamise tõttu sai kaebaja 20.02.2007.a. albumid oma kambrisse ning ei teki perioodi, mil kaebajal oleks õigusvastaselt olnud albumite kasutamine kambris takistatud. Üldjuhul ei ole album asi, mis võiks olla kaebajal kambris ja selle õigusnormi vajalikkust selgitab põhjus, et teatud asjad ja esemed võimaldavad peita ohtlikke aineid, näiteks narkootikume ja nende leidmine on raskendatud. Albumeid ei lubatud Tallinna Vanglas eelkõige julgeoleku kaalutlustel, kuna albumisse on oluliselt lihtsam peita keelatud aineid, fotodesse neid peita praktiliselt ei saa. Kui on kiletaskutega fotoalbum, siis kiletaskutesse saab peita pulbrilisi aineid. Muudatus
osas on tõepoolest tehtud, kuid Tallinna Vanglasse saabumisel võis ta taotleda kambrisse vaid neid asju, mida lubas
Fotosid võis kaebajal mõistlikus koguses olla ja ta ise valis välja 20 fotot koos kontaktisikuga, mida kaebaja kohtuistungil ka kinnitas. Kui järgida kaebaja loogikat, siis saaks tuua ka teistsuguse võrdluse- kui toit on kambris lubatav, siis vastupidiselt toiduga koos ei ole lubatud külmkapp. Seesugune arutelu viib aga absurdini. Mõistlikus koguses fotosid ei eelda fotoalbumi kasutamist kambris ja seetõttu ei ole kaebaja õigusi rikutud.
ei saa olla ammendav loetelu asja markeeringute mõttes, kuid Tallinna vanglas ei ole lubatud olnud ühelegi kinnipeetavale albumi asumine kambris, seega ei toimu ebavõrdset kohtlemist. Vangla tõlgendas
nii, et mõistlikus koguses saab omada fotosid. Kaebajale oli selgitustaotluse alusel vajalikud selgitused antud ja seda kaebaja ei vaidlustanud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD 4 Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1. Asja materjalidest ja menetlusosaliste selgitustest nähtub, et R.V. pöördus juhtkonna poole ja palus selgitada, miks Tallinna Vanglas ei ole lubata kinnipeetavale kambrisse fotoalbumit. Tallinna Vangla vastas selgitustaotlusele 25.01.2007.a., et fotoalbum ei ole loetletud justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja §-is 58, milles märgitakse ära kinnipeetavale lubatud asjad. RV. ei nõustu vangla seisukohaga ja tõlgendusega
osas, kuna peab albumit kambris lubatavaks asjaks, vastustaja aga jäi seisukohale, et Tallinna Vanglas ei olnud kambris automaatselt lubatavaks asjaks fotoalbumid, kuna
Vangla lubas kinnipeetavale kambrisse mõistlikus koguses fotosid. 2. Kuna R.V. on esitanud kaebusi haldusasjas nr 3-07-724 ja 3-07-619, milles ta vaidlustas fotode äravõtmist, värvilise fotode alusel prinditrüki äravõtmist, siis kaebaja oli esitanud andmeid isiklike asjade kohta ja kohus kogus kokku kaebaja isiklike asjade kambrikaardid ja isiklike asjade kaardid varasematest aegadest, kuid ka nendest ei selgunud üheselt, kuidas kaebaja sai varasemalt kambrisse albumid või missugusest ajast kaebajal on olemas albumid. 09.10.06.a. seisuga oli kaebaja isiklike asjadena ära märgitud albumid 2 tk, need määrati hoidmisele lattu. Kuigi R.V. on Tallinna vangla D.Reek koostatud nimekirjaga tutvunud ja allkirjastanud nimekirja 09.10.06.a. seisuga, ei ole varasemaid andmeid võimalik kontrollida. Kaebaja märkis, et albumid olid toodud temale Keskvangla tegutsemise ajal ja albumid tõi temale vend, kuid see väide ei ole dokumentaalselt kontrollitav. Kuna aga kaebajale ei määratud distsiplinaarkaristust, siis järeldab kohus, et kaebaja süülist õigusaktide rikkumist ei tuvastatud, vastupidiselt oleks algatatud distsiplinaarmenetlus. Seega nähtub, et kaebaja oli saanud albumid vanglasse, need on kaardiarvestuse alusel temal olemas vähemalt 09.10.06.a. seisuga. Kaebaja väidetest nähtus, et vangla direktoritelt ta albumite eraldi kambrisse lubamiseks luba ei ole küsinud, seda kinnitab ka kaebaja veendumus, et albumite omamiseks kambris ei peagi eraldi luba taotlema ning ta sellist luba ei olnud taotlenud. Fotoalbumeid ei hävitatud ning R.V. sai albumite kasutamise õiguse kambris, kuna ta esitas eraldi taotluse ja direktor selle ka rahuldas. Vastustaja selgitustest nähtub, et direktor andis loa, kuna seadusandja tunnistas
seisuga asuvad 2 albumit kaebaja kambris.
