Obsah (6)

§ 108§ 76§ 100§ 101§ 113§ 94

Tsiviilasi nr.2-06-22862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus; Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10.septembril 2007 kell 16.00 Har

) § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 108

lg 2).

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 on võlausaldajal kohustuse rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, punkt 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 108

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib rahalise kohustuse rikkumisel nõuda selle täitmist. Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivist

§-s 94 sätestatud suuruses.

1. Asjas ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmiti kostja veotellimuse alusel kirjalik veoleping (t.l. 4-6) kümnele autole dušikabiinide veoks marsruudil Eesti-Venemaa. Lepingu kohaselt oli autode laadimiseks andmise kuupäev 13.-
2. jaanuar 2006.a., kehtestatud ajanorm peale- ja mahalaadimistöödeks/tolliks oli Venemaal 48 tundi, kättetoimetamise tähtaeg 3 päeva veose 2 vormistamisest ning veotasu 23 000 krooni auto kohta. Samuti lepiti lepingus kokku mittenormatiivse seisaku tasu 100 EUR (riigipühade ja puhkepäevade eest ei maksta).
3. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on kostjale veoteenust osutanud, kuid kostja on selle eest esitatud arved jätnud osaliselt tasumata. 30.08.2007 kohtuistungil kostja tunnistas hagi veoteenuse tasu osas, kuid ei tunnistanud hagi seisakutasude osas.
4. Hageja on veolepingu täitnud ja esitas kostjale selle eest arveid järgmiselt: - - - - - 07.02.2006 arve nr 84 (CMR saateleht nr 010615 - t.l. 12 -13) kokku summas 54 280 krooni, s.h. transporditeenus 23 000 krooni + seisak 16.01.2006-25.01.2006 10 päeva x 100 EUR = 15 640 krooni + seisak 26.01.2006 – 30.01.2006 5 päeva x 200 EUR = 15 640 krooni. Hagiavalduse kohaselt on sellest summast tasumata 12 280 krooni. 09.02.2006 arve nr 98 (CMR saateleht nr 010625, t.l. 14-15) summas 23 000 krooni, arve on tasumata. 09.02.2006 arve nr 99 (CMR saateleht nr 010624, t.l. 16-17) summas 23 000 krooni, arve on tasumata; 20.02.2006 arve nr 125 (CMR saateleht nr 010628 (t.l.18-19) summas 51 699 krooni, s.h. transporditeenus 23 000 krooni + seisak 18.01.06 – 25.01.2006 8 päeva x 100 USD = 10 436 krooni + seisak 26.01.-01.02.2006 = 7 päeva x 200 USD = 18 263 krooni; arve on tasumata 20.02.2006 arve nr 126 (CMR saateleht nr 010630, t.l. 20-21) summas 51 699 krooni, s.h. transporditeenus 23 000 krooni + seisak 18.01.06 – 25.01.2006 8 päeva x 100 USD = 10 436 krooni + seisak 26.01.-01.02.2006 = 7 päeva x 200 USD = 18 263 krooni; arve on tasumata; 20.02.2006 arve nr 127 (CMR saateleht nr 010629, t.l. 22-23) summas 64 744 krooni, s.h. transporditeenus 23 000 krooni + seisak 18.01.2006 – 25.01.2006 8 päeva x 100 USD = 10 436 krooni + seisak 26.01.2006 – 06.02.2006 12 päeva x 200 USD = 31 308 krooni; arve on tasumata; 20.02.2006 arve nr 128 (CMR saateleht nr 010627, t.l. 24-25) summas 64 744 krooni, s.h. transporditeenus 23 000 krooni + seisak 18.01.2006 – 25.01.2006 8 päeva x 100 USD = 10 436 krooni + seisak 26.01.2006 – 06.02.2006 12 päeva x 200 USD = 31 308 krooni; arve on tasumata.
5. Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud kõiki kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud veoteenuse tasu osas, kokku summas 138 000 krooni. Selles osas kohus rahuldab hagi. Mittenormatiivse seisaku eest tasu kokku 153 166 krooni nõudmise osas ei ole hagi põhjendatud ja selles osas kohus jätab hagi rahuldamata.
6. Hageja tugineb oma nõude tõendamisel garantiikirjale ja CMR saatelehtedele. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et garantiikiri (t.l. 10) ei tõenda garantiikirjas märgitud suuruses võlgnevuse olemasolu ega võlgnevuse tunnistamist kostja poolt. Garantiikirja kohaselt kostja OÜ APV E garanteerib võlgnevuse likvideerimise AS arvete nr 64, 84, 98, 99, 125 – 128 alusel summas 303430 EEK /356 166 EEK – 114 000 rub/ vastavalt garantiikirjas näidatud graafikule. Garantiikirjast ei ole selgelt arusaadav, kui suur on tegelik võlgnevus, mille tasumist garanteeritakse. Hagiavalduses märgitud põhivõla 291 166 krooni ja garantiikirjas tasutuks märgitud 3 x 19 000 krooni summa on 348 166 krooni, mis on oluliselt suurem summa, kui garantiikirjas paksemas kirjas märgitud 303 430 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja juhatuse liikmete allkirjadega garantiikirjas tagatakse võlgnevuse tasumist juhul, kui võlgnevus on olemas, kuid ei tunnistata võlgnevuse tegelikku suurust ega olemasolu. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et garantiikirja olemasolu ei vabasta hagejat kohustusest tõendada oma nõude põhjendatust ja kostja võlgnevuse suurust. 3
