Obsah (6)

§ 198§ 100§ 101§ 127§ 197§ 113

2-06-28975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.oktoobri

§ 198

). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 15.11.2003.a toimus hageja poolt kasutatavates ruumides XXX põleng (fotod tl 144-146), kuid asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks sellest kostjat teavitanud. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas ehk millises summas arvestada viivise vähendamisel nimetatud põlenguga. Hageja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et tal arvete tasumisega viivituses oli, võlgnevused tekkisid juba 2001.a ja 2001.a lõpuks oli hageja võlgnevus 169’091,

1. Hageja väited, et viivitused tekkisid seoses kostja poolt ebaõigete arvete esitamisega, ei ole usutavad, kuivõrd sel perioodil esitas kostja nõuetekohaseid arveid. Samas tuleb kohtu arvates arvestada asjaoluga, et kostja esitas hagejale õigustamatult arveid käibemaksu kõrvalteenuste eest välja toomata perioodil november 2003.a kuni oktoober 2005.a, hageja ei saanud nimetatud käibemaksu maha arvestada sisendkäibemaksuna, mistõttu kostja põhjustas sellega hagejale kahju summas 153’297,
2. Kohus teeb viivise ümberarvutused, püüdes leida õiglase lahenduse, kuidas arvestada viivise vähendamist hagejale esitatud arvetelt. November 2003.a kuni oktoober 2005.a hõlmab perioodi 23 kalendrikuud. Esitatud arvetelt nähtub, et kostja esitas nõuetekohaselt arved rendi ja IBRD laenu osas ja nende suurus kahe erineva rendipinna osas on kokku 1’439,45+ 6’177+29,80+ 5 213,01=7’859,
3. Nimetatu korrutamisel 23-ga on tulemuseks 180’762,
4. Hagiavalduse kohaselt esitati arveid võlgnikule nimetatud perioodil summas 1’004’949,80 krooni. Rendi ja IBRD laenu summa moodustab nimetatud üldsummas 18 %. Seega 18 % arvetel kajastatud summad on esitatud ilma hagejale kahju tekitamata ja 72 % on arvest esitatud hagejale kahju tekitades ja seda jällegi 18% osas. 18% 72-st on 12,
5. Kohus on seetõttu seisukohal, et õiglane on kostja poolt arvestatud viivise üldsummat vähendada 12,96 % võrra. 122’421,20 tuleb seega lahutada 15’866.- krooni ja põhjendatud tasaarvestuse nõue on kohtu hinnangul 106’555,20 krooni. Viivise vähendamisel ei arvesta kohus ka asjaoluga, et hagejal puudus väidetavalt juurdepääs mõõdikutele, kuivõrd hageja ei ole ka nimetatud osas nõude arvestust esitanud. Ilmselt ei ole see ka võimalik, kuna tagantjärele ei ole võimalik näitusid kindlaks teha, hageja ei ole aga tõendanud, et ta oleks varem kostjale esitanud nõude arvestite näitamiseks või arvete vähendamiseks põhjusel, et hagejale esitatud summad ei ole arvestatud õigete näitude alusel. Seega on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust esitada arved koos käibemaksu väljatoomisega kõrvalteenustelt (

§ 100

) ja on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju summas 153’297,43 krooni ja nimetatud summa tuleb hagejale kostja poolt hüvitada

§ 101

lg 1 p 3 alusel ja arvestades

§ 127lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki.

Hageja omakorda on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust tasuda arved õigeaegselt ja tal on seoses sellega kohustus maksta kostjale viivist summas 106’555,20 krooni (

§ 101lg 1 p 6).

Nimetatud poolte nõuded tuleb tasaarvestada ja hagejale tuleb välja mõista kostjalt 153’297,43 kr – 106’555,20 kr= 46’742,23 krooni. Hageja õigus nõuda viivisintressi tuleneb samuti

§ 101

lg 1 p-s 6 sätestatust, kuid viivisintressi arvestamisel tuleb lähtuda muuhulgas ka

§ 197

lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuivõrd hagiavalduses märgitud perioodi eest oli hageja juba võlgnevuses kostja ees, tuleb hageja viivisintressi arvestamisel lähtuda tasaarvestatud võlgnevuses 46’742,23 krooni: 46’742,23 x (7% + 2,75%) : 365= 12,48 kr päevas (

§ 113lg 1 ja 94 lg 1).

Hagi esitamise seisuga oli kostja hageja arvestuse kohaselt viivitanud 181 päeva, seega on kostjalt väljemõistetava viivise suuruseks 12,48 x 181= 2’258,88 kr ja edasi alates 12.10.2007.a 12,48 kr kuni võlgnevuse tasumiseni hagejale. Saldokinnituste vaidlustamata jätmine hagejate poolt (tl 148) ja kirjad võlgade sissenõudmisega tegelevale AS-le ei näita võlgnevuse kujunemist ja on kaudsed tõendid, mistõttu kohus neid ei analüüsi (tl 172-181). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt ligikaudu 30 % ulatuses, seega tuleb hageja kohtukuludest 30 % jätta kostja kanda ja kostja kohtukuludest 70 % jätta hageja kanda. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik 6 7