) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb hagi selles osas rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 4500 krooni ja leppetrahv 1650 krooni. 3 Kohus leiab, et inkassoteenusele kantud kulutuste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, milliseid tegusid on inkassoteenuse osutaja teinud võla sissenõudmiseks. Hageja on selle nõude tõendamiseks esitanud arve summas 6000 krooni, mille AS on esitanud hagejale juriidilise teenuse osutamise eest ning maksekorralduse, millest nähtuvalt on hageja tasunud AS-ile 5000 krooni. Ainuüksi nimetatud arve aga ei kinnita, et AS oleks ka reaalselt mingeid tegusid teinud võla sissenõudmiseks. Seega tuleb inkassoteenuse tasu hüvitamise nõude osas jätta hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et jaotusettepanekus arvestatud kõrvalnõuete puhul on tegemist viivistega. Asja materjalidest ilmneb, et hageja nõuab viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Kohus leiab, et hageja viivisearvestus on ebaõige. Kuna esimene maksetähtpäev oli lepingule lisatud graafiku järgi 14.04.2003.a, siis tuleb alustada viivisearvestust 15. aprillist 2003.a. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 3 arvestatakse viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni. Seega saab viivist arvestada kuni 15.02.2006.a. Arvestades viivist 0,15 % päevas tasumata põhivõlalt, tuleb viivise suuruseks 155 700 krooni. Riigikohus on 14.06.2005.a otsuses nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käesoleval juhul on kostja palunud viiviseid vähendada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu põhivõlast suuremas ulatuses. Seega puudub alus välja mõista põhivõlga ületavat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta majanduslik olukord on raske. Seega puudub alus viivist vähendada alla põhivõla. Kuna hageja on saanud viiviste katteks 33 000 krooni, siis tuleb täiendavalt kostjalt hagejale välja mõista viiviseid 67 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 73 150 krooni. Harju Maakohtu 10.04.2006.a määrusega keelati hagi tagamiseks kohtutäitur Katrin Velletil kohtutäituri arveldusarvelt nr XXX aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank kostjale tulemi väljamaksmine 139 200 krooni ulatuses täiteasjas nr 031/2005/328.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jääb osaliselt rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine vastavas osas tühistada.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on 4 võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades poolte kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.