KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja 30. oktoober 2007. a, Jõhvi koht Kohtuasja number 2-07-41851 Kohtuasi Rakvere notari K. P. määruskaebus Viru Maakohtu

) § 25 lg 1 p

1. II Kohtunikuabi kandemäärus
2. Kohtunikuabi T. K. 20.09.
3. a määrusega jäeti kinnistamisavaldus käiguta ning V. K. kohustati tasuma riigilõiv taotletava omanikukande eest ning esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument hiljemalt
4. oktoobriks
5. a.
6. Määruse põhjenduste kohaselt on kande tegemine kinnistusraamatusse takistatud, kuna riigilõiv ei ole tasutud. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 33 lg 2 ja 35 lg 1 p 6 tuleb kinnistamisavaldusele lisada tõend lõivu tasumise kohta; kanne kinnistusraamatusse tehakse peale lõivu tasumist. Notar on märkinud avalduses, et ebaõige kande parandamine on riigilõivuvaba (

§ 25lg 1 p 1), kuid kohtunikuabi sellega nõus ei ole.

Kohtunikuabi leiab, et

§ 25loetleb alused, millised kinnistamistoimingud on riigilõivuvabad.

Esitatud kinnistamisavalduses ei ole tegemist ei alusetu ega ebaõige kande parandamise taotlusega.

§ 25lg 1 p 1 järgi ei võeta riigilõivu alusetu või ebaõige kande parandamise eest.

Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Pärimise puhul ei ole pärija õigusi rikutud ebaõige kandega. Kinnistusraamat on muutunud kinnistusraamatuvälise omandi ülemineku tõttu valeks ja kinnistusraamat on vaja muuta õigeks. Sellisel juhul ei ole tegemist AÕS § 65 lg 1 sätestatud ebaõige, pärija õigusi rikkuva kandega. III Määruskaebuse sisu

1. Rakvere notar K.P. esitas V. K. esindajana 28.09.
2. a määruskaebuse kohtunikuabi määruse peale ning taotleb kinnistusosakonnale 10.09.
3. a esitatud kinnistamisavalduse rahuldamist (kande tegemist kinnistusraamatusse). Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtunikuabi on vääralt tõlgendanud seadust ja pole arvestanud Riigikohtu seisukohtadega. Riigikohtu 28.03.
4. a lahendis 3-2-1-25-07 leidis kohus, et „On võimalik ka olukord, mil seaduse kohaselt läheb kinnisomand üle ilma sellekohase kandeta, st kinnistusraamatuväliselt. Selline juhtum on näiteks pärimine“. Samas lahendis märkis Riigikohus: „Riigikohus on 20.11.
5. a lahendis 3-2-1-128-03 leidnud, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, nt kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Praegusel juhul ei ole tegemist tühise 2 asjaõiguslepingu alusel tekkinud kande ebaõigsusega, kuid kinnistusraamatuvälise omandamise tõttu on omaniku kohta tehtud kanne siiski muutunud ebaõigeks.“ Notar leiab, et kinnistamistoiming on käesoleval juhul riigilõivuvaba, sest tegemist on ebaõige kande parandamisega. IV Kohtu põhjendused
6. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud.
7. Kohtunikuabi kandemääruse põhjenduste kohaselt tuleneb riigilõivu tasumise kohustus käesolevas asjas

§ 25

(25 lg 1 p 1) koostoimes AÕS § 65 lg 1,

70. 10.

§-s 25 on sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise alused kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingute eest.

§ 25

lg 1 p 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta alusetu või ebaõige kande parandamise eest. Sama oli sätestatud ka kuni 31.12.2006. a kehtinud

§-s 19 lg 3 p

1. 10.
2. Kohus märgib esmalt, et

§ 25

puhul on tegemist erandiga riigilõivu tasumise kohustusest (kinnistusraamatu toimingutes). 10.

