§-dest 206 ja 207 tulenevalt, et laenu käendaja pärijad vastutavad laenulepingust tuleneva võla tasumise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu põhisumma oli 300 000 krooni, millele lisandub alates 15.09.2001 igakuine intressimakse 10 000 krooni. 2006. a. veebruari seisuga moodustas intressivõlgnevus 55 kuu eest kokku 550 000 krooni. Hageja leidis, et mõistlik intressinõue kostjate vastu on 200 000 krooni. Seega kokku palus hageja kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista 300 000 krooni põhivõlga ja 200 000 krooni intressivõlga, kokku 500 000 krooni, mis tuleneb 01.08.2001 laenulepingust ja 01.08.2001 käenduslepingust. Hageja tugines nõudes
Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. AS DAG Viljandi raamatupidamise andmetel ei ole AS DAG Viljandi kunagi saanud hageja käest laenu 300 000 krooni. Kostjatel puuduvad dokumendid, mis tõendaksid nimetatud summa laekumist AS DAG Viljandi arveldusarvele või kassasse. Samuti ei kajastu nimetatud laen AS DAG Viljandi 1999. a. ega hilisemate majandusaastate aruannetes. Aktsiaseltsi ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud nimetatud laenu olemasolu. Kuivõrd laenusumma üleandmise (ülekandmise) kohta ei ole ühtegi tõendit, olid kostjad seisukohal, et laenuleping on rahatu. Kostjad tuginesid ka vastuväitele, et hagi on esitatud ebaõigete isikute vastu. Hageja oleks pidanud laenu tagastamiseks nõude esitama põhivõlgnikule AS-le DAG Viljandi. Kuna laenuandja ei ole esitanud laenu tagasimaksmise nõuet AS-le DAG Viljandi, puudub ka käendaja vastutus vastavalt 01.08.2001 sõlmitud käenduslepingu punktile 1, mille kohaselt käendaja vastutab AS DAG Viljandi kohustuste eest üksnes juhul, kui nimetatu ei ole 1 kuu jooksul nõude saamisest arvates tasunud oma kohustusi hagejale. Vastavalt
§-le 211 lõpeb käendus koos käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. AS DAG Viljandi suhtes algatatud pankrotimenetlus lõpetati Viljandi Maakohtu 20.01.2004 määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, mille kohta on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 22.01.2004 sellekohane kuulutus. AS DAG Viljandi kustutati äriregistrist 24.03.2005. Kuna AS DAG Viljandi on registrist kustutatud, on lõppenud kõik AS DAG Viljandi kohustused. Koos põhikohustusega (laenuleping) lõpevad ka kõik sellega seotud kõrvalkohustused (käendusleping). Kolmanda isikuna kostjate poolel oli menetlusse kaasatud Meinhard Nõgene kolmas seadusjärgne pärija Kerli Orav, kes elab Soome Vabariigis. Pärimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees solidaarselt. Kerli 2
lg 2 kohaselt loeti laenuleping kui reaalne leping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Kohtuistungil Heino Sildoja poolt vande all antud seletuse kohaselt andis hageja raha (USA dollarid) üle AS DAG Viljandi raamatupidajale pangakontoris, millest 7 000 USD kanti üle AS DAG Viljandi arveldusarvele. Kuidas ülejäänud hageja poolt üle antud rahadega toimiti, on hagejale teadmata. Hageja seletust kinnitab AS DAG Viljandi arvelduskonto väljavõte (t lk 63), millest nähtub, et 14.04.1999 on AS DAG Viljandi arveldusarvele laekunud 100 870 Eesti krooni (7 000 USD pärast konverteerimist Eesti kroonidesse). Raha üleandmine laenaja poolt laenusaajale toimus enne laenulepingu kirjalikku vormistamist. Seda kinnitab ka laenulepingu punkt 1.3, mille kohaselt laenusumma üleandmine toimus vastavalt poolte kokkuleppele. Arvestades antud võlasuhte olemust ning laenulepingu tingimusi, on mõistlik eeldada, et lepingupoolte tahteavaldused vastasid kummagi poole huvidele ja eesmärkidele. Juhul kui raha üleandmist ei oleks toimunud, on mõistlik eeldada, et laenusaaja ei oleks hiljem sõlminud sellistel tingimustel laenulepingut. Asjaolu, et AS DAG Viljandi 2003. a. aastabilansis ei kajastunud kohustus Heino Sildoja ees, ei tõenda iseenesest selle kohustuse puudumist. Kostjad ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis tõendaksid lepingu rahatust. Eelnevast tulenevalt on kostjate vastuväide laenulepingu rahatusest põhjendamatu. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 01.08.2001 hageja ja Meinhard Nõgene vahel käendusleping. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et käendus on lõppenud seoses põhikohustuse lõppemisega ning sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. AS DAG Viljandi esitas 18.11.2003 Viljandi Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus lõpetas AS DAG Viljandi pankrotimenetluse 20.01.2004 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Hageja teatas oma nõudest ajutisele pankrotihaldurile (tsiviilasi nr 2-535-03, t lk-d 41, 146, 147). Seoses AS DAG Viljandi pankrotimenetluse raugemisega ei olnud võimalik 01.08.2001 laenulepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmine. AS DAG Viljandi kustutati äriregistrist 24.03.2005, millega seonduvalt lõppes ka käendusega tagatud põhikohustus. Kuivõrd 01.08.2001 sõlmitud käenduslepingu näol ei ole tegemist kestvuslepinguga ning käendusleping on sõlmitud enne võlaõigusseaduse jõustumist, tuleb käenduse kehtivuse otsustamisel lähtuda tsiviilkoodeksi vastavatest sätetest.
