MS §162, §174, §230, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada A. K. ´i hagi K. K. ´e vastu täielikult. Välja mõista K. K. ´elt (is.kood xxxxxxxxxxx) tekitatud kahju hüvitisena üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm
§-le 132. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohal, et A.K on isikuks, kellel on õigus esitada nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg.1 p.5 ja 8 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Sama seaduse §1053 lg.1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata tema süüst, tema vanemad või eestkostja. Eeltoodud sätete sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kaasneb vanema tsiviilvastutus oma alla 14-aastase lapse poolt tekitatud kahju eest selle kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide –teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegsel esinemisel. Puka Vallavolikogu 25.03.2003.a. määrusega nr.9 kehtestatud „Puka valla avaliku korra eeskirja “ punkt 1 sätete kohaselt on Puka valla avaliku korra eeskirja ülesandeks tagada koos vastavate riigi õigusaktidega vallas avalik kord ja kodanike turvalisus. Punkt 5.22 kohaselt on keelatud rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (häirida kaaskodanikke, sündsusetult väljenduda, takistada või häirida liiklust jms). Kohus loeb hageja seletuste ja tunnistaja E N ning alaealiste laste P. K. ´e, I. R. ja J-M K ütlustega tõendatuks, et 23.07.2007.a. kella 20.00 paiku Valga maakonnas, Pukas, Otepää mnt.14 maja juures (s.o. avalikus kohas) loopisid P. K. , I. R. ja J-M K kive, visates neid ka maja (korterelamu) katusele. Tunnistaja Elle Nurmetu ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas P. K. , I. R. ja J-M K pildusid kive maja ees asuvalt kõrgemalt pervelt maja katusele. Ta seletab, et tal oli hirm, et kivid võivad tabada pakettaknaid. Ta nägi, kuidas lapsed järsku maja eest ära jooksid ning ta läks tagumisse tuppa, mille aknad asuvad teisel pool maja ning ütles abikaasale, et lapsed viskasid vist mõne akna katki. Ta seletab, et läks akna juurde ja nägi, kuidas tema akende all seisval A. K. kuuluval sõiduautol esiklaas mõranes. Koheselt läks tunnistaja välja ja ütles hagejale, et autoklaas visati katki. Tunnistaja täpsustab, et lapsed viskasid esialgu kive maja ees oleva perve pealt, siis jooksid maja otsa juurde ja siis kostuski heli(pauk), mis tekib kivi kukkumisel klaasile. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja E N ja laste P. K. , I. R. ja J-M K ütlused ühtivad osas, millest nähtub, et lapsed pildusid maja juures kive ning viskasid neid ka maja katusele. P. K. on andnud ütlused, mille kohaselt viskasid nad alguses kive maja ees asuval pervel ning hiljem läksid maja nurga juurde kive loopima, I ja J-M ütlustest nähtub, et nad viskasid kive maja nurga juures. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laste ütlused ja E N ütlused on samased kivide viskamise fakti ja asukoha osas (algul viskasid kive maja ees, seejärel maja nurga juures), seega loeb kohus tõendatuks, et lapsed pildusid 23.07.2007.a. õhtupoolikul kive X mnt. maja juures, visates neid maja katusele nii maja eest kui ka maja nurga juurest. Laste poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et I ja P visatud kivid jõudsid katusele, kuid kuhu nad kukkusid, seda lapsed ei näinud. Lapsed on seletanud, et J-M ei jõudnud kive katusele visata, kuid vastu maja seina küll. Samuti on lapsed avaldanud, et nad ei märganud maja taga seisvat sõidukit. Tunnistaja E N on avaldanud, et nähes lapsi maja ees kive pildumas, kuulis ta veidi aja pärast heli, mis meenutas kivi kukkumist autoklaasile ja aknast välja vaadates nägi ta, kuidas auto esiklaas mõranes sisuliselt tema silmade all. Kohus, analüüsides laste poolt antud ütlusi, asub seisukohale, et kuna lapsed ei märganud maja taga seisvat sõiduautot, mistõttu ei tekkinud neil ka vajalikku ohutunnet oma teoga kaasneda võivate kahjulike tagajärgede osas ning, kuna nende peamiseks eesmärgiks oli vaadata, kelle visatud kivid jõuavad katusele ning nad ei märganud seda, kuhu kivid kukkusid, kas maja ette või taha, asub kohus veendunult seisukohale, et lapsed ei pööranud erilist tähelepanu oma käelisele koordinatsioonile ja sihtimistäpsusele, mistõttu visatud kivide trajektoor võis olla kaootiline ja ettearvamatu. Seoses eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et laste poolt visatud kivi(d) tabasid maja taga seisvat sõiduautot, tekitades viimasele kahjustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et lapsed: P. K. , I. R. ja J. M. K. – rikkusid avalikku korda, pildudes avalikus kohas kive, seades ohtu sellega nii kaasinimesed kui ka teistele kuuluva vara. Milline oli iga lapse konkreetne osa teos ja kelle poolt visatud kivi kukkus sõiduauto klaasile ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna tõendamist on leidnud teo toime panemine ühiselt ning antud situatsioonis ei ole oluline tuvastada, kelle poolt visatud kivi konkreetselt kahju tekitas. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et 23.07.2006.a. P. K. , J. M. K. ja I. R. poolt visatud kivi(d) tekitasid A.K valduses olevale sõiduautole kahjustusi – purunes esiklaas ja kivi kukkumisest tekkis vigastus ka kapotile. Kuna eeltooduga on tõendatud alaealiste laste poolt ülalmainitud kohaliku omavalitsusorgani õigusakti sätete rikkumine, loeb kohus tuvastatuks alaealiste laste P. K. ´e, I. R. ´i ja J. M. K. õigusvastase käitumise.
