lg-st 2 tulenev kohustus määrata kahe kuu jooksul kindlaks kindlustusandja täitmise kohustus. Kostjal on olnud enam kui neli kuud aega määrata kindlaks kindlustusandja täitmise ulatuse. Seetõttu on põhjendamatu, et 15.02.2006.a faksiteade esitati olukorras, kus kostja ei olnud saanud kontrollida vaidlusaluseid velgesid. Kostja kohustuse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud oli kostja kohustatud tegema kahe kuu jooksul. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt. Seetõttu tuleb lugeda kostja faksiteadet kostja poolt oma kohustuste täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. II Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 15.02.2006.a garantiikiriteatise kohaselt kostja käsitles toimunud kahju kindlustusjuhtumina ja aktsepteeris sõiduki taastamisremondiga seotud kulutusi summas 105’768,00 krooni. Teatise kohaselt kostja hüvitab hagejale sõiduki taastamisremondiga seotud kulutused kindlustuspoliisi nr XXX tingimuste kohaselt ilma käibemaksuta ja arvestades lepingujärgse eriomavastutusega 10`000.- krooni. Garantiikirjas tunnistas kostja oma hüvitamiskohustuse olemasolu, kuid hüvitissumma kujunes vastavalt sõiduki tegelikele vigastustele ning tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja 17.05.2006.a maksmisotsuse kohaselt hüvitas kostja kahe parempoolse velje maksumuse, kuna kaks vasakpoolset velge on ilma avariiliste vigastusteta ja balansis. 04.07.2006.a vastuses pretensioonile märkis kostja, et velgede kontrollimise käigus AS-s selgus, et kaks velge on 2 deformeerunud ja kaks velge vajavad vaid tasakaalustamist. Seega ei olnud kahe velje asendamine põhjendatud. Seesami 17.05.2006.a maksmisotsuse (Lisa 7) kohaselt hüvitas Seesam kahe parempoolse velje maksumuse, kuna kaks vasakpoolset velge on ilma avariiliste vigastusteta ja balansis. Kostja hüvitas 41 894,91 krooni vastavalt OÜ arvele nr XXX, ilma käibemaksuta. 07.06.2006.a tähitud kirjas nr 1088 taotles kostja maksmisotsuse muutmist ja kostjale kõigi 19" valuvelgede XXX VI (kokku 4
lg-le 2 asjakohane, kuna hageja ei ole kõnealuses asjas esitanud kahe kuu möödumisel kostjale kindlustusjuhtumist teatamisest järelpärimist kahjukäsitluse käigu ja tulemuste kohta ja seetõttu ei ole ka kostja saanud viivitada rohkem kui üks kuu sellisele järelpärimisele vastamisega. Esmakordselt esitati veljed kostjale ülevaatuseks 2006.a aprilli lõpus või mai alguses ning koheselt teostati velgede esimene kontroll OÜ poolt. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja poolt liisitava sõiduki suhtes on kostjaga sõlmitud kindlustusleping, mille kohta on väljastatud poliis (tl 6-7, 34-35); vaidlusaluse sõidukiga toimus kindlustusjuhtum 05.10.2005.a Leedus (tl 8-10, 36, 39-40); hageja esitas kostjale sõidukindlustuse hüvitistaotluse 19.10.2005.a ning fotod sõiduki velgede ja rehvide kohta, OÜ 19.10.2005.a hinnapakkumise ja skeemi liiklusõnnetuse kohta 21.11.2005.a (tl 67, 81-84), kostja väljastas 15.02.2006.a garantiikirja summas 105’768.- kr kindlustusjuhtumiga seotud taastusremondi hüvitamiseks (tl 11, 37) tuginedes AS poolt saadud remondi eelkalkulatsioonile, kuid keeldus hiljem maksmisotsusega garantiikirjas märgitud summat hüvitamast ja leidis, et hagejale tuleb hüvitada 41’894.- kr, so hüvitas kahe parempoolse velje maksumuse, kuna kaks vasakpoolset velge on avariiliste vigastusteta ja balansis (tl 12, 41); poolte kokkuleppel kontrolliti veljed AS balansipingis, et saada diagnostika tulemsute väljatrükk. Nimetatud väljatrükk teostati 13.06.2006.a (tl 68-69). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja palus hagejal pöörduda OÜ poole, et nimetatud äriühing teostaks vajaliku töö; lisaks oli hüvitamise eelduseks valuvelgede koos rehvidega tagastamine kostjale. Arvega (tl 13) loeb kohus tõendatuks, et on esitanud hagejale arve summas 102’336.