p-le 1, kuid on jätnud käenduse lõppemise eelduse − põhikohustuse lõppemise − materiaalõiguslikult põhistamata. Otsusest ei selgu, kuidas põhivõlgniku äriregistrist kustutamine lõpetab käendaja pärijate kohustuse. Käendaja õigusjärglaste vastu oli hagi esitatud 18.10.2004.
p 2 kohaselt, kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata hageja poolt esiletoodud väite, et käenduslepingus olid pooled kokku leppinud käendaja kohustise lõppemise tähtaja, mis on seaduses sätestatust erinev. Samuti olid lepingu pooled käendaja kohustise lõppemise lahti sidunud põhikohustuse võimalikust lõppemisest. Käenduslepingu punktis 3 on ette nähtud kaks lepingu lõppemise alust: kohustuse täitmine põhivõlgniku AS DAG Viljandi poolt ja juhtum, kus hageja ei esita kümne aasta jooksul kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest käendaja vastu hagi kohtusse. Seega ei ole käenduslepingust tulenev kohustis lõppenud ning kuulub täitmisele. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et laenulepingu suhtes kuulub kohaldamisele lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadus (Eesti NSV tsiviilkoodeks). Laenuleping on kestvusleping. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne
lg 1 p 3 seda küll teeb, kuid isegi kui kohaldamisele kuulub tsiviilkoodeksis sätestatu, ei ole juriidilise isiku likvideerimine tsiviilkoodeksist tuleneva kohustise lõppemise alusena samane termin äriühingu äriregistrist kustutamisega. Apellant tugineb Riigikohtu 15.11.2006 otsusele tsiviilasjas nr 3-3-1-100-06 [peab olema nr 3-2-1-100-06], mille kohaselt
lg 1 p 3 tuleb alates äriseadustiku jõustumisest tõlgendada nii, et kohustis ei lõppenud juriidilise isiku likvideerimisega, kui seda sai täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud. Kohustise täitmine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, on 4
lg.3 tulenevalt võisid pooled varasema võla vormistada laenulepinguna; sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Maakohus on õigesti leidnud, et laenu rahatus ei ole tõendatud. Laenusumma kättesaamist kinnitas AS DAG Viljandi juhatuse liige Meinhard Nõgene oma allkirjaga laenulepingul. Hageja vande all antud seletuste kohaselt andis ta raha (USA dollarid) üle AS DAG Viljandi raamatupidajale pangakontoris, millest 7000 USD kanti üle AS DAG Viljandi arveldusarvele. Kuidas ülejäänud hageja poolt üle antud rahaga toimiti, on hagejale teadmata. Hageja seletusi kinnitab AS DAG Viljandi arvelduskonto väljavõte, millest nähtub, et 14.04.1999 on AS DAG Viljandi arveldusarvele laekunud 100 870 kr. Asjaolu, et AS DAG Viljandi
lg.1 p.3 tuleb alates äriseadustiku jõustumist tõlgendada nii, et kohustis ei lõppenud juriidilise isiku likvideerimisega, kui seda sai täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud. Kohustise täitmine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, on võimalik ka võlgnikust juriidilise isikuta. Seega oli hagi rahuldamata jätmine
§-le 211 p.1 tuginedes põhjendusel, et käendatav kohustus on lõppenud, ebaõige. 5
Seega käendas Meinhard Nõgene hageja ja AS DAG Viljandi vahelise laenulepingu täitmist vaid 300 000 kr. ulatuses. Vastavalt VÕS §-le 145 lg.1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. AS DAG Viljandi ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et hageja esitas laenulepingust tuleneva nõuda ajutisele pankrotihaldurile (pankrotitoimiku lk.41, 146). Viljandi Maakohtu 20.01.2004 määrusega lõpetati AS DAG Viljandi pankrotimenetlus raugemise tõtu. Seega ei saanud hageja laenulepingust tulenevat nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjad on Meinhard Nõgese vara pärijad. PärS § 130 lg.1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS§ 142 lg.2 sätestab, et pärandi suhtes nõudeõigust omavate isikute ees vastutavad pärijad solidaarselt. Seega tuleb uue otsusega kostjatelt solidaarselt välja mõista 300 000 kr. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 järgi jätab kolleegium poolte kohtukulud nende endi kanda. Tiit Kollom Ülle Jänes Ulvi Loonurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.