) § 7 lg 1 tähenduses. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale haldusasjas nr 3-3-3-1-9-02, mille kohaselt tuleb haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006.a. istungi protokolli nr 2 päevakorrapunktis nr 24 ei ole sisuliselt analüüsitud ega lükatud ümber neid motiive, mis tingisid Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2005.a. protokolli nr 50 päevakorrapunkti nr 31 punktide 1 ja 2 kehtestamise. Haldusakti motiveerimine on abinõu selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Samuti sunnib motiveerimise nõue haldusorganit oma kaalutlusotsust põhjalikumalt läbi mõtlema. Kuna sisuline motivatsioon puudub ehk teisisõnu pole lükatud ümber Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2005 seisukohta, et 'Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et xxxxxxx hoone on oma ehitusmahult piirkonda sobimatu", siis on tegemist õigusvastase ja motiveerimata haldusaktiga. Kaebuse esitaja taotleb ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.01.2006.a. ehitusloa nr 15820 tühistamist, põhjendades oma seisukohti selles osas lisaks Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006.a. istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkti 24 tühistamise nõudes toodu seisukohtadele alljärgnevalt. Kuna ta on vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004.a. otsuse nr 97 millega on kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt on planeeringualasse jäävale Pirita tee 28 kinnistule ette nähtud 11- korruselise elu- ja ärihoone püstitamine, siis sellises olukorras ei oleks tohtinud ehitusluba välja anda enne vaidluse lõppu. Samuti ei anna täiendavaid aluseid ehitusloa välja andmiseks ehitusloas viidatud Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006.a. istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkt nr 24, kuna selles ei ole sisuliselt analüüsitud ega lükatud ümber neid motiive, mis tingisid Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2005.a. protokolli nr 50 päevakorrapunkti nr 31 punktide 1 ja 2 kehtestamise. Sellega on rikutud haldusakti motiveerimise nõuet. Kuni 08.05.2005.a. kehtinud Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 3, mis sätestas, et kohalik omavalitsus ei tohi teha toimingut ega anda haldusakti sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaidlustust või ettepanekut põhjustanud planeeringulahenduse või planeeringusätte alusel, arvates vaidlustuse või ettepaneku saamise päevast kuni ettepaneku kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Nimetatud säte on tunnistatud alates 08.05.2005.a. kehtetuks, kuid osundatud sätte uuele redaktsioonile ei ole antud tagasiulatuvat jõudu. Kaebuse muud väited: 3 Protokolliline otsus vastab haldusakti tunnustele vaatamata sellele, et ta ei ole tavapärases haldusakti vormis; Riigikohus on 29.01.2001.a. määruses nr. 3-3-1-64-00 kinnitanud, et haldusorgani internne protokolliline otsus võib rikkuda haldusvälise isiku õigusi. Protokollilise otsuse tagajärjeks on detailplaneeringu elluviimine, mis rikub kaebuse esitaja õigusi. Tallinna Linnavalitsusel on soov väljastada ehitusluba ajal, mil kontrollitakse ehitusloa andmise aluseks oleva detailplaneeringu õiguspärasust. Protokollilisest otsusest ei selgu haldusakti andmise motiivid ega haldusakti andmise faktiline ega õiguslik alus. Tegemist on motiveerimata haldusaktiga ning seeläbi on täitmata haldusakti formaalse õiguspärasuse eeldused. 03.03.06.a. esitas P.U. kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.01.06.a. väljastatud ehitusloa nr 15820 tühistamiseks. Kaebaja märgib, et TLPA 09.02.06.a. kirja nr 1-18/42 kohaselt on Amet väljastanud ehitusloa aadressile xxxxxxxx ja seal on ka märkus, et loa väljastamise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 11.01.06.a. istungi protokoll nr 2 päevakorrapunktiga 24. Ta taotleb ehitusloa tühistamist, kuna vaidlusalune haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi
