) § 45 kohaselt ei tohi ilma isiku nõusolekuta teda filmida ja filmitud materjale salvestada. Rikutud on
Kaebajal on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele(
) ja vabale eneseteostusele(
). Õigus vabale eneseteostusele sisaldab endas ka õigust informatsioonilisele eneseteostusele, samuti õigust ise otsustada, kas ja millisel kujul ta soovib avalikkuse ees esineda ning kas ja mil määral kolmandad isikud võivad teda avalikkusele esitada. Õigus enda näitamisele sisaldab nii õigust kujutamisele pildil kui ka liikuvale kujutamisele. Iga põhiõiguse rikkumine nõuab põhiõiguslikku põhjendamist.
lg 2 kohaselt peab igaüks, kes kasutab oma õigusi ja vabadusi, lugu pidama ja arvestama teiste õigusi ja vabadusi ja kinni pidama seadustest. Vastavalt
§-le 11 peab põhiõiguste piirang olema proportsionaalne. See tähendab, et riigi poolt kasutatavad abinõud peavad võimalikult vähem koormama inimest ja saadud tulemus peab üles kaaluma põhiõiguste riive. Riigil on õigus sekkuda eraellu seaduse alusel selleks, et kaitsta tervist, avalikku korda ja teiste isikute põhiõiguste kaitseks, kuriteo ärahoidmiseks või kurjategija tabamiseks. Kaebaja põhjendatud huviks on hoida ära vastustaja edaspidised seadusvastased toimingud ning saada hüvitist sellelt, kes andis korralduse filmimiseks. Kaebaja ei vaidlusta vanglas pidevalt toimuvat elektroonilist jälgimist, vaid üksnes käsikaameraga filmimist, mil salvestatakse ka isiku kõne. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt vangistusseadusele (VaS) on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda. Kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab VaS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve korraldamisel lähtutakse justiitsministri 1.04.2003.a. määrusest nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“(edaspidi „määrus nr 23“), mille § 4 p 1 kohaselt võib kinnipeetavate järelevalvet teostada nii visuaalselt kui ka elektrooniliselt. VaS § 90 p 3 kohaselt peab vahistatu kamber vastama VaS §-s 45 lg 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse ja elektroonilise jälgimise. Sama seaduse § 7 lg 2 sätestab, et kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Vastustajal on seaduslik alus teostada kinnipeetavate järelevalvet nii visuaalselt kui ka elektrooniliselt. Filmimisega püüab vangla kaitsta end kaebajapoolsete hilisemate võimalike süüdistuste eest. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja ei vaidlusta Tallinna Vanglas pidevalt toimuvat vahistatute ja kinnipeetavate visuaalset ja elektroonilist jälgimist, vaid tema filmimist käsikaameraga põhjusel, et siis salvestati peale tema kujutise ka tema kõne. Kaebaja arvates on rikutud
(Eesti kodanikel ja mittekodanikel on võrdsed õigused ja vabadused), 10(pole välistatud ka
-s loetlemata õigused ja vabadused), 11 (õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema kooskõlas
-ga), 12(keelatud on diskrimineerimine ning vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine), 14(õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus), 17(kellegi au ega head nime ei tohi teotada), 18 lg 1(kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada), 19(õigus vabale eneseteostusele), 26(õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele), 45 (õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni võib piirata ainult seadusega), 123 lg 2(kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid). Kohtu arvates on loetletud sätetest asjakohane ainult
, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vahistatutele ja kinnipeetavatele kehtestatud õiguste ja vabaduste piirangud on sätestatud VaS-s ja selle alusel antud õigusaktides. Vastavalt VaS §-le 7 lg 2 on kinnipeetavate majutamiseks kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Sama kehtib § 90 lg 4 kohaselt ka vahistatute kohta. Kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab VaS ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas(VaS § 66 lg 1, 90 lg 1). VaS §-de 66 lg 11 ja 71 lg 8 alusel kehtestatud määruse nr 23 §-dest 1 lg 2 ja 4 p 1 tulenevalt korraldatakse järelevalves kinnipeetavate ja vahistatute visuaalne või elektrooniline jälgimine. Alusetud on kaebaja väited, et tema kõne salvestamisega rikutakse tema põhiseaduslikke õigusi perekonna- ja eraelu puutumatusele ning vabale eneseteostusele. Kaebaja filmimine ja sealjuures ka tema kõne salvestamine toimus vanglaametnike poolt menetlustoimingute läbiviimisel, mille käigus ühel juhul tutvustati kaebajale allkirja vastu dokumente ja teisel juhul sooviti saada seletust vangla sisekorraeeskirjade rikkumise kohta. Seejuures ei toimunud filmimine salaja, vaid kaebaja teadmisel ning salvestati mitte üksnes kaebaja, vaid ka vanglaametnike tegevus ja kõne. Vastustaja põhjendab filmimist vangla sooviga kaitsta enda kaebaja hilisemate põhjendamatute süüdistuste eest. Kohtu hinnangul on vangla administratsiooni tegevus taotletavat eesmärki silmas pidades vajalik ja proportsionaalne. Tallinna Halduskohtule laekub vahistatutelt ja kinnipeetavatelt aastas mitusada kaebust, milles vanglate ametnikke süüdistatakse kõikvõimalikes menetlustoimingute rikkumistes, füüsilises ja
üühilises vägivallas jne. Selliste kaebuste lahendamisel peab kohus üle kuulama asjassepuutuvad ametnikud ja tunnistajad, misjärel sageli selgub, et kaebus on alusetu. See tähendab, et alusetult on olnud oma teenistuskohustuste täitmisest eemale kistud ka need vanglaametnikud, kes on pidanud kohtus tunnistusi andmas käima. Arvestades vanglate alakomplekteeritust personaliga võib selline vanglaametnike pidev sunnitult teenistusest puudumine ohustada julgeolekut vanglates. Vahistatute ja kinnipeetavate osavõtul/juuresolekul teostatavate toimingute filmimine on efektiivne vahend põhjendamatute kaebuste ärahoidmiseks ning tugevdab seega julgeolekut vanglates. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja filmimine koos tema kõne salvestamisega kooskõlas
-ga, VaS-ga ja määrusega nr 23 ning selliseks filmimiseks pole vaja ei kinnipeetava ega ka vahistatu nõusolekut. Ekslik on kaebaja arvamus, et vahistatul on kinnipeetavaga võrreldes rohkem õigusi. VaS-st nähtuvalt on vahistatu õigused kinnipeetava omadest rohkem piiratud. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.