lg 5 tulenevalt võib kinnipeetaval olla mõistlikus koguses fotosid, postmarke ja -kaarte, ümbrikuid, teatmeteoseid, õpikuid, õppevahendeid, kirjapaberit ja kirjutusvahendeid. Seega on üldjuhul fotod kinnipidamisasutuses lubatud. Kaebajale lubati Tallinna vanglas isiklike asjade laost fotosid kontaktisiku vahendusel.
kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.10 kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ka lubatud ese võib olla vanglas keelatud, kui see ei ole saadud õiguspärasel teel. Kaebaja suhtes vangla ei saa väita, et R.V. on saanud albumid keelatud viisil ühelt kinnipeetavalt teisele üleandmise teel, kuigi kahtlus jääb, arvestades kaardile albumite kandmise aega. Kuid kohus märgib siinkohal, et ka kaebaja ei ole tõendanud, et tema poolt nõutud albumid on saadud õiguslikul alusel. Kohtule ei ole kaebaja poolt esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et albumid olid saadud tema poolt seaduses ettenähtud korras. Kaebajal lasub kaebuse esitamisel kohustus tõendada oma väiteid- HKMS § 15 lg 3. Kui kaebaja seda ei suuda teha, siis muutub ainetuks väide, et temal on üldse õigus omada albumeid. Samas ei saa ta ka nõuda albumite lubamist kambrisse, kuna isiku õigus midagi nõuda peab tuginema seadusele. Juba sellest aspektist lähtudes tuleks jätta kaebus rahuldamata.
Fotografeerimist võimaldavad tehnilised vahendid (nt fotoaparaadid, mobiiltelefon) ei ole kinnipeetavale vanglas lubatud. Lubatud asjana nimetatakse fotosid ja menetlusosalised kinnitavad, et kõikides vanglates on lubatud kambrisse fotosid, igas vanglas erineval hulgal. R.V. sai Tallinna Vanglas välja valida kambrisse koos kontaktisikuga mõistlikus koguses fotosid. Seega ei ole kaebaja õigusi, omada kambris mõistlikus koguses tema poolt soovitud fotosid, piiratud. Fotode omamine isiklike asjade laos ja kambris on kaebajale seadusest tulenev õigus. 6 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et
Vanglaasutusele kehtis
Õigusnormi kujunemisel on oma ajalugu. Loendit ei saa laiendada selliselt, et kui lubatud asjana on märgitud ära fotode omamine, et siis automaatselt kaasneb sellega õigus kasutada kambris fotoalbumit. Et kaebajal on olemas albumid ning neid ei ole hävitatud ega saadetud väljapoole vanglat, siis sai ta hoida fotosid laos oma albumites ja keegi nende äraandmist ei nõudnud, kuna ilmselgelt aitavad albumid fotosid paremini säilitada. Seega on vastustaja tegutsenud mõistlikes piirides, kui leidis, et albumid jäävad kaebaja isiklike asjade lattu. Ajalooliselt põhjendas albumite omamise keelu kambrites kindel põhjus- kuna vanglatel üldiselt puudusid võimalused asjade hoidmiseks ja loetelu koostati praktilistel kaalutlustel, siis jäeti sealt välja asjad, mis ei ole vanglas hädavajalikud asjad. Kui kõik kinnipeetavad oleksid kambrites hoidnud varasemalt kasutusel olnud fotoalbumeid, takistanuks see operatiivset läbiotsimist ning ka korra ja puhtuse hoidmist. Fotodega kaasnevalt albumite mittelubamine oli tingitud ajalooliselt vanglate kehvadest oludest muuhulgas ka Keskvanglas ja Tallinna Vanglas. Aja jooksul on lisandunud probleem, mis on seotud vanglate julgeolekuga põhjusel, et levib narkootiliste ainete tarvitamine. Vastustaja selgitused ning üldteadaolevalt avalikustatud probleem narkootikumide levikust vanglas selgitab, miks jäik asjade loend oli vajalik ning miks ka käesolevalt seadusandja säilitas vangla direktorile õiguse otsustada, kas üks või teine asi kujutab lähtudes konkreetsetest oludest ohu motiivil vanglas kinnipeetavale lubatud või keelatud asja. Selline regulatsioon ei piira kaebaja ühtegi põhiseaduslikku õigust. Kuigi kaebajale jäi arusaamatuks, miks temale on erinevatel aegadel lubatud asjana kambrisse kaasa ka fotoalbum, saab kohus siinkohal selgitada veelkordselt, et endiselt ei ole kaebaja sellekohane väide leidnud kinnitust. 