- kr rehvide ja velgede vahetuse eest. Pretensioonidega ja vastustega (tl 14-21, 42-49) loeb kohus tõendatuks, et pooled on üritanud vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid see ei ole tulemusi andnud. Eksperdi arvamusega (tl 50-60) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused veljed XXX (4 tk) vastasid mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavatele nõuetele (Teede ja sideministri määrus nr 50, 18.05.2001.a), seega on veljed kasutuskõlblikud. Vaidlus taandub küsimusele, millises ulatuses peab kindlustusandja hageja kahjud hüvitama ja kas kindlustusandja garantiikirja saab käsitada konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusena. Viimasega seoses analüüsib kohus ka poolte väiteid selle kohta, kas garantiikirjast tulenes kostja kohustus maksta hagejale garantiikirjas toodud summas hüvitis, kuna kostja kui kindlustusandja kohustuste täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks tehtud toimingute algusest oli möödunud üle kahe kuu. 4 Kindlustusandja hüvitamiskohustus tuleneb
lg-s 1 sätestatust.
kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et hagejal oleks tekkinud kahju kindlustusjuhtumi tagajärjel tema poolt näidatud suuruses summas 105’768.- krooni. Asjatundja arvamusega (tl 50) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused valuveljed (kaks vasakpoolset velge) XXX vastasid mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavatele nõuetele ja on kasutuskõlblikud. Kostja on selgitanud, et asjatundja arvamuses on käsitletud kõiki nelja velge kui XXX 9,5J x 19H2, kuid tegelikult on kaks velge XXX VI multi 8,5*19 ja kaks velge XXX VI multi 9,5*19. Tegelikult kontrolliti kahte XXX VI multi 8,5*19 ja kahte XXX VI multi 9,5*19 velge. Seadusest ei tulene, et kostja kohustuse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud oli kostja kohustatud tegema kahe kuu jooksul ja enne täitmiskohustuse ulatuse kindlaksmääramise toimingute lõpetamist (
Hageja poolt esitatud pretensioonidest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud selgitust, miks toimingud veel lõpetatud ei ole. Kohus on seisukohal, et isegi kui käsitleda hageja pretensioone selgituse nõudmisena, ei tulene seadusest kostja kohustust tasuda hagejale garantiikirjas nimetatud summa (
Kohus on seisukohal, et kostja garantiikirja ei saa käsitleda konstitutiivse võlakirjana, kuna hageja pole tõendanud poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus. Nimetatu ei tulene ka poolte poolt esile toodud asjaoludest, mille kohaselt ei olnud kindlustusandja saanud enne garantiikirja väljastamist kontrollida velgede seisundit ja kahju suurust ning tugines hageja poolt esitatud andmetele. Kui analüüsida
lg-s 1 sätestatut, käsitletakse nimetatud normis kahte erinevat liiki võlatunnistust – lepingut, millega luuakse kohustuse täitmist selliselt, et 1) lubadusega luuakse iseseisev kohustus või 2) millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kui esimese näol on tegemist konstitutiivse, siis teise näol deklaratiivse võlatunnistusega. Kohtu arvates on kostja tunnistanud kohustuse olemasolu. Kuivõrd tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, on kostja kohustus tõendada, et võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja on tõendanud, et tal ei ole kohustust maksta hageja poolt hagiavalduses nõutud hüvitist, kuivõrd vaidlusalused valuveljed olid kasutuskõlblikud ja kostjal ei tekkinud selles ulatuses kindlustushüvitise maksmise kohustust. Vastupidist hageja käesoleva vaidluses tõendada ei suutnud ja hagi tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Hageja seisukohti velgede tagastamise osas kohus ei analüüsi, kuna nimetatud osas nõuet esitatud ei ole. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jäetakse hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.