2-05-23768/9

1 2 – 05 – 23768 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja „22“oktoobril 2007.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 05 – 23768 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: M R avaldus hagita menetluses nõudega tuvastada fakt (asjaolu), et M S sünnitunnistusele kantud isik on M R, isikukood: xxx (neiupõlvenimega – „B“); Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende Avaldaja: M R (isikukood: xxx, elukoht: xxxx, Eesti Vabariik); Avaldaja esindaja volikirja alusel: M T esindajad: (isikukood: xxx, elukoht: xxx, Eesti Vabariik); Muud asjast puudutatud isikud: 1) Avaldaja tütar O R (isikukood: xxx, elukoht: xxx, Eesti Vabariik); 2) Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniamet (asukoht: Endla tn.13, 15179, Tallinn, Eesti Vabariik); Kohtuistungi aeg: toimumise „19“september 2007.a. Kohtuistungist /eelistungist/ osavõtjad: Kohtuistungi sekretär Laila Üleoja, avaldaja M R ja avaldaja esindaja volikirja alusel M T ning muu asjast puudutatud isik, avaldaja tütar O R; RESOLUTSIOON: Jätta M R avaldus hagita menetluses nõudega tuvastada fakt (asjaolu), et M S sünnitunnistusele kantud isik on M R, isikukood: xxx (neiupõlvenimega – „B“) rahuldamata. Ärakiri käesolevast määrusest saata viivitamatult Viru Ringkonnaprokuratuurile võimalike seaduse – rikkumiste väljaselgitamiseks ja abinõude tarvitusele 1 2 võtmiseks nende kõrvaldamiseks. Kohus selgitab täiendavalt avaldajale, Maria Randmaale, et Perekonnaseaduse §110 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb sünnitunnistusele kantud isiku nime muutmiseks (ehk sünniakti muutmiseks) pöörduda sünniakti koostanud perekonnaseisuasutuse poole ja alles pärast perekonnaseisuasutuse keeldumist võib selle keeldumise vaidlustada kohtus. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas avaldaja, M R, kanda. tsiviilasjas panna Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „22“oktoobril 2007.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2 3 Edasikaebamise kord: Vastavalt TsMS §660 võib maakohtu menetlust lõpetava kohtumääruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebus hagita asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD M R esitas kohtule avalduse hagita menetluses nõuetega tuvastada fakt (asjaolu), et M S sünnitunnistusele kantud isik on M R, isikukood: xxx (neiupõlvenimega – „B“). Avalduse pealkirja kohaselt on avaldaja, M R, pidanud silmas isikusamasuse tuvastamist. Avalduse esitas M R kohtule põhjusel, et isikusamasuse tuvastamist on M R vaja Saksa Liitvabariigi kodakondsuse saamiseks, mille tõttu soovib M R tõendada, et tegelikult on ta M S. Samal ajal ei soovi M R asuda elama Saksa Liitvabariiki M S, vaid soovib edasi jääda elama Eesti Vabariiki. Millise nime all soovib avaldaja elada Eesti Vabariigis (kas M R või M S) kohtule esitatud avaldusest ei selgu. Avalduse kohaselt sündis avaldaja M S 12.juunil 1929.a. Venemaal, Badajevo külas, Tosnenski rajoonis, Leningradi obalstis. Avaldaja isa O S sündis Saksamaal, omas Saksa kodakondsust ja elas Saksamaal kuni 1941.aastani, kui sattus koos vendadega tööülesannete täitmisega seoses Venemaale. O S abiellus Venemaal ja abielust sündisid viis tütart: M S, B S, J S, M S ning Ž S (suri lapsena). Pärast II maailmasõja lõppu perekond lagunes. O S koos tütarde M, B ja J jäid elama Venemaale. O S koos tütre M sattusid 1945.a. värbamise tulemusena elama Eestisse Sillamäe linna. Eestisse saabumisel registreeris O S, avalduse kohaselt, end ja oma tütre M võimuorganites valede (väljamõeldud) nimede all. O S registreeris end Eestis kui P J t. B, kelle abikaasaks oli I I p. B. Oma tütre M S registreeris O S, avalduse kohaselt, M I t. B nime all, sünniajaga 12.juuli 1929.a.. 30.detsembril 1954.a. abiellus M I t. B (avalduse kohaselt „M S“) V A p. R ning sai uueks perenimeks „R“. Abielu registreeriti Viivikonna Külanõukogus 30.detsembril 1954.a.. Sellest abielust sündis 08.oktoobril 1955.a. avaldaja tütar O R. Avalduse kohaselt pöördusid O S tütred 1994.a. septembris Kölni linnaarhiivi dokumentide taastamiseks. Vastuseks saadud arhiiviteatises oli ära näidatud kõikide S perekonna liikmete kodakondsustunnistuste numbrid (nii vanemate kui ka laste omad), mis tõendab (avalduse kohaselt) asjaolu, et kõikidel S 3 4 perekonna liikmetel oli Saksa kodakondsus. Avalduse kohaselt esitas M R Saksa Liitvabariigi saatkonnale tõendid, et M R ja M S on üks ja seesama isik, mille tulemusena väljastas Saksa Liitvabariik M R Saksa kodakondsuse tunnistuse. Avalduse kohaselt sai avaldaja tütar O R volituse alusel M R (M S) sünnikohast õige nimega sünnitunnistuse dublikaadi. Avalduses palus M R avalduse rahuldada ja isikusamasuse tuvastada, kuna seda on M R vaja kodakondsuse vahetamiseks ja alalise elamisloa saamiseks Eesti Vabariigis. