2-06-25448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei

§ 92järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega.

Seega läks metallmahuti omand üle OÜ-le . 6. Seega puudub hagejal omandiõigus metallmahutile ning nõudeõigus

§ 80

järgi, sest ainult omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Hageja võimalikud nõuded metallmahuti tellija (OÜ ) vastu oli hagejal võimalik esitada OÜ pankrotimenetluses. Juhul, kui pankrotimenetluses selgus, et OÜ-l puuduvad vahendid hageja nõude rahuldamiseks, siis sellest ei saa järeldada, et hageja muutus pärast pankrotimenetluse lõppu metallmahuti omanikuks. 7. Kostja valduses ei ole hetkel ega ole ka kunagi olnud hageja poolt ehitatud kessooni. Tulenevalt

§ 82peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja.

Seega peaks hageja tõendama, et ta on kessooni omanik ning seda, et metallmahuti asub käesoleval hetkel kostja valduses.

1. 24.03.
2. a võõrandas kostja AS-le ehitise asukohaga XXX. AS ei täitnud oma lepinguga võetud kohustusi ning 14.09.
3. a pöördus AS Tallinna Linnakohtu Täitevosakonna poole ning palus teostada 24.03.
4. a AS-le võõrandatud ehitise sundmüük. Sundtäitmise korras ostis kostja nimetatud ehitise tagasi. Milliseid õigussuhteid sõlmis AS ajal, kui taoli XXX asuva ehitise omanik, kostja ei tea.
5. Kostjal puudub puutumus hagis kirjeldatud õigusvaidlusega. Kostja valduses ei ole käesoleval ajal ega ole kunagi olnud hagis nimetatud metallmahutit. Kohtuistung
6. Kohtuistungil 27.08.
7. a jääb hageja esitatud haginõude juurde. Hageja tunnistab, et 01.06.
8. a sõlmitud lepingu päisesse on sattunud viga. Hageja leiab, et tema omandiõigust tõendab 07.06.
9. a sõlmitud hoones nr 95 asuva vara üleandmise akt, milles AS esindaja kinnitas, et hageja võib tagasi võtta endale kuuluva vara. Hageja vara tagasi ei võtnud. Hageja 2 andmetel jäi kessoon i omandusse. Hageja viivitas hagi esitamisega seetõttu, et on püüdnud asjaolusid välja selgitada ning ära oodata OÜ pankrotimenetluse lõpp. Hagejale on endiselt teadmata, kelle valduses kessoon hetkel on, hageja seaduslik esindaja nägi kessooni XXX territooriumil viimati
10. aastal. Kessoon lõigati
11. a sügisel lahti ja hageja tahtis selle ära vedada, aga juht ei lasknud hagejat territooriumile. AS pankrotimenetluses hageja oma nõuet ei esitanud, kuna AS-ga hagejal leping puudus.
12. Kostja hagi ei tunnista. Hagi on alusetu ja täiesti põhjendamatu. Tõendamata on kostja seotus vaidlusaluse mahutiga. Kohtu põhjendused
13. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
14. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on muutunud 01.06.
15. a hageja ja OÜ vahel sõlmitud tööettevõtu lepingu alusel (tl 6-9) valmistatud kessooni (metallmahuti) omanikuks ning kas sellest tulenevalt on hagejal nõudeõigus kostja vastu. Kohus nõustub hagejaga, et 01.06.
16. a sõlmitud töövõtulepingu päisesse on ilmselt sattunud viga ning tegelikkuses oli leping sõlmitud hageja ja OÜ vahel. Hageja hinnangul on ta muutunud kessooni omanikuks, kuna tööde tellija OÜ jättis kessooni eest tasumata. OÜ pankrot kuulutati välja 04.12.
17. a. Pankrotimenetlus lõppes raugemisega 14.07.
18. a, hageja nõue jäi OÜ pankrotimenetluses rahuldamata. 14.

§ 80

lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole suutnud kohtumenetluses tõendada oma omandit XXX hoonesse nr XXX

