) § 79 lg 2 sätestab, et kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Vastustaja antud asjas aga jättis sellise võimaluse, vaide edastamine pädevale haldusorganile, kasutamata. Teadmata vastustaja sellesisulise otsuse asjaolude kirjeldust, motiive ja põhjendusi, mille alusel kaebaja saaks hinnata otsuse põhjendatust, leiab, et otsus on motiveerimata ning seega ebaseaduslik ka motiveerimatuse põhjendusel. R.V. viitab
lg 3, mille kohaselt vaide tagastamisest teatatakse isikule posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. Vastustaja tagastas kaebajale vaide alles 17 päeva pärast. Kaebaja leiab, et tegevusetusega ja seaduse eiramisega on vastustaja tekitanud olukorra, milles vastustaja süül on kaebaja ilma jäetud võimalusest edasi kaevata Murru Vangla direktori käskkirjale, sest kaebajal oli selleks tähtajaks 29.01.2007.a. Vastustaja toimingud on vastuolulised, ebaselged ja kontrollimatud. Kaebaja ei ole veendunud, et kaalumine on toimunud ratsionaalselt, kui pole üheselt selge, milliseid asjaolusid kaaluti ja millised kaalutlused olid aluseks järelduste tegemisel. Vastustaja on oluliselt rikkunud diskretsioonireegleid, mis võib seisneda ka diskretsiooni mitte kasutamises. Tegemist on olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kaaluda. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et tegelikult ei tekiks vastustaja vastusest nähtuvalt üksiku kinnipeetava juhtumil ka probleemi, kui vaie on esitatud otse Justiitsministeeriumile. Vastustaja märkis, et rikuti vaide tagastamisel tähtaega 6 päeva võrra ja et see on inimlik eksitus. Sellega ei saa nõustuda, sest seaduse eiramine on vastustaja jaoks igapäevane tegevus/praktika ja selle kohta on kaebajal hulganisti näiteid. Kuid samas, kinnipeetav ei tohi eksimust vabandada nn inimliku eksitusega. Teistkordselt tagastas Justiitsministeerium märgukirja, kvalifitseerides selle ümber vaideks, mis ei olnud aga vaie, vaid abipalve saada tagasi CD-Rom. Tagastati see nn vaie ilma menetlemiseta. Vaide esitamist vahetult ministeeriumile ei välista ka
Vastustajal oli valida kahe variandi vahel- kas tagastada vaie 7 päeva jooksul või edastada vaie pädevale haldusorganile. Väide, et vastustajal on välja kujunenud praktika, et ei kasutata võimalust vahetult vanglale vaiet tagastada, peab kaebaja küsitava väärtusega tegevuseks. Kinnipeetavatel kaob sisuliselt võimalus esitada vaideid, selle tõttu on kinnipeetav sunnitud pöörduma otse kohtusse. Kaebaja toob näiteid, missuguseid rikkumisi vanglates pannakse toime ning märgib, et ehk vastustaja ei teagi, et ka vaideid ei edastata ega lahendata. Vastustaja oleks pidanud vaide lahendama tähtajal või siis tagastama vanglale. Kui aga tagastati temale, siis võeti võimalus vaidlustada vangla direktori käskkiri kohtus, kuna tekib tähtaja küsimus. Kaebaja teada ei ole vanglal õigus ennistada ka vaide esitamise tähtaega. Kuna nüüd vaie tuli tagasi temale ja kui ta selle esitaks uuesti vanglale, siis vangla ei võtaks 2 seda vastu, sest tähtaeg on ületatud. Vangla poole ta enam uuesti ei pöördunud, vaie on esitamata, kuna tähtaeg oli ületatud. Kui vangla ei oleks vaiet vastu võtnud, või kui ta jätaks tähtaja ennistamata, siis ei oleks tal enam üldse jäänud võimalusi pöörduda kohtusse. Antud hetkel ei ole ta pöördunud ka kohtusse kuna tähtaeg on ületatud ja ta on kaotanud õiguse vaidlustada käskkirja. Leiab, et vastustaja kohustamisega võtta vaie menetlusse saab ta õigused taastatud ja vaiet hakatakse menetlema, seejärel saab ta vajadusel pöörduda kohtusse ja soovitud käskkirja vaidlustada ka kohtus. Kaebaja pakkus vastustajale kompromissi, kuna teab, et vastustaja on analoogses olukorras teises vaidluses sõlminud kompromissi. Kuna vastustaja kompromissi ei sõlminud, siis jääb kaebaja oma kaebuse juurde ja palub see rahuldada. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja Justiitsministeerium vaidleb esitatud kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. R.V. tegi 08.01.2007.a vaide Murru Vangla direktori 29.11.2006.a käskkirjale nr 1410-md, millega karistati R.V.ut Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punkti 1 nõuete rikkumise eest. Vaide saatis R.V. otse Justiitsministeeriumile. 11.01.2007.a registreeriti R.V.u kiri Justiitsministeeriumis. 25.01.2007.a tagastati R.V.u vaie selgitusega, et vaie tuleb esitada esmalt Murru Vanglale. Vastavalt
lg 1 kohaselt esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.
