← Eesti

3-06-2338/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-2338 Haldusasi S.I. i kaebus Tartu Vangla kontaktisikute tegevusetuse ja toimingute perioodil 03.09.2004 – 21.01.2005 (tema vanglas oleku ajal) peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. mai 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.I. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. september 2007 Menetlusosalised Apellant S.I. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  4. mai 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
  5. septembrist
  6. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. 27.10.2006 saabus Tartu Halduskohtule S.I. i kaebus, mis registreeriti haldusasjana nr 3-
  8. Nimetatud haldusasjast eraldati 22.12.2006 iseseisvasse menetlusse kaks eraldi nõuet, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-06-2492 ja 3-06-
  9. Kuna haldusasjas nr 3-06-2338 esinesid puudused, jättis halduskohus 05.01.2005 määrusega kaebuse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 29.01.
  10. 29.01.2007 esitas S.I. kaebuse täpsustuse, milles sisaldus uus nõue, s.o Tartu Vangla direktori 28.12.2004 käskkirja nr 1-4/1802 tühistamiseks. Kohus eraldas S.I. i nõuded (kaebus kontaktisikute tegevusetusele ja toimingutele perioodil 01.11.2002 kuni 13.09.2005 ning kaebus Tartu Vangla direktori 28.12.2004 käskkirja nr 1-4/1802 tühistamiseks) iseseisvasse menetlusse. Käesoleva haldusasja esemeks on S.I. i kaebus Tartu Vangla kontaktisikute tegevusetuse ja toimingute perioodil 03.09.2004 – 21.01.2005 (tema vanglas oleku ajal) peale. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tartu Vanglas alates 01.11.2002 kuni 13.09.
  11. Kaebus sisaldas väga palju erinevaid nõudeid. Kuna enamuse nõuete osas olid jõustunud kohtulahendid või olid need vastustaja poolt tegelikult lahendatud, jäi kaebaja lõplikuks taotluseks kaheksa episoodi: 27.09.2004 kuni 06.10.2004 ei teinud kontaktisik T.V. kaebajale koopiaid Tartu Vangla direktori kärkkirjadest, millega karistati kaebajat 5-ööpäevase ja 15-ööpäevase kartserisse paigutamisega; Kuni 04.10.2004 ei tõlkinud kontaktisik T.V. kaebajale temale adresseeritud dokumente; 06.10.2004 kuni 10.10.2004 ei teinud kontaktisik T.V. jätkuvalt kaebajale koopiaid Tartu Vangla käskkirjadest, millega karistati kaebajat 5 ööpäevaks ja 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega; 10.10.2004 kuni 20.10.2004 pöördus kaebaja Tartu Vangla direktori poole kaebusega, et kontaktisik T.V. ei tee augustist 2004 kaebaja palvel koopiaid temale vajalikest dokumentidest; 22.10.2004 pöördus kaebaja Tartu Vangla direktori poole taotlusega alustada kontaktisik T.V. suhtes kriminaalasi seoses lohaka suhtumisega ametialastesse kohustustesse, kuid taotlus jäi lahendamata, ainult T.V. asendati uue kontaktisikuga – V.I. iga; 12.11.2004 pöördus kaebaja Tartu Vangla direktori poole kaebusega kontaktisik V.I. i peale, sest viimane ei tõlkinud kaebajale Tartu Vangla administratsiooni vastuseid, kuid tõlkimise kohta allkirja võttis; 27.12.2004 andis kontaktisik V.I. kaebajale avatuna võõra kirja ja võttis selle kohta allkirja; 27.12.2004 ei tõlkinud kontaktisik kaebaja taotlusel Tartu Vangla administratsiooni vastust, kuid võttis tõlkimise kohta allkirja. Haldusasja menetlemise käigus loobus kaebaja ülejäänud nõuetest, mis ta oli esitanud oma esialgses kaebuses, ning palus menetleda vaid ülaltoodud kaheksat episoodi. Kaebaja emakeel on vene keel ja eesti keelt ta ei valda. Kaebaja leidis, et Tartu Vangla tegevusetus on õigusvastane ja rikub tema õigusi.