Kaebaja lisab, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuses tuleb Riigikohtu HK lahendi nr 3-3-3-1-9-02 mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja haldusleüpingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivseid õigusi, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamise. Kaebaja on kasutanud PS § 15 tulenevat kaebeõigust ja vaidlustanud kohtus Tallinna Linnavolikogu 13.05.04.a. otsuse nr 97, so Maarjamäe klinti ümbritseva ala detailplaneeringu kehtestamise (Tallinna HK haldusasi nr 3-1766/04). Kaebaja viitab taas PlamS § 26 lg 3 kehtivusele ning märgib, et HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Õiguspäraseks saab lugeda haldusakti, mis on selle andmise ajal antud pädeva organi poolt, kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab olema haldusakt selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti faktiline ja õiguslik alus; § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kuna detailplaneeringu üle toimub vaidlus, ei oleks tohtinud ehitusluba väljastada. Täiendavaid aluseid loa väljastamiseks ei anna ka viidatud istungi protokoll nr 2 pp nr 24. Edasi järgneb õiguskaitse taotluse põhistus. Et kaebaja jättis korduvalt märkimata, missugust subjektiivset õigust rikutakse, siis asja kohtulikul arutamisel kaebaja esindaja teatas, et P.U.i suhtes selgus, et tal ei ole korteriomandit. Kaebaja esindaja esitas ka kirjalikult vastuseks 14.12.2006.a. kolmanda isiku Skanska EMV AS täiendavale põhistusele sellise teabe ja seoses asjaolu välja toomisega, et kaebaja ei ole korteromandi xxxxxx omanikuks, üürilepingu koopia, mille kohaselt on üürileandjaks OÜ Käpik, registrikood 10908522, aadress xxxxxxx. Kohtuistungil märgib kaebaja esindaja, et tänase päeva seisuga on kaebaja üürnik ning rikutakse tema elukorraldust. Rikutakse omanikuõigust, sest teda saab vaadata kui tulevast korteri omanikku, kelle kinnisvara turuväärtus väheneb. Kaob osaliselt ära vaade merele. Selgitab, et 11 korruseline maja on nii kõrge, et varjab vaate Pirita Purjespordi keskusele. 4 Ümberkorraldused kaasnevad tema auto parkimisel - praegu pargib kaebaja auto oma maja territooriumil, kuid peres on 2 autot ning praegu ja ka tulevikus tuleb parkida tänavale. Kui ehitatakse teine elamu, siis kaob tänaval teise auto parkimise võimalus ning ka külalistele ei jää enam auto parkimise kohta. Esindaja ei tea, missugusel tänaval kaebaja pargib autot käesoleval ajal ning kas piirkonnas on ka teisi tänavaid, kuhu pargitakse. P.U.i sooviks oleks, et uus ehitatav maja ei oleks nii kõrge, vaid samal kõrgusel Laferme keskusega. Kaebaja on seisukohal, et kui detailplaneering on tühistatud, tuleks sama teha ka ehitusloaga. Kui detailplaneering on kehtetu, siis tuleb ehitusluba uuesti läbi vaadata. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD Vastustaja Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et
lg 1 tuleneb, et tühistamiskaebuse võib halduskohtule esitada isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul ei ole Tallinna Linnavalitsuse istungi protokolli päevakorrapunkt 24 näol tegemist haldusaktiga ega ka eelhaldusaktiga, vaid haldusesisese toiminguga, mis ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Esitatud kaebuses ei ole põhjendatud, kuidas saab Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006.a. istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkti 24 rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas protokollilise otsuse tühistamine muudaks või parandaks tema õiguslikku positsiooni. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. Kui halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut haldusakti või toimingu õiguspärasusele. Tallinna Linnavalitsus palub jätta P.U.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006.a. istungi protokolli nr 2 päevakorrapunkti 24 tühistamise nõudes rahuldamata. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, viidates