lg 2 kohaselt võib haldusorgan ise vaide rahuldada, kui ta leiab, et vaie on põhjendatud. Juhul kui haldusorgan leiab, et vaie ei kuulu rahuldamisele, edastab haldusorgan vastavalt
lg 1 vaide koos kirjalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelvalvet.
lg 2 kohaselt tagastab haldusorgan vaide, kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse ning selgitab, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale.
lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest isikule posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. Tulenevalt
Kõigil juhtudel, kui kinnipeetav on saatnud vaide vanglast möödaminnes tagastab Justiitsministeerium vaide viitega
Samuti selgitati vaide tagastamise otsuses R.V.ule vaide esitamise korda. Lisaks juhiti R.V.u tähelepanu sellele, et vaie tuleb anda kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes registreerib selle vaiete registreerimise kaustas. Vaide üleandmist kinnitab kinnipeetav oma allkirjaga. Justiitsministeerium lähtub ühtsest praktikast, et vaide tagastamise puhul ei saadeta seda vanglale, vaid tagastatakse kinnipeetavale. Seeläbi viiakse vanglast möödaminnes saadetavate vaiete arv miinimumini. Tegemist on kasvatusliku meetodiga, et kinnipeetavatel tekiks harjumus esitada vaided otse vanglale. Eesmärgiks on kinnipeetavate harjumuse muutmine, mis säästab Justiitsministeeriumi pidevast vaiete edastamisest. Samuti ei pikenda kokkuvõttes vaide menetlemisele kuluvat aega. Seega on ühest küljest tegemist menetluse efektiivsuse tagamise meetodiga ning teisalt ka kasvatusliku praktikaga. Ei ole põhjendatud tekitada 3 kinnipeetavatele harjumust, et nad saadavad vaided otse Justiitsministeeriumi.
lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vanglasüsteem on suletud ühiskond ning kinnipeetavad ja vahistatud selgelt piiritletav ning tihedasti suhtlev inimgrupp. Seega peegeldub haldusorganite käitumine väga selgelt kinnipeetavate käitumises. On selge, et
mõte on olnud, et vaidemenetluses osaleb ettevalmistavas etapis haldusorgan kelle tegevus vaidlustati, st vangla. On loomulik, et kinnipeetavad vanglat ei usalda ning soovivad asju ajada võimlikult kõrge riigiasutusega. Praktika on kinnitanud, et kinnipeetav ei soovi esitada vaiet vangla kaudu, vaid peab vajalikuks otsest sidet Justiitsministeeriumiga. Järelikult ei kirjutaks kinnipeetavad enam läbi vangla, kui nende vaided võetaks Justiitsministeeriumis menetlusse otse, ilma vangla vahenduseta. Üksiku kinnipeetava puhul ei tekiks sellest probleemi, kuid nagu eelnevalt mainitud, sõltub kinnipeetavate käitumine sellest, kuidas haldusorgan käitub, st kui ühe kinnipeetavaga käitutakse teatud viisil, siis eeldavad sellist kohtlemist kõik. Seega on halduse efektiivsuse tagamiseks hädavajalik
-i nõuetele vastava ühtse praktika kujundamine. Vastustaja on seisukohal, et Justiitsministeeriumi selline praktika on kooskõlas kaalutlusõigusega. Lähtuvalt eeltoodust leiab Justiitsministeerium, et tagastas R.V.u vaide isikule õiguspäraselt.
lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest isikule posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Justiitsministeerium möönab, et ületas mõnevõrra nimetud tähtaega. Tegemist oli inimliku eksimusega, mille tõttu esitati vaie menetlejale alles 23.01.2007.a. Kohe järgneval päeval, so 24.01.2007.a tegi menetleja vaide tagastamise otsuse. Menetlustähtajad haldusorgani jaoks algavad kuupäevast, millal vaie haldusorganisse jõudis.
lõikes 3 on sätestatud, et tagastamisest tuleb isikule teatada vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Vaide esitamise kuupäevaks tulebki lähtuvalt
Seega oleks pidanud Justiitsministeerium tagastama R.V.u vaide 17.01.2007.a, kuid seda tehti 6-päevase hilinemisega. Vastustaja on samas aga seisukohal, et kaebaja väide, et selle tõttu jäi ta ilma võimalusest kaevata Murru Vangla direktori käskkirjale, on paljasõnaline, sest
kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. Kohtuistungil vastustaja asus seisukohale, et kompromissi antud juhul sõlmida ei saa ja juhtum, millele viitab kaebaja, ei ole samasugune. Vaie esitati menetlejale ministeeriumis 23.01.07.a. ja kohe järgmisel päeval, so 24.01.07.a. tegi menetleja vaide tagastamise otsuse. Menetlustähtajad hakkavad kulgema ajast, mil vaie jõudis haldusorganisse.
lg 3 lähtudes tagastamisest tuleb isikule teatada vaide esitamisest 7 päeva jooksul.
11.01.07. oli see registreeritud ja 25.01.07.a. tagastatud selgitusega. Pidi tagastama 17.01.07.a., kuid hilineti 6 päeva võrra, kuid ei ole õige väita, et kaebajalt võeti selle tõttu võimalus kaevata käskkirja peale tähtaegselt.
kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui see ületati mõjuval põhjusel. Kaebaja sai tagastatud vaide kätte 29.01.07.a. vaidlustatud käskkirja 4 tutvustati kaebajale 05.01.07.a. ja edasikaebamise tähtaeg sai mööda 05.02.07.a., seega jäi kaebuse esitamiseks alles 7 päeva. Kui see tõesti ei oleks võimaldanud tähtaegset kaebuse esitamist, siis oleks saanud paluda tähtaja ennistamist. Jääb kirjalike seisukohtade juurde ning palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Kokkuvõtlikult leiab R.V., et vaide tagastamisega on rikutud tema kaebeõigust. Vaide tagastamine vahetult kaebajale on ebaseaduslik, kuna sisuliselt võeti temalt õigus kaevata vangla antud haldusaktile, sh takistati pöördumist vahetult kõrgemalseisva organi poole. Kinnipeetavate pöördumised, milles kaevatakse vangla tegevuse peale, ei jõua sageli kontrolli teostava organini, kuna vangla neid tegelikult ei edasta ega lahenda. Justiitsministeerium oleks pidanud asja ise menetlema või vähemalt saatma vaide Murru Vanglale, põhjendamatu on selle saatmine vaide esitajale. Vastustaja viidatud põhistus on kaebaja arvates haldusmenetluse efektiivse toimimise seisukohalt põhjendamatu, vastupidiselt kaob ära eesmärgipärasuse ja kiiruse põhimõte. Palub kohustada Justiitsministeeriumi võtma tema vaie menetlusse. 2) Lähtudes kaebaja kaebuse nõuetest tuleks vastustaja tegevus vaide tagastamisel lugeda õigusvastaseks ning kohustada vastustajat vaiet menetlema. Kaebuse saabumisel kohus tõlgendades kaebaja nõudeid ja kaebaja oma kaebuse taotlust ning määruses märgitud nõudeid ei muutnud. Kuna kaebaja kaebuse eesmärgiks on üheselt saavutada eesmärk, mille kohaselt vastustaja peaks võtma tema vaide menetlusse, siis on tegemist kohustamisnõudega, sest kohustamisnõue on hõlmatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebaja ei ole märkinud sõnaselgelt, et kohtuotsuse resolutsioonis toimingu õigusvastasuse tuvastamine on temale oluline ning ka kohtusitungil ei selgunud, et R.V.ul on veel mingi muu huvi. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb ära märkida põhjendatud huvi, selle saab kohtule esitada ka suulises menetluses. Kaebusest ja istungil antud selgitustest nähtub, et vastustaja vastulausest tulenevalt on endiselt kaebaja sooviks, et tema vaiet menetletaks ja et seda teeks ministeerium. Muud põhjendatud huvi R.V. esile ei ole toonud. Kaebaja on kinnitanud, et kohus on tema soovi õigesti mõistnud ning ta soovib vaide läbivaatamist, kuna vastasel juhul ei ole temal võimalik vaidlustada soovitud haldusakti tähtaegade möödumise tõttu. Seega ei ole tegemist liitkaebusega, vaid kohustamisnõudega. 3) Murru Vangla väidetavatele pidevatele seaduserikkumistele kohus käesolevas kaebuses ei pea hinnangut andma, kuna kaebajale teadaolevalt saab iga üksikjuhtumit kontrollida üksnes läbi konkreetsete kaebuste. Sama põhimõte kehtib ka vastustaja väidetavate muude seaduserikkumiste suhtes. R.V. oli esitanud 08.01.07.a. vaide Murru vangla direktori 29.11.06.a. käskkirjale nr 1410-md ja ta saatis sellele haldusaktile vaide vahetult vastustajale. Vaie registreeriti ministeeriumis 11.01.07.a. ja tagastati kaebajale 25.01.07.a. koos selgitusega, et vaie tuleb esitada Murru Vanglale. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et rikuti tema õigust pöörduda vaidega kõrgemalseisva organi poole. Justiitsministeeriumi poolt kirjaga vaide tagastamisel ei ole tehtud otsustust vaidemenetluse lõpetamiseks. Vaidemenetlust lõpetavad vaide tagastamise alused on esitatud Haldusmenetluse seaduse (edaspidi
) § 79 lg 1. Käesolevalt on vaide tagastamine 5 toimunud sama paragrahvi lg 2 alusel. Seega vaide tagastamine menetlust ei lõpetanud, kuna seadus näeb ette võimaluse sellise vaide läbivaatamiseks. Vaide tagastamisest kaebuse esitajale oli teatatud ja selgitatud, et ta esitaks vaide seaduses sätestatud korras. Selline menetlustoiming kaebaja õigusi ei riku. Tagastamistoiminguga ei tekitatud kaebajale pöördumatuid tagajärgi, temale ei pandud selliselt kohustusi ega võetud ära võimalust vaide esitamiseks. Justiitsministeeriumi seisukohaga, et selles menetluse etapis ei saa ta vaiet lahendada, on seadusega kooskõlas. Kohus leiab, et õige on ka ministeeriumi tegevus selles, et ta suunas kaebajat vaiet esitama vahetult Murru Vangla kaudu. Justiitsministeeriumil ei olnud kohustust vaie läbi vaadata või tagastada see Murru Vanglale. Kohus selgitab vaidealluvuse regulatsiooni alljärgnevalt. Küsimust reguleerib
, milles märgitakse, et: kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet (lg1). Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan (lg 2). Kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (lg 3). Seega üldreeglina on vaideorganiks haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostav organ. Sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 sätestavad lõikes 1 toodud üldreeglist erandi ja näevad ette, et kui lähteorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks on minister, siis on vaideorganiks lähteorgan ise, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kaebaja jätab tähelepanuta Vangistusseaduse (edaspidi VangS), mille § 1.1 lg 6 sätestab, et vangla haldusakti ja toimingu peale esitatud vaide vaatab läbi ja lahendab Justiitsministeerium. Seega Murru Vangla direktori käskkirjadele esitatud vaiete puhul on vaideorganiks Justiitsministeerium. Kaebaja sooviks oli algatada vaidemenetlus ning ta vormistas ja esitas vaide.