7. Kohus nõustub kostja seiskohaga, et arve on nõude väljendus, mis koostatakse nõuet põhistavate alusdokumentide alusel. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud seisakute olemasolu ega arvetele märgitud seisakuaegade arvestuse õigsust. Vaatamata sellele, et kohus andis hagejale võimaluse seisakutega seonduvaid asjaolusid täiendavalt tõendada, hageja seda ei teinud. Hageja 30.08.2006 istungil selgitas, et seisakuaegu oleks võimalik tõendada tahhograafidega (nn sõiduketastega), kuid nende säilitustähtaeg on 1 aasta ja 2006.a. jaanuarisveebruaris teostatud vedude kettad on juba hävitatud. Kuna kostja on garantiikirjas võlgnevust tunnistanud, siis hageja, vaatamata pooleliolevale kohtuvaidlusele, ei pidanud vajalikuks kettaid üle kehtestatud piirtähtaja säilitada. Hageja jäi selle juurde, et seisakud on piisavalt tõendatud CMR saatelehtedega, millest nähtub CMR koostamise kuupäev (kauba pealelaadimise päev) ja kauba saaja poolt vastuvõtmise päev. Ilma seisakuta jõuavad autod hageja sõnul Eestist Venemaale 3 päevaga, seega ülejäänud aeg tuleb arvestada seisakuks.
8. Kohus leiab, et CMR saatelehed ei tõenda seisakuaegade olemasolu. Nimetatud kuupäevade vahemike järgi võimaliku seisakuaja määramine on oletuslik ja ei saa olla aluseks võlgnevuse arvestusele. Saatelehtedelt ei nähtu seisaku põhjused, seega ei ole võimalik ka hinnata, kes on seisaku eest vastutav. Lisaks kohus märgib, et näiteks CMR nr 010615 (t.l. 13) on kaks kuupäeva: koostamise kuupäev 13.01.2006 ja saatja erimärkuste lahtris 14.01.2006, mingeid muid kuupäevi sellelt ei nähtu. Samas on hageja selle CMR saatelehe alusel esitatud arvele märkinud seisakuajad 16.01.2006 – 25.01.2006 ja 26.01.2006 – 30.01.
9. Lisaks on pooled veolepingu punktis 8 kokku leppinud, et seisakuaja eest tasutakse seisakulehe alusel, välja arvatud puhkepäevad ja riigipühad. Ilma seisakuleheta nõudeid vastu ei võeta. Seisakulehti hageja kohtule ega kostjale esitanud ei ole, hageja kohtule antud selgitustest järelduvalt seisakulehti koostatud ei ole.
10. Hageja ei osanud kohtule selgitada, mida tähendab mõiste „mittenormatiivne seisak“. Hagiavaldusest ja hageja seletustest võib järeldada, et hageja peab mittenormatiivse seisaku all silmas vedajast mittesõltuvat seisakut. Hageja väidetel tekkisid seisakud ebaõigesti vormistatud dokumentatsioonist, mille vormistamise eest vastutas kostja. Hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega, et dokumentide õige vormistamise eest vastutas kostja. Pooltevahelise veolepingu punkti 5 (t.l. 4-6) järgi vastutas vedajale välja antud veo- ja tollidokumentide kontrollimise ja õige vormistamise eest vedaja, s.t. hageja ise. Seega isegi juhul, kui ebaõigesti vormistatud dokumentide tõttu tõepoolest seisakuid esines, siis kostja nende eest ei vastuta.
11. Õige ei ole ka seisakutasude suuruse arvestus. Hageja on arvetel arvestanud seisakuaegu erinevate tariifide alusel. Lepingu järgi nähti mittenormatiivse seisaku eest ette tasu 100 EUR ööpäevas, v.a. riiklikud pühad ja puhkepäevad. Arvetel on hageja seisakutasu arvestanud kokkulepitust oluliselt erinevalt: arvel nr 84 on tasu vääringuks eurod, kuid arvestatud on esimese kümne päeva eest 100 eurot, edasi 200 eurot päevas. Ülejäänud arvetel, mis sisaldavad seisakutasu, on tasu arvestamise alusvääringuks USA dollar, samuti on arvestatud seisakuaja esimese 8 päeva eest tasu 100 USD päevas ja järgnevate päevade eest 200 USD päevas. Lisaks ei nähtu, et hageja oleks vastavale lepingule jätnud tasu arvestamata puhkepäevade ja riiklike pühade eest. Hageja ei osanud kohtule selgitada, millisel alusel on arvetel seisakutasu arvestatud kokkulepitust erinevalt. Hageja selgituste kohaselt võis dollarites arvestamine olla tingitud sellest, et Venemaal on arvestuste aluseks dollar. Samuti hageja leidis, et kuna dollari ja krooni suhe, võrreldes euro ja krooni omavahelise suhtega, on kostjale soodsam, siis kokkulepitust erinev seisakuaja tasu arvestamine ei riku kostja huve.
12. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud tõendavad, et hagejal tegelikkuses puudus seisakuaegade arvestus ning seisakute eest tasu nõudmiseks ja arvete esitamiseks seaduslikku alust ei ole. 4
13. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivist

§ 94

lg-s 1 sätestatud määras, milleks hageja on arvestanud vastavalt Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele 2 % , millele lisandub 7 % aastas, kokku 9 %. Hageja on arvestanud viiviseid kogu võlgnetavalt summalt, kokku summas 12 484, 35 krooni. Kuivõrd kohus rahuldab hagi transporditeenuse tasu nõude osas summas 138 000 krooni, siis tuleb ka viiviseid arvestada ainult tasumata transporditeenuse eest.

1. Kohus leiab, et arve nr 84 (t.l.12) järgi kostjal transporditeenuse võlgnevust ei ole. Arve kogusummast 54 280 krooni on kostjal tasumata 12 280 krooni, seega on tasutud transporditeenuse tasu 23 000 krooni ja osaliselt seisakutasu. Eeltoodu alusel kohus arve nr 84 eest viiviseid ei arvesta. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud hagejale tasaarvelduse avaldust ega protsessuaalset vastuväidet võimaliku alusetult tasutud seisakuaja tasu tasaarvestamiseks transporditeenuse tasu nõudega.
2. Võttes aluseks hagiavalduses näidatud viiviseprotsendi ja -arvestuse, tuleb kostjal iga 23 000 kroonise arve tasumisega viivitamise eest tasuda viiviseid 5,51 krooni päevas. Seega tuleb kostjal transporditeenuse eest esitatud arvete tasumisega viivitamise eest (hageja arvestatud viivitatud päevade järgi) tasuda viiviseid kokku 5954,54 krooni vastavalt järgmisele arvestusele: - arve nr 98 järgi: 188 päeva x 5,51 krooni =1037,75 krooni - arve nr 99 järgi 188 päeva x 5,51 krooni = 1037,75 krooni - arve nr 125 järgi 176 päeva x 5,51 krooni = 969,76 krooni arve nr 126 järgi 176 päeva x 5,51 krooni = 969,76 krooni arve nr 127 järgi 176 päeva x 5,51 krooni = 969,76 krooni arve nr 128 järgi 176 päeva x 5,51 krooni = 969,76 krooni
3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus rahuldas hagi summas, mis moodustab kogu nõudest 47 %, s.o. ca pooles ulatuses. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas on õiglane jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhib tähelepanu, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule, mitte nimeliselt asja menetlenud kohtunikule. Harju Maakohtu tööjaotusplaani kohaselt menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid. Heli Käpp Kohtunik 5