1. Teiseks, riigilõivuvabastuse olemasolu väljaselgitamiseks on vaja analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige kande parandamise taotlusega. Kohus nõustub kohtunikuabiga selles, et pärimise puhul muutub kinnistusraamat kinnistusraamatuvälise omandi ülemineku tõttu valeks ja kinnistusraamat on vaja muuta õigeks, kuid ei ole nõus sellega, et taolisel juhul ei ole tegemist asjaõigusseaduse §-s 65 lg 1 sätestatud ebaõige kandega. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kohus ei nõustu kohtunikuabiga, et kande parandamine toimub siis, kui keegi midagi valesti tegi (isiku õigusi on ebaõige kandega rikutud). Ebaõige on kanne siis, kui see ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga (olenemata sellest, kas kanne on tehtud õigusliku aluseta või kinnistusraamatupidaja veal). Kanne on ebaõige ka siis, kui kande alus on hiljem ära langenud. Kande alus langeb ära ka pärimise puhul. Kui kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud surnud isik (mitte aga pärija), on kinnistusraamat vale. Kinnisasja omaniku surma ja pärimise korral toimub samuti kande parandamine pärija ühepoolse notariaalselt kinnitatud avalduse alusel. Riigikohus on 20.11.
2. a lahendis tsiviilasjas 3-2-1-128-03 leidnud, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, nt kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Lahendites 3-2-1-25-07 ja 3-2-1-26-07 (AS Kaupmees Investeeringud kaasused) märkis kohus, et /---/ praegusel juhul ei ole tegemist tühise asjaõiguslepingu alusel tehtud kande ebaõigsusega, kuid kinnistusraamatuvälise 3 omandamise tõttu on omaniku kohta tehtud kanne siiski muutunud ebaõigeks. Kuna

§ 19

lg 3 p 1 näeb ette, et ebaõige kanne on riigilõivuvaba, on ringkonnakohus ebaõigesti jätnud muutmata maakohtu määruse, millega anti avaldajale täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks /---/. 10.3. Kolmandaks,

§-s 25 lg 1 p 1 (

-2006, § 19 lg 3 p 1) kasutatakse nii alusetu kande kui ka ebaõige kande mõistet, seega kandeid, mis on algusest saadik väärad kui ka sellised, mis muutusid ebaõigeks hiljem. Kohus märgib, et riigilõivu tasumise kohustus peab nähtuma seadusest selgelt ning võimalikult arusaadavalt. Riigikohus on AS Kaupmees Investeeringud kaasustes rõhutanud, et /---/ riigilõivuseadust mis paneb isikutele teatud lõivustavate toimingute tegemise soovi korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isikute kasuks. Seega ei ole näiteks õige järeldada, et isikutel on kohustus ebaõige kande parandamise eest tasuda riigilõivu juhtudel, mil kanne on muutunud ebaõigeks isikute enda soovitud käitumise (nt äriühingu jagunemise) tagajärjel. Sellise regulatsiooni oleks seadusandja pidanud seaduses selgelt sätestama. Riigilõivuseadus ei sätesta otseselt, samuti ei erista, et lõivustatav on kinnistamistoiming kinnistusraamatuvälise omandi muutumisel ning et riigilõivuvaba on alusetu või ebaõige kande parandamine, mis oli algusest peale alusetu või ebaõige. 10.4. Neljandaks,

§ 71

sätestab riigilõivu arvestamise alused kinnistusraamatu toimingute puhul (omaniku kohta kande tegemine), omaniku kande muutmisel ebaõige kande parandamise läbi rakendub

§ 25lg 1 p 1 sätestatud riigilõivuvabastus.

Seega on ebaõige kohtunikuabi seisukoht, et riigilõivu võtmise aluseks on

§ 71. 11. Eeltoodu alusel, juhindudes Ts

MS §§ 663 lg 4 ja 6, 667 lg 1, leiab kohus, et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Viljo Junolainen Kohtunik 4