Haldusorganina tuleb
kohaselt mõista haldusorganit, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Samas tuleneb
vaidemenetlust reguleerivatest sätetest, et vaie esitatakse haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu, milline teeb vajalikud ettevalmistavad toimingud, sealhulgas aitab kõrvaldada vaide puudused ning vastavalt
§-le 80 edastab seadusenõuetele vastava vaide koos dokumentidega vaideorganile (lg 1). Kui haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta selle ise rahuldada (lg 2 ). Kaebaja vastupidiselt käitudes esitas vaide otse Justiitsministeeriumile, mitte aga seaduses sätestatud korra kohaselt Murru Vanglale. Kaebaja ei nimetanudki, et tal olid konkreetsed takistused vaide esitamiseks vahetult Murru Vanglale. Kaebaja ei märkinud, et temale oleks üldine kord teadmata. Teatavasti on vanglates pikemat perioodi tehtud selgitustööd, kuidas vaideid esitada ja kelle poole selleks tuleb pöörduda. Kaebaja selgitustest saab järeldada, et ta on kaotanud usalduse vangla vastu, kuna vaideid ei esitata või toimub üldine seaduserikkumine. Sellest järeldab kohus, et konkreetse vaide esitamisel kaebajal ei olnud takistust esitada see vahetult vanglale, Murru vangla ei ole seda keeldunud vastu võtmast. Kaebuse esitaja ei leia vastustaja tegevuses põhjendust, miks ta koheselt ei saanud vaiet vastu võtta ja lahendada või saata vahetult vanglale, kui vastulausest selgub, et üksikutel juhtudel 6 see on olnud võimalik. Kohus selgitab järgmist. Kuigi seadus näeb vaideorganile ette ka võimaluse saata ise vaie haldusorganile, kes andis haldusakti või sooritas toimingu, ei tähenda vaide tagastamine vaide esitajale selliselt teostatud toimingu õigusvastasust.
tulenevalt on lähteorgani pädevuses eelmenetluse toimingute tegemine - kontrollida, kas vaie vastab nõuetele ja anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks ning koguda vajadusel dokumente vms. Seega on oluline põhjus olemas ning efektiivse halduse toimimise printsiibiga on kooskõlas, et vaideorgan ei pea tegelema ülesannetega, mis on pandud vaidemenetluse lähteorganile. Vaide esitanud isikul ei ole õigust nõuda vaidemenetluse ettevalmistavate toimingute tegemist vaideorganilt. Vaideorgan peab saama menetleda igati korrastatud vaiet, et tema otsus oleks võimalikult tulemuslik. Kaebaja jätab tähelepanuta olulise momendi: et vaide esitamiseks lähteorgani kaudu on seaduses sätestatud haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani, so lähteorgani, õigus vaidega nõustumise korral see ise rahuldada. Selline vaidemenetluse kord on seatud kindlal eesmärgil ning seadusandja seda kehtestades pidas silmas vaidemenetluse efektiivsust, kiirust, lihtsust, eesmärgipärasust. Seda kohtu seisukohta ei muuda ka kaebaja väide, et vaide esitamisega lähteorgani kaudu ei jõua vaie vaideorganini. Selline väide antud juhul on siiski pelgalt vaid R.V.u oletus. Kui Murru Vangla oleks jätnud vaide edastamata, siis oleks see olnud vastuolus vaidemenetlust reguleerivate
sätetega. Kuid antud juhul sellist olukorda ei tekkinud. Vaiet ei edastata üksnes juhul, kui lähteorgan selle rahuldab ning sellisel juhul ongi vaie lahendatud ja edasi on kaebajal võimalik pöörduda juba kohtusse ehk realiseerida kaebeõigus. Kuna Justiitsministeeriumil oli õigus vaie kaebajale tagastada, siis vaide tagastamisega R.V.u õigusi ei rikutud. 4) Kaebaja seisukoht, et Justiitsministeeriumi tõttu jäi temal vaie esitamata või et ta ei saanud ega saa vastustaja tegevuse tõttu pöörduda kohtusse, ei ole õige. Vastustaja tunnistab, et tema tegevuse läbi ei tagastatud vaiet posti teel