1. a rajatud kessoonile.
2. juulini
3. a kehtinud TsK § 355 kohaselt kohustus tööettevõtulepinguga tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö, tellija kohustus töö vastu võtma ja selle eest maksma. Tööettevõtja kohustuseks oli vastavalt 01.06.
4. a lepingule ehitada valmis kessoon. Hageja kinnitusel tellija tööd vastu ei võtnud ning lepingu p 10 sätestatud tööde üleandmist tellijale ei toimunud.
5. Kohus leiab, et hageja on ekslikul seisukohal nagu muudaks tööde vastuvõtmata jätmine ning hageja nõude rahuldamata jätmine OÜ pankrotimenetluses hageja vaidlusaluse kessooni omanikuks. Kohus nõustub kostjaga, et 01.06.
6. a töövõtuleping ei sätesta omandireservatsiooni selliselt, et kuni tellitud tööde eest tasumiseni kuulub tehtud töö (kessoon ehk metallmahuti) töövõtjale (hagejale). Kohus nõustub kostjaga ka selles, et AS saateleht 31.05.
7. a (tl 11), millest nähtub, et hageja on saanud kuumvaltsterast (tl 12-13) ei tõenda hageja omandiõigust kessoonile. Vastavalt töövõtulepingu p 8.
8. pidi tellija tasuma armatuuri võrkude eest 5 300 krooni ning kessooni ehitustööde eest 274 600 krooni. Lepingu p-st 5.
9. järeldub pigem, et ehituseks kasutati nii töövõtja kui tellija materjale.
10. Kohtule on esitatud 24.03.
11. a AS ja AS vahel sõlmitud ehitise ja maakasutuse asukohaga XXX Tallinnas ostu-müügi ja pandileping (tl 26-33, 72-78), millest nähtub, et vaidlusaluse kessooni rajamise ajal kuulus ehitis, millesse kessoon rajati ning maakasutusõigus AS-le .
12. Kohtule on esitatud OÜ ja AS esindaja F. T vahel 07.06.
13. a sõlmitud vara üleandmise akt, mille kohaselt kõik hoones nr XXX asuvad metalltooted, v.a. sissemonteeritud kessoon on hagejale üle antud. AS esindaja nõustub, et OÜ võtab ära ka sissemonteeritud kessooni (tl 52-53). 3
14. AS pankrot kuulutati välja 13.12.
15. a. Hageja esindaja seletuse kohaselt hageja AS pankrotimenetluses oma nõuet ei esitanud, kuna AS-ga hagejal leping puudus. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt PankrS (RT 1992, 31,403 jõust 01.09.1992) 07.07.2001 kuni 31.12.2002 kehtinud redaktsiooni §-le 23 on võlausaldajad kohustatud nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast, teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Seega ei sidunud pankrotiseadus võlausaldaja nõude esitamist üksnes kehtiva lepinguga, vaid nõudeid võisid esitada kõik võlausaldajad, kellel oli nõue võlgniku vastu. Sama põhimõtte sätestab ka kehtiva pankrotiseaduse §
16. 19.

§ 80

lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Seega saab omaniku nõue olla suunatud isiku vastu, kelle faktilises valduses asi on. Hageja esindaja kinnitusel tegelikkuses hageja 07.06.

1. a kessoni ära ei viinud, hageja seaduslik esindaja nägi kessooni XXXterritooriumil viimati
2. aastal,
3. a sügisel oli kessoon äravedamiseks lahtilõigatud, kuid i juht ei lubanud hageja esindajat territooriumile. Kohtule on esitatud AS 14.09.
4. a kiri Tallinna Linnakohtu Täitevosakonnale (tl 34-35, 79-80), milles AS palus teostada 24.03.
5. a AS-le võõrandatud ehitise sundmüük, kuna AS ei täitnud oma lepinguga võetud kohustusi. Sundtäitmise korras ostis kostja ehitise XXX tagasi. Kostja vastuväite kohaselt pärast sundmüügi läbiviimist andis AS ehitise valduse üle AS-le , viies enne seda ehitisest tema valduses oleva vara.
6. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et vaidlusalune kessoon on kostja valduses või oleks seal mingil ajavahemikul olnud. Asjaolu, et hageja ei ole saanud oma nõuet rahuldada OÜ ega AS pankrotimenetluses, ei ole aluseks nõude suunamiseks kostja vastu. Kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et hagejale on endiselt teadmata, kelle valduses kessoon hetkel on. Kohus leiab, et puudub alus väita, et kessoon on kostja valduses. Kohtumenetluses hageja tõendeid kostja väidetava valduse kohta ei esitanud. Kohus ei pea veenvaks hageja väidet selle kohta, et kessoon jäi ära viimata, kuna hagejat ei lastud territooriumile. Vaidlust ei ole selles, et 07.06.
7. a akti alusel sai hageja ära viia armatuurterase ja muud tooted armatuurterasest ning lehtterase. Seega on paljasõnaline hageja väide, et kessoni äravedamiseks ei lastud hagejat territooriumile.
8. Hageja on esitanud nõude kostjalt 412 800 krooni väljamõistmiseks. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kessooni suhtes õigustatud isikuks (omanikuks või seaduspäraseks valdajaks) ega ka selle kohta, et tema oletatavat õigust rikkunud isikuks oleks kostja. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtukulud
9. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4 Karin Sonntak Kohtunik 5