8. Kaebaja toodud näited, et pesupulbri puhul ei ole ära märgitud, mis nimetusega pulbrit võib lubada kinnipeetavale, ei ole asjakohased. Ilmselgelt puudub vajadus loendada pesupulbreid või seepi nende nimetuste alusel, kuivõrd nomenklatuur pidevalt laieneb ja selline loend muudaks eeskirjad ebamõistlikuks, seejuures selline loend praktikas ei pruugiks ka toimida. Pealegi ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et koos seebiga on kambrisse lubatud kasutamiseks temale lubatud asjana toodud seebikarp. Seadusandja on ilmselgelt hoidunud ebamõistlikust loendist. Kaebaja toodud näide, et televiisoriga koos ei ole ära näidatud teda teenindavat atribuutikat, ei lükka ümber seisukohta, et lubatud asjadena on märgitud ära üksnes fotod. Televiisori kasutamise õiguse otsustas direktor erandkorras eraldi loaga ning kui TV on komplekteeritud puldiga, siis ei teki analoogilist olukorda. Et ka fotode kogust võib piirata, kinnitab, et albumeid ei olnud mõeldud kasutamiseks kambrites, kuivõrd väheste fotode hoidmine kambris ei eelda albumite kasutamist. Kohus nõustub vastustajaga, et album kambris ei ole ka sedavõrd hädavajalik asi, milleta kaebaja ei saaks realiseerida õigust omada kambris fotosid. Fotod on kinnipeetavale vajalikud mälestusesemed, neid saab ta mõistlikus koguses hoida kambris ilma albumita, neid saab välja vahetada, kui kinnipeetav soovib ja palub laost väljastada teised fotod. Seega eristatakse
-s fotode äranimetamisega fakti, et albumid ei ole üldjuhul kambris lubatavad asjad. Vastus kaebajale, mis oli esitatud tema selgitustaotlusele on ehk mõneti eksitava tekstiga, kuid keeldumine lubada kambrisse albumeid tuginedes
lg 1 ja 2, mis lubasid taotluse alusel kambrisse ka muid asju, kui seda nimetab § 58, ei ole kaebuse esemeks. Seega nähtub, et üldjuhul püüti rakendada eeskirju paindlikult ja erandkorras lahendada küsimus ka sellest aspektist lähtudes, kas tegemist on vaba aja veetmise vahendiga, mille lubamiseks kambrisse tuleks esitada taotlus. Tegemist ei ole nn väljapressimisega, nagu seda alusetult 7 oletab kaebaja, kuna temale ei ole keegi esitanud nõuet tasuda raha, kui ta soovib kambrisse albumeid. Kuna vangla leiab, et üldjuhul albumid, mis on kiletaskutega, võimaldavad peita narkootilisi aineid ning nende kohene ja kiire avastamine on raskendatud või sageli võimatu, siis tuleb kohtul usaldada vangla tööd tundvate spetsialistide vastavate argumentidega, vanglate tegelike võimalustega ning see selgitab, miks Tallinna vangla ei lubanud albumeid kambrisse. Kui kaebaja oleks esitanud taotluse varasemalt, ei ole välistatud, et ta oleks vastava loa ka saanud.
-des kehtinud loend on igati proportsionaalne meede eesmärgiga tagada julgeolek vanglas. Seadusandja muudab suhteliselt jäiku loetelusid sõltuvalt olukordadest ning kui selgub, et aja jooksul olukord on sedavõrd muutunud, et saab kehtestada teistsuguseid reegleid, siis ta seda ka teeb.