Kohus nõustub ministeeriumi selgitusega, et tagastamisel oli igati selgitatud, millised toimingud ja miks tuleb kaebajal sooritada. Seega oli kaebajal teada, kuidas ta peab talitama. Kohus on eelnevalt märkinud, et kaebaja ei puudutanud küsimust, miks ta ei järginud neid juhiseid. Konkreetseid takistusi vangla poolt ei tehtud ning kaebaja neid ei ole ka märkinud. Seega sai kaebaja tagasi tema poolt vormistatud materjali, vaie oli vormistatud tõenäoliselt sellises sisus ja mahus, mis kaebaja pidas vajalikuks esitada. Selliselt juba vormistatud dokumendi või paketi esitamine vanglale ei oleks võtnud märkimisväärselt ei aega ega tekitanud rahalisi vms koormisi. Kaebaja ei märgi ka seda, et ta ei oleks saanud kätte kirjavahetuse eest vastutavat vanglatöötajat. Kui kaebaja sai tagasi oma vaide ja ehkki tagastamisel ei järgitud
lg 3 tähtaega, siis ikkagi ei saanud temal olla enam ka eksitavat ettekujutust või ootust, et küsimus laheneb iseenesest või kuidagi teisiti. Konkreetsed juhised ei saanud enam jätta kahtlust, et kaebaja suhtes ei ole kehtiv mingi erandireegel ning et vaie on kaebaja tegevusest tulenevalt automaatselt menetluses. Ilma kaebajapoolese aktiivse tegevuseta ei saanud küsimus lahenduda. Kaebajal ei ole põhjust viidata ka ebavõrdsele kohtlemisele tulenevalt vastustaja vastulausest saadud teadmisest. Sellel ajal ei olnud kaebaja vastulauset saanud ning selles märgitud selgitus, et on esinenud juhtumeid, kus talitati teisiti, ei saanud mõjutada tema käitumist. Vastavalt ei ole kaebaja ka oma kaebuses märkinud, et tema tegutses teadmises, et mõnikord teeb ministeerium erandeid. Süsteemi korrastamine toimub pikka aega ja see kaebaja positsioone ei nõrgestanud. Kaebaja ei ole tegutsenud perioodil 29.01.07 kuni 05.02.07.a. juhistes ja seaduses märgitud korras ja selleks puudub igasugune mõistlik põhjus ja selgitus. Kui kaebaja sai materjali ja juhised kätte postiga 29.01.07.a., siis kalendri järgi sai ta selle esmaspäeval, so tööpäeval. Vaidlustatav käskkiri oli kaebajal kätte saadud 05.01.07.a. Seega möödus vaide või kaebuse esitamise tähtaeg vastavalt käskkirja kättesaamise aega 7 arvestades. Kaebaja vastustaja märgitud posti kättesaamise aega ei vaidlustanud. Arvestades, et kaebaja sooviks oli ja on ka käesoleva ajani vaide esitamine, siis ei teki kahtlusi, et kaebaja eesmärk on kogu aeg olnud saavutada vaide lahendamine. Eesmärgi saavutamiseks jäi kaebajale aega materjali uuesti ettenähtud korras esitamiseks veel mitme tööpäeva ulatuses. Vanglasiseselt materjali üleandmine ei olnud mingil moel takistatud ja kaebaja ei väitnudki, et vanglas tehti konkreetsel juhul takistusi. Kaebuse seisukohalt ei anna kaebaja muud väited alust kohtu seisukoha muutmiseks. Kas kaebaja soovib jätkata vaidemenetlust või kohtumenetlust, et soovitud vaidlus haldusakti üle algaks, jääb kaebaja otsustada. Vajadusel tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ning seejärel juba pädev organ võtab vastu otsustuse, kas kaebaja taotlus on põhjendatud, käesolevalt seda ette ära otsustada ei saa. 5) Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine. Kuna kohus leiab, et kaebaja õigusi ei rikutud, kui vaie tagastati ning seejuures anti konkreetsed juhised edasiseks tegutsemiseks, siis ei saa rahuldada ka kohustamisnõuet. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 6) Kuna kaebust ei rahuldata ja kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, siis ei kuulu teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõiv väljamõistmisele (HKMS § 95 lg 1). Karin Kalmiste Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.