KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2007, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtulahend 2-07-5273 M.E.Wi hagi I.Wi vastu abielu lahutamiseks abielusuhte lõppemise aja tuvastamiseks Harju Maakohtu 13.04.2007 osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.Wi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- septembril 2007, avalik kohtuistung Hageja M.E.W, esindaja adv. Tarvo Lindma Kostja I.W, esindaja adv. Ene Mõtte Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 13.04.2007 osaotsus osaliselt põhjendavas osas ja rahuldada abielu lahutamise hagi käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
- Apellatsioonkaebus rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
- M.E.W esitas 12.02.2007 hagi I.Wi vastu, paludes lahutada poolte abielu ja tuvastada, et abielusuhted lõppesid 29.09.
- Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 23.06.2003 ja neil on kolm adopteeritud alaealist last. Lapsed elavad kohtumääruse alusel hageja juures. Hageja soovib abielu lahutamist, sest leiab, et abielu jätkamine on osutunud võimatuks. Pooled on üritanud oma probleeme lahendada perepsühholoogi juures, kuid see ei ole andnud tulemusi. Hageja on teinud korduvalt kostjale ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja on seisukohal, et puudub igasugune võimalus, et pooled saaks omavahelised pingelised suhted lahendatud ning abielu jätkumine oleks võimalik. Kostja vastuväited ja 2
- Kostja nõustus abielu lahutamisega üksnes juhul, kui hageja ning kohus leiavad, et pooltel puudub võimalus abielu jätkamiseks. Kostja vaidles vastu hageja poolt esitatud faktilistele andmetele. Olenemata asjaolust, et pooled eraldi elavad, on kostja siiski kindlalt veendunud, et poolte abielusuhe ei ole tänaseni lõppenud. Kohtud on erinevates menetlustes leidnud, et pooltel on olemas tahe edasiseks kooseluks ning neid on kohustatud külastama perenõustajat. Seega on poolte vahel võimalik asja lahendamine ja peresuhte paranemine. Seda enam, et mõlema poole tahe on suunatud laste heaolule ning nendele turvalise perekeskkonna loomisele. Kostja on siiani teinud endast kõikvõimaliku hoidmaks ära suhte katkemist ning püüdnud igati olla pere huvide eest väljas. Juhul kui hageja siiski nõuab abielu lahutamist, ei ole kostja selle vastu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
- Kohus rahuldas 13.04.2007 osaotsusega abielulahutuse hagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas abielu on võimalik jätkata. Hageja leidis, et tema tahe ja soov on abielu lahutada. Kostja viited hageja tervislikule seisundile on ebaeetilised ja asjasse puutumatud. Põhja Politseiprefektuuri kesklinna politseiosakonna 21.09.2006 kirjast nähtuvalt on alustatud hageja avalduse alusel 16.04.2006 kriminaalmenetlust nr 06231601718 kostja suhtes karistusseadustiku § 121 tunnustel. Ainetud on kostja väited, et hageja avalduse alusel on Harju Maakohtu 21.08.2006 määrusega tühistatud kostja suhtes kohaldatud lähenemiskeeld, mis ei tee aga olematuks Harju Maakohtu 26.09.2006 määrusega kostja suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu. Kostja viited menetlustoimingutele tsiviilasjas nr 2-06-14162 ei ole siduvad käesoleva asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 tähenduses, kuna tegemist ei ole kohtulahendiga.