muudeti 01.02.07.a. nii, et § 58 ja 59 tunnistati kehtetuks ning vanglas lubatud asjade üle otsustab vangla direktor lähtudes 12 ptk sätetest, kuid seejuures silmas pidades, et oleks samal ajal täidetud ka VangS § 15 nõuded. Kinnipeetava isiklike asjade osas märgitakse, et kinnipeetavale on endiselt keelatud asjadeks ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut, seejuures lg 2 kohaselt kehtestab keelatud asjade loetelu kinnises ja avavanglas justiitsminister määrusega ja lg 4 kohaselt vangla võib ära keelata täiendavalt ained ja esemed, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega hindab direktor jätkuvalt asja lubamisel ohu motiivi ja kasvatuslike eesmärkide motiivi, kuna VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimisel on vanglale seatud eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitse. 9. Kinnipeetavale ei saanud lubada kasutada kambris albumeid, mis eeskirjadega ei olnud kambris lubatud asjadeks ja vangla selle tõttu ka ei saanud rikkuda kaebaja õigusi perioodil, mil kaebaja ei saanud kasutada kambris fotoalbumeid. Eeltoodud tõttu oli Tallinna Vangla selgitanudki kaebajale, et lubatud asjad on fotod, kuid mitte albumid. Kuna kaebaja märgib käesolevas kaebuses, et ta soovis selgitust, esitas selgitustaotluse ja ta ka sai vastuse selgitusena, siis ei ole vangla vastus haldusakt, mille nn motiveerimatuses kaebaja palub võtta seisukoha, pealegi ei ole kaebaja pöördunud kaebusega kohtusse tunnistada kehtetuks või õigusvastaseks mingi konkreetne haldusakt. Kuna kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks vangla tegevuse põhjusel, et perioodil 01.11.2006.a. kuni 20.02.2007.a., ei saanud ta albumeid kasutada selle tõttu, et vangla tõlgendas ja rakendas eeskirju valesti, siis jääb kohus seisukohale, et vastustaja rakendas õigusnorme neid õigesti tõlgendades ja rakendades. Kohus leiab, et Tallinna Vanglal oli õigus albumid jätta hoiule lattu, kuna eelnevalt on kohus märkinud, et vastustaja tõlgendas
õigesti ning luges need kambris keelatud asjadeks. Kuna Tallinna Vanglal oli õigus albumid ära keelata, selleks oli
tulenev õiguspärane alus olemas, siis ei ole kaebaja olnud märgitud perioodil ilma albumiteta vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebaja ei nimetanud muid põhjusi, miks peaks albumite keelamist pidama õigusvastaseks. Et direktor hiljem otsustas R.V.ule lubada albumid kambrisse, on tema diskretsiooniline otsus ja kohus nõustub kaebajaga, et teades kaebaja soovi, kuna kaebaja esitas taotluse albumite kasutamiseks kambris, võis direktor lähtuda asja uuesti otsustamisel muutunud õigusnormidest.
muutmisega tekkis direktoril võimalus kaebaja soov läbi vaadata, kuivõrd loendist tulenev otsene keeld langes ära. Uus otsustus ei kinnita samal ajal, et direktor 8 oli eksinud. Uus otsustus ei ole käesolevalt vaidluse ese ja kui leiti, et R.V.ul probleeme keelatud ainetega ei ole olnud, puudub ka põhjus kasvatuslikel eesmärkidel eluaegsel kinnipeetaval keelata albumit kambrisse, siis võib kohus vaid järeldada, et kaebaja suhtes on vastav kontroll teostatud ning tema poolt albumi kasutamine ei ole vastuolus vangistusseaduses märgitud eesmärkidega. Kui olukord muutub, ei ole takistatud otsustuse ümbervaatamine. Seega ei ole vastustaja jätnud diskretsiooni teostamata, vaid vastupidiselt, kaalus poolt ja vastuargumendid, kui seadus muutus ning tegi kaebajale senisest soodsama otsustuse. Seaduse muutumisel ei ole keelatud vastustajal oma mistahes seniseid otsustusi muuta. Kui vangla edaspidiselt lubab kinnipeetavatele albumeid, siis see ei tähenda, et sellise loa andmine toimib automaatselt. Kohtu seisukohti ei muuda ka kaebaja muud väited. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 10. Kohus lõpetab menetluse kohustamisnõudes, kuna kaebaja loobus kohustamisnõudest ja oli esitanud uue avalduse, mis rahuldati. Kohus lõpetab menetluse selles nõudes HKMS § 24 lg 1 p 2 tuleneval alusel. HKMS § 24 lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse ja menetluse korral ei saa isik pöörduda kohtusse samas asjas. Menetluse lõpetamisele saab kaebaja esitada kaebuse koos apellatsioonkaebuse esitamisega kohtuotsusele. 11. Kaebaja oli kohtumäärusega 27.02.07.a. riigilõivu tasumisest vabastatud asja arutamisel I astmes (HKMS § 91 lg 1). Vastustajal kohtukulusid ei tekkinud. Karin Kalmiste Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.