) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu, lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 6 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Antud juhul ei vasta hageja poolt ostetud pesumasin kvaliteedi osas lepingutingimustele. Ei saa pidada õigustatuks asjaolu, et juba esimesel pesukorral kuumeneb pesumasin liigselt ning levitab ebameeldivat lõhna (eeldatavasti plastmassi sulamise lõhn).
lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.
lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Hageja oli esmalt nõus sellega, et kostja asendab puudusega pesumasina uue vastu ning hageja oli nõus ka maksma juurde, kui uus pesumasin maksab rohkem kui varem ostetu. Kostja ei olnud sellise asjaoluga nõus.
lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja tugineb hagis sellele, et ükski töömees ei ole masinat kontrollinud ning esitanud ühtegi dokumenti selle kohta, et masin oleks töökorras või rikkis. Tarbijakaebuste komisjoni istungil (t lk 12) esitas kostja esindaja tõendi (t lk 14), mille kohaselt seadme töös defekte ei tuvastatud, kõik tööfunktsioonid vastavad antud tüüpi seadmele omastele tunnustele. Nimetatud otsuse väljaandmise kuupäevaks on märgitud 18.08.2005.a., kuid puuduvad muud andmed, mis viitaksid asjaolule, et hageja pool olid käinud AA T spetsialistid, kes oleksid tuvastanud/mittetuvastanud hageja poolt ostetud pesumasinal defekti (defekte). 08.08.2005.a. ei ole keegi hageja juures käinud pesumasinat kontrollimas ning varasematel kordadel ei ole töömehed koostanud ülevaatamise akti ning või kui 21.06.2005.a. koostas töömees akti, siis seda hagejale ei antud. Kuna nimetatud defekteerimise järelotsusel puudub otsuse number, koostamise kuupäev, töötellimuse number, kontrolli teostamise aeg ning kelle juuresolekul, jätab kohus selle tõendina kõrvale ning otsuse tegemisel ei arvesta seda eelpool nimetatud põhjustel. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Antud juhul on puudused ilmnenud viis päeva pärast pesumasina ostmist, mil hageja kutsus ka remondimehe pesumasinat vaatama. Hilisematel kutsumistel ei ole remondimehed tulnud või tulid kokkulepitud ajast hiljem ning puuduse tuvastamine sel ajahetkel ei olnud enam võimalik. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega oli ka hageja poolt ostetud pesumasin kohe algusest peale puudusega ning kostja oli kohustatud pesumasina parandama või välja vahetama ilma, et hageja oleks pidanud pöörduma mitmeid kordi kostja poole palvega seda teha ning hiljem ka Tarbijakaebuste komisjoni poole. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et nimetatud komisjoni otsust ei ole kostja täitnud, viidates, et OÜ-l ei leia võimalust täita Tarbijakaitseameti kirjalikku otsust. Kohus ei näe nimetatud asjas mingisuguseid võimalusi, miks kostjal ei ole võimalik Tarbijakaitseameti otsust täita. Asjaolu, et kostja on Electrolux toodete edasimüüja, ei anna alust keeldumiseks. Samuti kostja väide selle kohta, et nimetatud pesumasinate partiis ei ole esinenud ühelgi teisel masinal defekte, ei tähenda veel seda, et hageja masinal ei võinud olla defekte. Selleks, et seda kindlaks teha, oleks pooled pidanud taotlema ekspertiisi tegemist, kuid kumbki pool seda taotlenud ei ole ning seega tuleb asuda seisukohale, et defekt hageja poolt ostetud pesumasinal esines. Arvestades seda, et kostja ei ole esitanud ühtegi aktsepteeritavat tõendit selle kohta, mis lükkaks hageja poolt esitatu ümber, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 990 krooni. Menetluskulu Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1 ja 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 60 lg 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Arvestades seda, et hageja on esitanud kohtule ainult riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 420 krooni. Küllike Johannson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.