- Kohus leidis, et kui üks pooltest ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada osaotsusega vastavalt PKS § 29 lg-le
- Tulenevalt TsMS § 450 lg-st 1 jätkab kohus menetlust abielusuhete lõppemise aja tuvastamise osas. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Kostja palus kohtuotsuse tühistada põhjendavas osas ning teha uus otsus. Kostja leidis, et kohus on ühekülgselt ja tendentslikult käsitlenud abielu lahutamise põhjendusi. Kohus märkis, et kostja viited hageja tervislikule seisundile on ebaeetilised. Hageja avaldas kohtule, nagu oleks kostja kasutanud hageja suhtes füüsilist vägivalda, millise fakti tuvastamise kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Samas puudub nimetatud teole hinnang karistusõiguslikus mõttes. Teisalt on toimumas kohtumenetlus samade asjaolude suhtes vaidluses lähenemiskeelu üle. Seega on põhjendamatu kohtu etteheide, nagu oleks kostja toiminud ebaeetiliselt. Kostja kasutab hagejaga täpselt sama retoorikat. Kui kohus sedastab kohtuotsuse motiveerivas osas vaid kostja väidetavaid „ebaeetilisi” väiteid ja jätab motiivides välja hageja esitatud ebaeetilised väited, siis ei saa kohtuotsust lugeda põhjendatuks. Kohus peaks sellises olukorras kohtlema pooli võrdselt.
- Kohtuotsuse motiveerivast osast ei ole võimalik aru saada osas, milles kohus osundab, et kostja viited menetlustoimingutele tsiviilasjas nr 2-06-14162 ei ole siduvad TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Lisaks viitas kostja tsiviilasjas nr 2-06-14162 asjaolule, et kohus kohustas pooli külastama perenõustajat. Kuivõrd käesolevas menetluses toimus arutelu selle üle, kas poolte abielu on võimalik jätkata või mitte, siis perenõustaja külastamine võib aidata üle saada tekkinud raskustest ning võib viia leppimiseni ja abielu jätkamiseni. Seega olenemata asjaolust, kas nimetatud viide tsiviilasjale 3 nr 2-06-14162 oli kohtu jaoks siduv või mitte, võib perenõustaja külastus tuua endaga kaasa abielu võimaliku jätkumise, mistõttu oli nimetatud viide kostja poolt igati õigustatud, tõendamaks võimalikku leppimist poolte vahel ja võimalikku abielu jätkamist.
- Kostja väide lähenemiskeelu tühistamise osas ei ole ainetu. Seda eeskätt olukorras, kus kohtunik tühistas lähenemiskeelu 100 m kostja palvel, kuivõrd viimane ei taotlenudki lähenemiskeelu täielikku tühistamist, vaid pakkus ise välja 5 m lähenemiskeeldu selleks, et pooled saaksid omavahel asju arutada ning käia perenõustaja juures. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud ekslikule seisukohale, nagu oleks ainetud kostja viited nimetatud kohtumääruse osalisele tühistamisele ning muutmisele.
- Kostja leidis, et kohtuotsust lugedes peab olema võimalik jälgida kohtuniku siseveendumuse kujunemist. Antud kohtuotsuses on piisav, kui kohus märgib, et abielu jätkamine ei ole võimalik ainuüksi motiivil, et üks abikaasa on kardinaalselt selle vastu ehk teisisõnu abielu jätkamine ei ole võimalik PKS § 29 lg 2 tähenduses. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja vaidles 13.06.2007 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata.
- 18.09.2007 ringkonnakohtule esitatud poolte ühises avalduses nõustus hageja apellatsioonkaebusega, ei vaielnud selle rahuldamisele vastu ja palus, arvestades apellatsioonkaebuse õigeksvõttu, jätta vaidlustatud kohtuotsuse põhjendavast osast välja kostja poolt vaidlustatud motiivid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunus asja materjaliga, leiab, et kaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Seega tuleb kohtul abielulahutuse hagi lahendamisel teha kindlaks üksnes see, kas abielu jätkamine on võimalik või mitte. Kohus ei pea otsuses andma hinnangut poolte väidetele, mis väljuvad eelnimetatu tuvastamise raamidest.
- Arvestades poolte ühist seisukohta apellatsioonimenetluses, tuleb kohtuotsuse põhjendavast osast jätta välja apellandi poolt vaidlustatud põhjendused. Kohtuotsuse põhjendavaks osaks lugeda: Poolte abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada, kuna hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Abielu jätkamine ei ole võimalik, kui üks abikaasadest seda ei soovi.
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. T. Kollom I. Nõmm A. Tänav