lg.1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata tema süüst, tema vanemad või eestkostja. Hageja seletustega on tõendatud, et J. M. K. ema E. P. sõlmis hagejaga kokkuleppe ja hüvitas 1/3 laste poolt tekitatud kahjust, s.o. summas 1883.50 krooni. Asja materjalide juures on hageja ja S. R. vaheline kokkuleppe, mille kohaselt S. R. on tunnistanud 1/3 kahju, s.o. summas 1883.50 krooni hüvitamise kohustust. K. K. on esitanud kohtule vastuväitena asjaolu, et pole tõendamist leidnud, et P.K poolt visatud kivi oleks hagejale kahju tekitanud, seetõttu leiab ta, et hagi on esitatud alusetult. Kohus tuvastas eelpoolmotiveeritult, et tuvastatud on asjaolu, et lapsed pildusid kive ühiselt ja seega ei oma tähtsust, kelle poolt visatud kivi(d) konkreetse kahjustuse tekitasid. Samuti ei eeldata
sätestatu kohaselt kahju tekitaja süüd, vaid alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele tema vanemate või eestkostja poolt. Seega vastutab K. K. oma poja P. K. poolt A. K. õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Samuti loeb kohus tõendatuks hagejal sõiduauto remondiga kaasnenud kulutuste (kahju) tekkimise. Asja materjalidega /tl.59,61/, hageja seletuste ja tunnistaja E.N ütlustega on tõendatud, et laste poolt kivide loopimise tagajärjel kahjustati A. K. valduses olevat sõiduautot V reg.märgiga xxx xxx – purunes esiklaas ja kivi kukkumisega kaasnes kapoti värvikahjustus. Samuti on tunnistaja G V ütlustega /tl.95/ tõendatud, et A.K pöördus tema poole ja teavitas teda auto lõhkumise juhtumist ning andis täpse ülevaate, millised on auto kahjustused (purunenud esiklaas ja kapotilt värv maas). Lisaks on esitatud asja materjalide juurde hageja mobiiltelefoni kõneeristused, millest nähtub, et 24.07.2006.a., s.o. järgmisel päeval pärast juhtunut, helistas hageja Entar Auto OÜ-sse ja Autover-Autoklaas AS-i /tl.106-107/. Nimetatud firmade poolt teostati esiklaasi paigaldus /tl.59/ ja remonttööd (kapoti värvimine) /tl.61/ ning esitati hagejale arved. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise ning põhjusliku seose olemasolu laste õigusvastase käitumise ja hagejal seeläbi tekkinud kahju vahel. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud tsiviilvastutuse tekke aluseks olevad kõik kohustuslikud koosseisulised elemendid, vastutab kostja K.K vanemana P. K. poolt hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle viimasele hüvitama.
lg.3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on nõudnud tekkinud kahjuna summa 1883.50 krooni väljamõistmist kostjalt, sealhulgas: 1/3 esiklaasi maksumusest ja 1/3 remonttööde maksumusest (kapoti värvimistööd). Kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel arvestab kohus vastavate kulutuste hageja poolt kandmise põhjendatust ja tõendatust, sest TsMS §230 lg.1 sätestatu kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Hageja on kohtule esitanud dokumentaalsed tõendid esiklaasi vahetamise maksumuse summas 3150 krooni /tl.60/ ja remonttööde maksumuse kohta summas 2500.40 krooni /tl.61/ - kandmise kohta. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud kulutuste kandmine on olnud asja (sõiduauto) parandamiseks vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks ja põhjendatuks sõiduautole tekitatud kahjustuste parandamisega seotud kulutuste – esiklaasi paigaldus summas 3150 krooni /tl.59/ ja taastusremonttööde (kapoti värvimistööd) maksumus summas 2500.40 krooni /tl.61/ -, kogusummas 5650.40 krooni, kandmise kohta, millisest summast 1/3, s.o. summas 1883.50 tuleb kostjalt kahju hüvitisena välja mõista hageja kasuks. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.7/ ja esindajakulu (esinduskokkuleppe alusel /tl.16/) summas 2950 krooni, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses. Hele Ilisson Kohtunik 13.06.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.