lg 1 esimesele lausele, leiab, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus Riigikohtu Halduskolleegium on otsuse nr 3-3-115-01 punktiga 21, mille kohaselt „vastavalt
lg-le 1 võib kaebusega haldusakti peale halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet leiab, et seega peab tühistamiskaebuse rahuldamiseks olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Samuti on Riigikohtu Halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-64-00 sedastanud, et see säte annab võimaluse taotleda kohtulikku kaitset oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral. Vastustaja arvates tuleb riigikohtu poolt ülalviidatud põhimõtted aluseks võtta ka käesoleva asja lahendamisel. Tallinna Linnaplaneerimise Amet leiab, et kaebaja ei ole viidanud ühelegi väidetavalt rikutud subjektiivse õiguse õiguslikule alusele mida väljastatud ehitusluba nr 15820 rikkunud oleks. Ebaõige on arvata, et niisuguste väidetavate õiguste õiguslikule alusele või üldse kaebaja subjektiivsele õigustele viitamata jätmise korral peaks halduskohus, vastustaja või mõni teine protsessiosaline need kaebaja eest ise välja mõtlema hakkama. Viidatud Riigikohtu Halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-15-01 märkinud, et „seetõttu ei pea halduskohus kontrollima haldusakti või toimingu seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta kaebaja õigusi”. 5 Õigusvastasuse põhjendusena on viidatud kuni 08.05.2005.a. kehtinud PlanS § 26 lõikele
S § 29 lg 3, et juhul kui detailplaneering on vaidlustatud, ei tohi ehitusluba ehitamiseks väljastada. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti palub jätta P.U. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 16.01.2005.a. väljastatud ehitusloa nr 15820 ja Tallinna Linnavalitsuse
Skanska EMV AS esitas kohtule advokaadibüroo 05.12.2006.a. järelepärimise ja xxxxxxx korteriomandi omaniku AS-i Sampo Pank 11.12.2006.a. vastuse nr F 4-1/21840, milles viimane kinnitab, et: 1) AS Sampo pank, kes on korteriomandi omanik, ei ole huvitatud xxxx ehitusloa nr 15820 vaidlustamisest; 2) AS Sampo Pank ei ole ainsa õigustatud isikuna – korteriomandi omanikuna – andnud P.U.´ile mingeid õigusi xxxxxx korteriomandi suhtes; 3) AS Sampo Pank ei ole ainsa õigustatud isikuna andnud OÜ-le Käpik või P.U.´ile volitusi ehitusloa nr 15820 vaidlustamiseks; 4) AS Sampo Pank ei ole huvitatud osalemisest kolmanda isikuna haldusasjas nr 3-06-310. 8 Sellest tõendist tulenevalt leiab kolmas isik Skanska EMV AS, et nimetatud tõend välistab kohtusse pöördumise eelduseks oleva kaebaja õiguste ja vabastuste rikkumise. P.U. on täiesti meelevaldselt, isetegevuslikult ja omavoliliselt ning omaniku tahte vastaselt esitanud kaebuse. Omanik ei ole kaebajat millekski volitanud ja kaebaja tegutseb otseses vastuolus omaniku tahtega. Kuna P.U.il puuduvad korteriomandiga seotud õigused, siis kaebuses toodud väited väidetava turu- ja miljööväärtuse languse, vaate, liiklusskeemi jms kohta on tema suhtes asjasse puutumatud. Pealegi ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks varjavaid mõjutusi, kuigi selleks oli kaebajal piisavalt aega ning kohustus, kuivõrd kaebaja peab tõendama oma väiteid. Kaebaja elukorter, mis asub uuel väitel 9 korrusel, saab väljavaate merele, sh viimasel kohtuistungil väitis kaebaja juba, et ta ei näe Pirita Purjespordikeskust, mis ei ole samuti tõene, kuna vaade sinna avaneb. Kohtuistungil 22.01.2007.a. esitas kolmas isik Skanska EMV AS kohtule kohtukulude nimekirja ning palub kaebajalt välja mõista kohtukulu summas 114 035.20 krooni (sh käibemaks). Lisatud on arved ning arvete tasumist tõendavad kuludokumendid. Samuti esitab kohtukulude nimekirja kolmas isik Eesti Näituste AS kokku summas 69 006 krooni (sh käibemaks). Lisatud on arved ning arvete tasumist tõendavad kuludokumendid. KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 2 ja § 7 lg 1 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 51 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Protokolli näol on tegemist haldusesisese ehk internse haldusaktiga. Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse reglemendist annab linnavalitsus istungi päevakorrapunktidega ühekordseid ülesandeid linnaosadele, ametitele ja linnakantselei teenistustele ja osakondadele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti näol ei ole tegemist haldusaktiga ega ka eelhaldusaktiga, vaid internse ehk haldusesisese toiminguga, mis ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi, kui kaebaja soovib vaidlustada väljastatud ehitusloa seaduslikkust. Kui tegemist ei ole haldusaktiga, siis ei oma tähendust, missugused motiveerimise nõuded kehtivad haldusaktidele. Kaebuses viidatakse, et Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2001 määrusele haldusasjas nr. 3-3-1-64-00 tuginedes saab väita, et kuigi Tallinna Linnavalitsuse protokolliline otsus ei ole suunatud kaebuse esitajale, rikub see sisust tulenevalt kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja ei märgi üheselt, missugust subjektiivset õigust ta kaitseb, kuid viitab, et tema õigusi rikub ehitusloa väljastamine, mille tulemusel hakatakse ehitama piirkonda uut kõrghoonet. Kohtuistungil jäi kaebaja selgituse juurde, mille kohaselt rikutakse tema omandiõigust ja selle rikkumise põhjustas väljastatud ehitusluba. Kohus leiab, et protokollilisest otsusest nähtub, et vahetu mõju ehitusloa andmiseks saabub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) tegevusest. Detailplaneeringu elluviimisega seotud toimingud teostab Amet ja TLPA tegevuse/toimingute peatamist kaebusega ei taotleta, kaebaja ei vaidlustanud esimeses kaebuses ka Ameti tegevust. Ehitusloa väljastamise keeldumise alused sätestab Ehitusseadus (EhS). Märgitud seaduse § 24 sätestab ammendavad tingimused ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet saab 9 ehitusloa väljastamisest keelduda ehitusseaduses sätestatud alustel. Seega otsustab ehitusloa andmise või sellest keeldumise Amet. Haldusasja arutamise ajal Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastaski ehitusloa, kuid kohus ei ole veendunud, et selle väljastamise tingis protokolliline otsus, ehkki viidatakse sellele, et takistused ehitusloa väljastamiseks puuduvad ka märgitud protokollist. Vastustaja selgitusest nähtub, et Tallinna Linnavalitsuse 17.03.04.a. määrusega nr 23 kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse reglemendi p 5 ap 5.1 kohaselt on linnavalitsusel oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Sama punkti ap 5.3 kuni 5.3.5 sätestavad olukorrad, kus linnavalitsus annab välja protokollilised otsused. Nii otsustab linnavalitsus küsimused, kui antakse linnaosadele, ametitele, teenistustele ja osakondadele ühekordsed ülesanded, võetakse vastu põhimõttelisi seisukohti ja see vajab täiendavaid seisukohti enne linnavalitsuse määruse või korralduse vastuvõtmist või linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu edasisaatmisel linnavolikogule. Haldusaktidena mõistetakse ikkagi vaid linnavalitsuse vastuvõetud määrusi ja korraldusi ning protokollilised otsused on internsed haldusesisesed toimingud. Kohus nõustub vastustajaga, et protokollilise otsusena vormistatud päevakorrapunktidest ei tulene õiguslikke tagajärgi, nendega ei reguleerita avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumit, ei lõpetata isikute õigusi ja kohustusi ning antud juhul on ka niimoodi toimitud, kuna ehitamiseks anti välja ehitusluba. Kuna Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ehitusloa, siis saab isikute õigusi rikkuda vahetult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevus või ehitusluba. Kaebaja leidiski, et tema õigusi rikutakse ehitusloa väljastamisega. Seega tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja õigusi rikub Ameti väljastatud ehitusluba. Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2001 määruses asjas nr. 3-3-1-64-00 kohus asus seisukohale, et kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut akti või toimingu õiguspärasusele 2. Kuna kaebaja esitab tühistamiskaebuse, siis