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, M R ja tema esindaja volikirja alusel M T palusid kohtuistungil avalduse rahuldamist. Selgitasid kohtule, et nad paluvad kohut tuvastada, et M S sünnitunnistusele kantud isik on tegelikult M R (isikukoodiga: xxx, neiupõlvenimega „B“). Kohtu otsus on vajalik, kuna muidu ei anna Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniamet M R uut Eesti Vabariigi passi M S nimega. Avaldaja sooviks, et tema Eesti passis parandataks tema ees ja perekonnanimi. Perekonnaseisuametisse perekonnaseisuakti muutmiseks ega parandamiseks avaldaja, M R ja tema esindaja volikirja alusel M T pöördunud ei ole. Asusid kohtuistungil seisukohale, et perekonnaseisuametil ei ole õigust tuvastada, et M R on tegelikult M S. Avaldaja M R selgitas kohtule veel täiendavalt, et ta on kõrges eas ja soovib elada Eestis. Kuigi kõik sugulased elavad avaldajal Saksamaal ei saa avaldaja Saksamaale sõita, kuna on haige. Muu asjast puudutatud isik, avaldaja tütar O R, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja isikusamasuse tuvastada. Tütar O R selgitas kohtuistungil täiendavalt, et Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniametist selgitati, et kui M R hakkab vormistama Saksa passi, siis peab ta loobuma Eesti Kodakondsusest, kuna kahekordset kodakondsust ei ole lubatud. M R on vana ja enam Saksamaale ei sõida. Asjast puudutatud isiku seisukoht on, et M R tahab olla Eesti passiga M S. Muu asjast puudutatud isik, Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniamet, oma esindajat kohtuistungile ei saatnud. Kirjalik kohtukutse üle antud allkirja vastu, millega luges kohus tõendatuks, et Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniametile oli kehtivas seadusandluses ettenähtud korras nõuetekohaselt teatavaks tehtud kohtuistungi aeg ja koht. Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniamet esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha (tl.96), mille kohaselt Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniamet on dokumenteerinud M R vastavalt esitatud isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel, kui Eesti vabariigi kodaniku. Juhul kui isik soovib isikusamasuse tuvastamist teise nime all selleks, et sooritada toiminguid Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniametis, 4 5 siis peab Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniamet isikusamasuse tuvastamist kohtu poolt vajalikuks. Avaldaja, M R ja tema esindaja volikirja alusel M T ning muu asjast puudutatud isik, tütar O R, taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist ilma Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniameti esindaja osavõtuta. Kohus rahuldas taotluse. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid, mille alusel luges kohus tõendatuks, et avaldus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Bellum Õigusabi OÜ maksekorraldust nr.310 riigilõivu tasumise kohta (tl.6). M T volitusi tõendavaid dokumente (tl.7-8). Tõestamata fotoärakirja M R abielulahutuse tunnistusest (tl.9). Fotoärakirja M B sünnitunnistusest nr.282975 TY (tl.10). Fotoärakirja M R (end. B) abielutunnistusest (tl.11). Fotoärakirja M R (end. B) sünniaktist nr.9 (tl.12), mille kohaselt sündis M R (end. B) 12.juulil 1929.a. Venemaal, tema ema oli P B ja isa oli I B. M R (end. B) abielulahutuse tunnistuse fotoärakirja (tl.13). Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniameti teatisega M R (end. B) poolt Eesti kodakondsuse Eesti kodanikuga abiellumise tõttu omandamise kohta (tl.14). Arhiiviteatised (koos tõlgetega) O S ja tema laste kohta (aga samuti nende poolt Saksa kodakondsuse omandamise kohta) (tl.15-38). Volikirjaga (tl.3940). Saksamaa Liitvabariigi kodakondsustunnistusega III A 1-R 187 005/1 02.septembrist 2005.a. (tl.41-42) M R (neiupõlvenimega „S“) nimele, sündinud 12.juunil 1929.a. NSV Liidus nimele, millega kohus luges tõendatuks, et M R ja M S isikusamasus on juba tuvastatud Saksa Liitvabariigi võimude poolt, milline riik on Euroopa Liidu liige, ning need dokumendid tuleb lihtsalt esitada Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniametile uue isikut tõendava dokumendi saamiseks. M S sünnistunnistusega (koos tõlkega) (tl.45-47), millega kohus luges tõendatuks, et kui avaldaja leiab, et M R ja M S on üks ja seesama isik, siis ei saa temal olla kahte erinevat sünnitunnistust erinevate andmetega. Kohus asus seisukohale, et M R (M S) peab ise valima kumb tema sünnitunnistustest on õige ning taotlema perekonnaseisuasutuses teise (mitteõige või fiktiivse) sünniakti ja sünnitunnistuse annulleerimist, mis hoiaks edaspidi ära kõik arusaamatused. Kohus ei ole pädev M R (M S) eest neid toiminguid tegema. Perekonnaseisudokumentide fotoärakirjadega ja nende tõlgetega (tl.56-92). Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniameti kirjaliku seisukohaga (tl.96). Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniameti kirjalike avaldustega tsiviilasja läbivaatamiseks ilma nende esindaja osavõtuta (tl.108; 128).Kohtuistungi protokolliga 02.aprillist 2007.a. (tl.114-115). Kohtuistungi protokolliga 23.maist 2007.a. (tl.121). Kohtuistungi protokolliga 19.septembrist 2007.a. (tl.134-136). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS 5 6 Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Perekonnaseaduse §110 sätteid, mille kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb neis muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. TsMS §475 sätete kohaselt on hagita asjad: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et M R avaldus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et avaldaja, M R, on esitanud kohtule avalduse hagita menetluses, mille sisuks on juriidilise fakti tuvastamine. Juba avalduse kohtusse esitamise ajal 30.detsembril 2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näinud ette juriidilise fakti tuvastamise võimalust kohtu poolt. Küll aga nägi juriidilise fakti tuvastamise võimalust ette (näiteks 1995.a.) kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kohus asus seisukohale, et antud avalduse esitamise kohtule tingiski avaldaja, M R ja tema esindaja volikirja alusel M T poolt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuste piisav mittetundmine avalduse kohtusse esitamise ajal, mille tõttu arvas avaldaja, M R, ekslikult, et ka avalduse esitamise ajal kuulus juriidilise fakti tuvastamine esimese astme tsiviilkohtu pädevusse. Kehtiva TsMS §475 sätete kohaselt on hagita asjadeks: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) 6 7 üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Juriidilise fakti tuvastamine selles loetelus puudub. Ehki avaldaja, M R ja tema esindaja volikirja alusel M T poolt ei ole nimetatud juriidilise fakti tuvastamise nõuet sõna – sõnalt, vaid avalduses on nõutud isikusamasuse tuvastamist, siis ei kuulu ka isikusamasuse tuvastamine esimese astme tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei ole kohtule teada ühtegi eriseadust, millega oleks antud avalduses esitatud kujul isikusamasuse tuvastamise nõue esimese astme tsiviilkohtu pädevusse. Kohus tegi menetluse kestel avaldajale, M R ja tema esindajale volikirja alusel M T ettepaneku nimetada kohtule selline eriseadus, mille kohaselt oleks kohus pädev isikusamasuse asja tuvastama. Avaldaja ja tema esindaja, M T sellist seadust nimetada kohtuistungil ei osanud. Kõik kohtukulud käesolevas kohtumenetluses pidas kohus vajalikuks jätta avaldaja M R kanda. Samuti tuleb avaldus rahuldamata jätta selle tõttu, et avaldaja, M R ja tema esindaja volikirja alusel M T ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et nad oleksid kirjalikult pöördunud küsimuse lahendamiseks Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniameti poole ja Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniamet oleks kirjalikult keeldunud küsimuse lahendamisest. Vahetult kohtu poole pöördumist ei pea kohus õigeks, kuna esimese astme tsiviilkohus ei ole pädev võtma vastu otsustusi selleks pädeva riigiorgani, Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniameti, eest. Kohtu tegevuse sisuks on õigusmõistmine. Avaldaja, M R ja tema esindaja volikirja alusel M T ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Eesti Vabariigi Kodakondsus – ja Migratsiooniameti poolt oleks kuidagi rikutud nende seaduslikke õigusi ja et nimetatud rikkumised vajaksid kohtu sekkumist. Analüüsides kohtule esitatud kirjalikke tõendeid jõudis kohus järeldusele, et avaldaja, M R ei vajagi enam isikusamasuse tuvastamist, kuna asjaolu, et M R ja M S on üks ja see sama isik on juba tuvastatud Saksa Liitvabariigi vastavate organite poolt. 02.septembril 2005.a. Kölnis on välja antud kodakondsuse tunnistus M R (sündinud S) nimele (tl.42). Kohtumaterjalide põhjal selgus, et 7 8 hetkel on avaldajal, M R kaks sünniakti ja kaks sünnitunnistust erinevatele nimedele, mis ei ole õigusriigis ja ka Euroopa Liidu liikmesriigis kohane olukord. Avaldaja, M R peaks võtma kindla seisukoha, kumb sünniakt on tema suhtes õige ja paluda ebaõige sünniakti tühistamist, selle välja andnud perekonnaseisuasutuse poolt. Kohus asus seisukohale, et ühel isikul saab olla ainult üks sünniakt. Mitme sünniakti olemasolu ühel isikul on ebaseaduslik olukord, millele õigusliku hinnangu andmine kuulub prokuratuuriorganite pädevusse. Kohus pidas vajalikuks saata käesoleva määruse ärakirja viivitamatult Viru Ringkonnaprokuratuurile hinnangu andmiseks, aga samuti ka võimalike seaduserikkumiste kõrvaldamiseks. Johannes Külaots Kohtunik 8