lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud seda, et tema ja AS vahel oli sõlmitud vastav leping nr XXX 01.04.1996, et ta jäi teenuste eest võlgu, 3132,90 krooni, et leping on temaga lõpetatud ja et hageja OÜ on nii põhinõude kui viivised omandanud AS-lt ja seega tuleb lugeda, et need asjaolud on kostja poolt
K § 173 ja 174 järgi rahuldamisele. Eeltoodud põhjendustel ei ole kohtul vaja anda hinnangut lepingu sisule, ega arvetele. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3132,90 krooni. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. TsK § 190 lg 1 ja 191 lg 1 järgi võib lepingu täitmist tagada viivisega, mis on lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest eriti täitmisega viivitamise korral. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust, viivise määra, viivitatud perioodi ega ka selle aluseks olevat põhivõla suurust ja seega tuleb
lg 4 alusel eeldada, et kostja on nimetatud asjaolud nagu viivise periood 25.04.97-12.05.2005 ja määr 0,5% võlalt 3132,90 omaks võtnud ja et märgitud asjaolud on tõendatud. Kooskõlas
lg 1 siis kui tasumisele kuuluv leppetrahv (trahv, viivis) on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega, on kohtul õigus leppetrahvi vähendada. Seejuures tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda, muud tähelepanu väärivat huvi. Hageja on esile toonud, et viivitatud periood on 2939 päeva, et kostja täitis lepingut vaid selle sõlmimisest kuni sama aasta augustini, st 5 kuud, edaspidi ei tasunud enam üldse, hageja on vähendanud viivist põhivõla suureni, kuna viivitatud perioodi eest oleks viivis muidu ca 14,7 korda suurem (46037,97:3132,90=14,69). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta soovib viivise vähendamist, mistõttu puudub kohtul alus ka hagetavat viivist vähendada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõla ulatuses vastavalt 3132,90 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560 krooni, mille hageja tasus 2 hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 313,29 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.