lg 1 tuleneb, et selle võib esitada üksnes isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kui eriseadustes ei ole ette nähtud, kes võib kaebusega halduskohtusse pöörduda, siis juhindutakse samuti
S § 26 lg 1 näeb ette subjektiivsete õiguste riivest sõltumatu igaühe kaebeõiguse, ei saa sellest teha järeldust, et samasugune kaebeõigus laieneb ehitusloa vaidlustamisele. EHS ei sätesta, kes võib ehitusloa kohtus vaidlustada, seega tuleb juhinduda
S § 26 lg 1 ei kohaldu kaebeõigust reguleeriva sättena ka siis, kui sama isik vaidlustab eelnevalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Kuigi kaebaja korduvalt jättis märkimata, missuguse subjektiivse õiguse kaitseks ta kaebuse esitas, märkis kaebaja, et kaebuse tingis fakt, et ta on eelnevalt vaidlustanud detailplaneeringu ning kohtuistungil jäi seisukohale, et kaebused olid esitatud omandiõiguse kaitseks. Kohus leiab, et ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustamise fakt iseenesest ei tekita kaebajale kaitstavat subjektiivset õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Plan S § 26 lg 3 see ei tulene, samuti ei tulene see vastu võetud ja 08.05.05.a. jõustunud planeerimisseaduse muutmise seadusest. Kaebuse esitamisel ei märkinud kaebaja, et ta ei ole ostnud korterit Pirita tee 26 F-47 ning ta ka ei juhtinud vastustaja ning kolmandate isikute tähelepanu asjaolule, et nende vastustes käsitletakse vääralt korteriomandit kaebajale kuuluvana, vastupidiselt jättis kaebaja ka kohtule avaldamata, et tal ei ole korteriomandit. Kuna aga kaebaja leiab jätkuvalt, et vaatamata asjaolule, et ta ei ole korterit ostnud, laieneb temale omandiõigusest tulenev kaitse, kuivõrd ta kavatseb märgitud korteri ära osta tulevikus. 10 Kuna käesolevalt on selgunud, et kaebaja ei ole korteri omanik, vaid ta alles kavatseb kunagi osta selle korteri, milles ta hetkel elab, siis leidsid menetlusosalised, et P.U.`it ei saa käsitleda omanikuna ning kaebaja PS § 32 tulenevaid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja väidab, et kuna ta saab korteri omanikuks tulevikus, siis rikutakse ikkagi tema omandiõigust. Kohus nõustub menetlusosalistega, et selline kaebaja seisukoht on oletuslik ning omanik otsustab, kellele ta korteri müüb või kas ta üldse müüb konkreetse korteri. Käesoleval ajal ei ole omanik selle kohta otsust langetanud. Kaebuse esitaja ei oska muid kaitstavaid õigusi nimetada. Eestis ei ole näiteks sarnaselt Saksamaaga sätestatud eraldi naabrusõigust ehitusvaldkonnas, mille alusel tuleks kaebajat vaadelda kui naabrit, kellel on õigusi seotult ehitatava hoonega. Samas on Saksamaal õigus naabrikaitsele ainult kinnistu omanikul või omandisarnaste õigustega isikul. Seega jääb kohus seisukohale, et kui seadusandja on leidnud, et avalik huvi planeeringu objektiivse õiguspärasuse saavutamiseks kaalub üle omandiõiguse, ettevõtlusvabaduse jne isikute subjektiivse õiguse ja andis võimaluse vaidlustada planeeringuid igaühele, siis ehitusloa vaidlustamisel tuleb kindlaks teha, missugust isiku õigust rikutakse. Kolmandate isikute õigus ehitada seondub omandiga maale ning on üks maa kasutamise võimalusi. PS § 32 sätestab igaühe õiguse omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, seejuures piirangud saab sätestada seadusega. Ehitustegevus võib olla piiratud teiste isikute õigustega ning piiratud ka avalikes huvides. Piirangud saavad tulla õiguslikest regulatsioonidest ning avalik võim peab arvestama, et piirangud tuleneksid legitiimsetest alustest. Kui Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse