) § 100, § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1, summas 20 082.92 krooni; 3. viivis 7 032.71 krooni, millest 49.21 krooni oli lepingu ülesütlemisel lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis ning perioodi 10.11.2006 – 19.02.2007 eest (102 päeva) 6 983.51 krooni vastavalt üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 ning
Viivise määraks on lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär 24.99 % aastas; 4. leppetrahv 20 000 krooni vastavalt üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 ning
Leppetrahvi suuruseks on 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt;
Hageja on kahju hüvitiseks arvestanud saamata jäänud tuluna lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Lepingu põhitingimuste alusel oli kostja kohustatud tasuma intressi 24.99 % aastas, kokku 250 274.75 krooni. Hageja palub kahjuhüvitis välja mõista osaliselt, summas 51 984.37 krooni. Hageja on seisukohal, et karistuse kandma asumine kostja poolt ei mõjuta tema krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja on võtnud kostja abikaasaga ühendust pärast 27.06.2006 kostja abikaasa poolt teate saamist. Kostja ega ka kostja abikaasa ei ole hagejaga ühendust võtnud, avaldust kirjutanud ega võla katteks ühtegi makset teinud. Hageja on seisukohal, et leppetrahvi nõue on põhjendatud. Leppetrahvi määr võtab arvesse kohustuste täitmise ulatust krediidisaaja poolt enne lepingu ülesütlemist. Leppetrahv täidab survefunktsiooni, sundides võlgnikku kohustuste täitmisele. Leppetrahv tagab ka muid lepingulisi kohustusi. Hageja on seisukohal, et leppetrahvi määra hindamine teiste pankadega ei ole kohane, kuna laenud on väljastatud erineva riskiastmega. Hageja poolt saamata jäänud tuluna tuleb mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Samuti intressi, mida hageja oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel. Lepingu ülesütlemisele järgnenud ajal peaks kostja olema tasunud hagejale 13.08.2007 seisuga veel üle 25 000 krooni ulatuses intresse ning see kahju on reaalselt hagejale tekkinud. Piirduda ei tuleks ainult teadaoleva kahjuga, vaid on võimalik ka tulevikus tekkiva kahju 2 hüvitamine. Arvesse tuleks võtta kostja käitumine, kes ei ole tasunud hagejale lepingu sõlmimisest alates ühtegi makset. Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et hageja ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud tulu. Seega on hagejal jäänud saamata tulu kokku 90 000 krooni, millest lepingu ülesütlemise tõttu saamata jäänud intressimaksed 45 000 krooni ja kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamise võimatuse tõttu saamata jäänud intressitulu üle 45 000 krooni. Hagejal on kostjalt õigus nõuda kahju hüvitamist summas 62 967.29 krooni (90 000 krooni – 20 000 krooni – 7 032.71 krooni). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab osaliselt tema vastu esitatud nõudeid summas 128 015.63 krooni. Kostja palub vähendada kahjunõuet ning leppetrahvi kogusummas 71 984.37 krooni. Kostja asus 2006 a. aprillis xxx kandma. Sellest tulenevalt palus kostja oma abikaasal teavitada hagejat kostja karistuse kandma asumisest ning teha hagejal omapoolne ettepanek lepingu peatamiseks või lõpetamiseks läbirääkimiste tulemusena. Kuna hageja nimetatud teatisele ei reageerinud ning omapoolseid ettepanekuid ei teinud, leiab kostja, et hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel saamata jäänud tulu hüvitamist ning leppetrahvi maksmist, sest kostja on täitnud võimaluse piires oma lepingust tulenevaid kohustusi ning teinud endast kõik võimaliku nimetatud olukorrale lahenduse leidmiseks. Kostja asub käesoleval hetkel kinnipidamisasutuses, mistõttu ei ole tal võimalik asuda kohustusi täitma. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU SEISUKOHAD Poolte vahel on 04.04.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0600365/47st (t lk 7-11), millele kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S (t lk 12-14). Kostja sai hagejalt enda kasutusse krediidisumma 100 000 krooni intressimääraga 24.99 % aastas. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning hageja ütles lepingu pärast täiendava tähtaja määramist üles 09.11.2006 (tl 15-18). Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seoses lepingu lõppemisega ülesütlemise tõttu nõuab hageja kostjalt 200 000 krooni krooni, mis koosneb: tagastamata krediidisumma 100 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 20 082.92 krooni, viivis 7 032.71 krooni, leppetrahv 20 000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ning kahju 51 984.37 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude osas täielikult õigeks võtnud (t lk 37), tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel hagi selles osas rahuldada. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 128 015.63 krooni, millest tagastamata krediidisumma 100 000 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 20 082.92 krooni, viivis 7 032.71 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Kostja palub jätta välja mõistmata leppetrahvi 20 000 krooni ja kahjuhüvitise 51 984.37 krooni seoses asjaoluga, et tema abikaasa teavitas 27.06.2006 koheselt hagejat üldtingimuste p 9.1 alusel asjaolust, mis takistas kostjat lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Kostja asus 18.02.2002 kohtuotsuse alusel 19.04.2006 kandma kinnipidamisasutuses karistust (t lk 39). Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest ega anna alust leppetrahvi ega kahjuhüvitise väljamõistmata jätmiseks. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 20 000 krooni. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.
sätestab, et leppetrahv on 3 lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest.
lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvi nõue on põhjendatud ja seaduslik. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur võrreldes teiste suuremate krediidiasutuste leppetrahvi suurusega (AS Hansapank ja AS SEB Ühispank kuni 2 % tagastamata krediidisummalt). Asjaolu, et hageja väljastab suurema riskiastmega laenu ei õigusta kohtu arvates leppetrahvi ebamõistlikult suurt määra.
lg 3 sätestatud tühisuse alused ei võimalda tarbija suhtes hinnangulist lähenemist, seega on üldtingimus p 6.3 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab hageja leppetrahvi kostjalt väljamõistmise nõude 20 000 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 51 984.37 krooni.
lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on
kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kahju saamata jäänud intresside näol alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni summas 33 265 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega summas 128 015.63 krooni ning osaliselt kahjuhüvitise nõude summas 33 265 krooni, kogusummas 161 280.63 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, tuleb jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur 4 kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.