planeerimismenetluses ning leidis, et linnavolikogu ei pidanud planeerimismeetmete rakendamisel kinni kehtivast õigusest ning ei hinnanud planeerimise seisukohalt õigesti olulisi asjaolusid ning esitas kaalutlused veaga, siis ei tähenda see automaatselt, et ehitusluba on kehtetu. Kuna kaebaja jäi kohtuistungil seisukohale, et rikutud õigustena tuleks kõne alla siiski üksnes omandiõigus, siis lähtub kohus sellest väitest. Kohus on juba märkinud, et õigusliku kaitse saab omanik, kui tema kinnistut kahjustatakse. Antud juhul ei ole kaebaja ei omanik ega ka vahetu kinnistu naaber. Kohus nõustub menetlusosalistega, et kinnistu kahjustamise osas oleks saanud kaebuse esitada omanik ning teha seda avalik –õiguslikus suhtes Tallinna omavalitsusorganite või ametkonna vastu, kui ta leiab, et uue hoone ehitamine mistahes põhjusel kahjustab omaniku õigusi ja huve. Siis peaks kohus kontrollima, kas ehitusluba on õigusvastane ning tuleks tühistada. Kohus saaks sellisel juhul kontrollida, kas ehitusluba rikub õigusakte, mis annavad kaitse omanikule. Ehitustöödega on alustatud omaniku soovil ja haldusorgani loal, kaebaja ei esitanud ehitamist keelavat kaebust, mistõttu kohtud ei peatanud ehitamist. Ametiasutus ei ole ise tunnistanud ehitusluba kehtetuks ja kohus nõustub seisukohaga, et ehitusloa tühistamiseks peab olema mõjuv põhjus ning arvesse tuleb võtta omaniku huvi. Kaebaja on nimetanud ehitusloa tühistamise põhjustena „tema kinnisvara“ turuväärtuse langust (kaob merevaade, võimalik on parkimise ümberkorraldamine jms), mis otseselt viitab, et ta toetub omandiõiguse riivele. Arvestades aga, et xxxxxx omanikuks on AS Sampo Pank ning eelmärge on tehtud OÜ Käpik kasuks ning need isikud ei ole kohtule kaebust esitanud, tuleb järeldada, et korteriomandi omanik Sampo Pank AS on nõustunud, et 11 piirkonda ehitatakse teine hoone. P.U. ei ole volitatud isikuks, kes võiks omaniku huve ja õigusi esindada kohtus. Korteri kasutamisega seotult tuleb nõustuda Skanska EMV AS esindajaga, et P.U.il puuduvad õigused ka korteriomaniku suhtes. Alles kohtuasja menetlemisel sai omanik teada, et P.U. vaidlustab ehitusluba kohtus. AS Skanska märkis pöördumises omaniku poole, et kinnisturaamatu andmetel on xxxxx korteriomandi omanikuks AS Sampo Pank ja eelmärge on tehtud OÜ Käpik kasuks, kuid ei nähtu, et korteriomandi suhtes oleks fikseeritud õigusi P.U.i kasuks. Kaebaja ise ei ole seletanud, missugusel õiguslikul alusel ta korterit kasutab. AS Sampo Panga poole pöördus AS Skanska EMV esindaja 05.12.06.a. kirjaga ( tlk 39 IV kd) uurides seejuures täpsemalt, kas Sampo Pank on huvitatud ehitusloa vaidlustamisest; kas Pank on andnud korteriomandi omanikuna kaebajale mingeid õigusi korteriomandi suhtes; kas Pank on huvitatud osalema kohtumenetluses ning sai sellele ka vastuse (tlk 40 kd IV). Vastusega on tõendatud, et Pank ei ole huvitatud ehitusloa vaidlustamisest, ka ei ole ta andnud P.U.ile mingeid õigusi korteriomandi suhtes, täpsustades, et Pank ei ole andnud omanikuna OÜ-le Käpik või pr U.ile volitusi ka ehitusloa vaidlustamiseks. Pank ei soovi sellest tulenevalt osaleda kohtuasja menetlemisel. Kaebaja esitas seejärel üürilepingu, mis on sõlmitud tema ja OÜ Käpik vahel 01.03.04.a. (tlk 51 IV kd). Selle pinnalt omakorda selgitas Pank kolmandale isikule, et ta omanikuna ei ole kooskõlastanud seda üürilepingut, selles puuduvad olulised lepingutingimused, mille sätestab pank, kui sõlmib lepinguid. Tagantjärgi Pank seda lepingut ei olnud nõus kooskõlastama ( tlk 59 IV kd). Kaebaja kinnitas kohtule, et Pangaga ei ole ta suhelnud ning ei tea, missugused võisid olla Panga seisukohad. Kuigi kaebaja esindaja leidis, et kaebaja ei olnud teadlik Panga õigustest, tunnustab ta omaniku õigusi. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et jääb arusaamatuks, missugusel alusel andis omanikuks mitteolev isik korteriomandi üürile P.U.ile ning on väheusutav, et P.U. ei teadnud, kellele kuulub korteriomand. Seega on asja materjalidega on tõendatud, et kaebajal ei ole omandiõigust sellele korterile. Kui kaebajal puudub omandiõigus, mida kaitsta, siis ei saa protokolliline otsus või väljastatud ehitusluba rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, so rikkuda õigusi tulenevalt PS § 32 . Kuigi kaebaja esindaja jäi selle juurde, et kuna kaebaja on üürnik ning teda saab vaadata kui tulevast omanikku, sest kaebaja soovib korteri ära osta ning see on nn eriseisund, leiab kohus, et üürilepingu olemasolu OÜ –ga Käpik ei muuda olukorda. Samas on oluline rõhutada, et omanik ei ole veel otsustanud, kellele ta korteri müüb või missugused on tema plaanid seotult korteriga. Kaebajal /esindajal ei ole esitada lepingut, mille kohaselt kaebaja oleks avaldanud soovi korter ära osta ning omanik avaldanud soovi teostada müüki. Sellist lepingut ei ole sõlmitud ka OÜ-ga Käpik. Isegi kui oleks leidnud tõendamist, et on olemas väidetav suuline leping OÜ-ga Käpik, ei saaks kohus sellega arvestada, kuivõrd Pank ei ole P.U.`ile sellist lubadust andnud ning vastavat volitust OÜ-le Käpik. Seega on asja materjalidega tõendatud, et kaebaja ei ole korteriga seotud omandisuhete kaudu, talle ei laiene ka õigus esindada ei OÜ Käpik ega Panga õigusi ja huvisid. Paljasõnaline on väide, et OÜ Käpik nõustub P.U.i seisukohtadega. OÜ Käpik kaebust ei esitanud, P.U. ei ole volitatud isikuks kummagi märgitud isiku suhtes. Kaebaja esindaja nõustus ka ise põhimõtteliselt menetlusosaliste seisukohaga, et tehing, mis on üüritud vara suhtes suunatud tulevikus võimalikule sõlmitavale asjaõiguslepingule, tuleks kinnitada Panga poolt ja sellist suulist ega kirjalikku lepingut ei ole, ühtlasi on järgimata AÕS § 119 järgi tehingu notariaalse kinnitamise nõue. Kuna kohus leiab, et kaebuse esitajal ei saa olla omaniku tahtest ja õigustest enamaid õigusi ning kui omanik ei vaidlustanud uue hoone ehitamise küsimusi, ei saa ehitamist takistada kaebuse esitaja. Omanik on leppinud ehitamisega, seega puuduvad andmed, et omanik peab 12 kinnisvara väärtuse vähenemist õigusvastaseks. Isegi kui oletada, et omandi turu- või miljööväärtus langeb, kaob vaade merele (või Pirita Purjespordikeskusele), muutuvad liiklusskeemid, saab tulevane ostja otsustada, kas ta soovib Panga poolt aktsepteeritud olukorras oleva korteri osta või jätab selle ostmata. Kui kaebaja arvab, et korteri turuväärtus langeb, siis on hinna langus tema kasuks, mitte aga kahjuks. Samas märgib kohus, et P.U. vaidlustas detailplaneeringu ja soovis takistada uue maja ehitamist mitte käesolevas kaebuses märgitud põhjustel, vaid ta soovis, et ei muudetaks senist planeeringulahendust ja et ehitada tuleks hoopis hotell. Siit kaob seos detailplaneerimise vaidlusega, kuna käesolevalt on kaebaja sooviks, et üldse ei ehitataks või ehitataks madalam hoone. Kaebuse esitajal selliste nõuete õigus puudub. Kui tõlgendada seadust vastupidiselt, siis tuleks asuda seisukohale, et andes P.U.`ile kaebeõiguse, puuduks omanikul õigus otsustada, missugused tingimused piirkonna ehitamisel ja arendamisel oleksid temale sobivad. Seesugust omandiõiguse piirangut seadustest aga ei tulene. Kohus jääb seisukohale, et kaebuse esitajal puudub õigus vaidlustada ehitusluba ning ehkki kaebaja elab ehitatava hoone piirkonnas, saab ta osta korteri, mis lõppeks müüakse. Omanik on teadlik muutustest ning kaebaja ei saa omaniku tahte vastaselt nõuda muutuste tagasipööramist endisesse olukorda. Kaebajat huvitab küll küsimus, kas ilma viimase detailplaneeringuta on edasiselt ehitusluba kehtiv või mis saab antud olukorras ehitusloast, kuid kohus selgitab siinkohal, et haldusaktide tühistamiseks on vajalik, et täidetakse selle esitamiseks vajalikud tingimused ehk haldusakt peab rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi, haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine eeldab isikul põhjendatud huvi olemasolu. Kaebaja õiguste rikkumisena ja ka põhjendatud huvina ei saa käsitleda tavalist isiku huvi veenduda, kas haldusakt on õiguspärane või mitte. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kolmas isik Skanska EMV AS on kohtule kohtukulude nimekirja ning palub kaebajalt välja mõista kohtukulu summas 114 035.20 krooni (tlk 62 IV köide). Kulude kandmise kohta on esitatud AB Teder Glikman ja Partnerid 1) 31.10.2006.a. arve nr 000909 summas 31 694, 80 krooni ( tlk 63, IV köide) ning arve tasumist tõendav maksekorraldus 20.11.2006.a. nr 47224; 2) 30.09.2006.a. arve nr 000821 summas 32 237, 60 krooni (tlk 65, IV köide) ning arve tasumist tõendav maksekorraldus 09.10.2006.a. nr 35512; 3) 31.08.2006.a. arve nr 000746 summas 50 102, 80 krooni (tlk 67, IV köide) ning arve tasumist tõendav maksekorraldus 11.09.2006.a. nr 25792. Kolmas isik Eesti Näituste AS on kohtule esitanud kohtukulude nimekirja ja palub kaebajalt välja mõista kohtukulu kokku summas 69 006 krooni (sh käibemaks). Kulude kandmise kohta on esitatud AB Aivar Pilv 1) 26.04.2006.a. arve nr 365 summas 12 272, 00 krooni ( tlk 71, IV köide); 2) 08.05.2006.a. arve nr 404 summas 3776, 00 krooni ( tlk 73, IV köide); 3) 01.09.2006.a. arve nr 673 summas 6702, 40 krooni ( tlk 75, IV köide); 4) 13 20.11.2006.a. arve nr 883 summas 34 928, 00 krooni ( tlk 77, IV köide); 5) 18.01.2007.a. arve nr 61 summas 11 328, 00 krooni ( tlk 79, IV köide); Samuti on esitatud nende arvete alusel Eesti Näituste AS poolt toimunud tasumist tõendav õiend, mille kohaselt Eesti Näituste AS on tasunud kokku 69 006 krooni õigusabi kulusid AB-le Aivar Pilv. Kaebaja esindaja peab kohtukulunõudeid liialt suurteks ja kui kaebus jääb rahuldamata, siis palub need kaebajalt välja mõista „mõistlikus“ summas. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis tuleb välja mõista kaebuse esitajalt menetlusosaliste menetluskulud.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
lg 7 kohaselt hüvitab kolmandate isikute menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kuna antud juhul vastustaja ei nõua kulude hüvitamist, kuid seda nõudsid kolmandad isikud ja nad kandsid menetluses märkimisväärseid kulutusi, siis leiab kohus, et kaebuse tõttu olid kolmandad isikud õigustatud kasutama advokaadi abi ning neil tekkisid kulutused seotult käesoleva kaebusega. Tehtud kulude väljamõistmata jätmine oleks ebaõiglane, kuivõrd kaebuse esitajal oli kohustus mõelda läbi kaebuse esitamise vajadus ja asjaolud, sh õiguste rikkumine. Et kaebaja ei olnud väidetavalt teinud kindlaks, et tal korteriomand puudub, ei ole usutav ning seega väidetav teadmatus tegelikest asjaoludest ei vabasta teda menetluskulude kandmisest. Kaebajal oli algusest peale kasutada professionaalse nõustaja abi. Kohtuasja algatamine ja selle menetlus eeldab vältimatult kulutusi, millega tuli arvestada. Kaebaja peab kandma tema tehtud kulutused ning lisaks kolmandate isikute kulutused, kuivõrd vastustaja kulunõuet ei esitanud. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud kulutused on arvestades asja materjalide ulatust, asja sisu ja tehtud tööd Skanska EMV AS puhul 65000 krooni, mitte 114 035, 20 kr. Kohus leiab, et Eesti Näituste AS kulutused on põhjendatud arvestades asja sisu, mahtu ja tehtud tööd 49 000 krooni ulatuses, mitte aga 69 006 krooni. Seega tuleb välja mõista tema kasuks 49 000 krooni kaebuse esitajalt. Kokku kuulub välja mõistmisele kaebuse esitajalt 114 000 krooni. Ülaltoodu alusel ja juhindudes
Välja mõista P.U.`ilt Skanska EMV AS kasuks menetluskuluna 65 000 krooni (kuuskümmend viis tuhat krooni). Välja mõista P.U.ilt Eesti Näituste AS kasuks menetluskuluna 49 000 krooni (nelikümmend üheksa tuhat krooni). Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) Karin Kalmiste Kohtunik 14 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.07.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.