  12. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Kaebajale anti dokumentide üleandmisel suuline tõlge vene keelde, mille järel kinnitas ta oma allkirjaga materjalidega tutvumist. PS § 6 järgi on riigikeeleks eesti keel. Keeleseaduse § 3 kohaselt on asjaajamiskeeleks eesti keel. HMS § 21 lg 1 annab menetlusosalisele, st avalduse või taotluse esitanule õiguse, kui ta ei valda keelt, milles asjaajamine toimub, kaasata asjaajamisele tõlk, kuid tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline. Tartu Vangla arhiivitoimiku materjalidega on leidnud tõendamist, et kaebajale on vastused antud ning koopiad nõutud dokumentidest tehtud. Kaebaja on ise episoodide kuupäevad segamini ajanud. Kaebaja ei tea isegi, mida ta konkreetselt tahab, ning mida on Tartu Vangla rikkunud. Kaebus on täielikult tõendamata. HALDUSKOHTU LAHEND 2
  13. Tartu Halduskohus jättis 02.05.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud kohtule ühtegi asjakohast tõendit, mis kinnitaks tema kaebust ja kohtus esitatud seisukohti. HKMS § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajadusel kogub tõendeid omal algatusel. Kohus kontrollis igakülgselt kaebaja väiteid ja tegi kindlaks, et kaebaja vaidlustab ülaltoodud kaheksat toimingut. Kõikidest teistest vaidlustatud toimingutest kaebaja loobus, kuna need asjaolud on juba vaidlustatud (haldusasjad nr 3-28/05, 3-610/04, 3-05-381 (endine nr 3-246/05), 3-06-2492) ja seega lõpetas kohus kaebuse menetluse HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel osaliselt seoses kaebusest osalise loobumisega. Kohus lahendas kaebust vastavalt ülaltoodud nõuete järjekorrale. 1) vastustaja esitas kohtule tõendeid, et kaebaja esitas 27.09.2004 Tartu Vanglale taotluse selle kohta, et soovib saada koopiaid käskkirjadest, millega teda karistati 15 ööpäevaks ja 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja kinnitas oma allkirjaga 29.10.2004, et taotletud koopiad anti temale üle. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei saanud taotletud koopiaid kontaktisiku tegevusetuse tõttu; 2) vastustaja esitas kohtule tõendi, millest nähtub, et 04.10.2004 esitas kaebaja Tartu Vanglale kaebuse, et temale väljastatakse Tartu Vangla dokumente ilma venekeelse tõlketa. Tartu Vangla 04.11.2004 kirjaga nr E1-4250 vastati talle, et Tartu Vanglat ei kohusta ükski seadus esitama kaebajale adresseeritud dokumente vene keelde tõlgituna, kirjas selgitati samuti, kuidas saab sellist olukorda lahendada. Kaebaja sai nimetatud vastuse kätte 04.11.2004 ja seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kontaktisikud ei ole täitnud oma teenistuskohustusi ja tõlkinud temale eestikeelseid dokumente ning ta ei ole saanud oma kaebusele vastust. Tõendatud on, et kaebaja sai Tartu Vangla vastuse oma kaebusele, et kontaktisik ei ole kohustatud tõlkima kaebajale dokumentide sisu. Tartu Vangla vangistusosakonna inspektorkontaktisiku ametijuhend ei kohusta teda teostama kinnipeetavale tõlketöid viimasele adresseeritud dokumentidest; 3) kaebaja väitis, et alates 06.10.2004 kuni 10.10.2004 ei teinud kontaktisik T.V. kaebaja teistkordsel pöördumisel koopiaid Tartu Vangla käskkirjadest, millega karistati kaebajat 5 ööpäevaks ja 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Taoline väide on ümber lükatud kohtuotsuse punktis 1 toodud motiividega. Kaebaja sai nõutud koopiad 29.10.
  14. Vangla administratsioon ei ole kohustatud kaebajale viivitamatult väljastama tema nõudmisel dokumentatsiooni. Kaebaja pöördumised Tartu Vangla administratsiooni poole ja vastused pöördumistele on registreeritud Tartu Vangla asjaajamiskorra kohaselt, on järgitud dokumendi registreerimise tähtaega, menetluse korda ja dokumendi täitmise tähtaega – dokumendid vaadatakse läbi, asi lahendatakse ning saatjale teatatakse läbivaatamise ja lahendamise tulemustest hiljemalt 30 päeva jooksul. Kui kaebaja esitas avalduse koopiate saamiseks 27.09.2004 ja 06.10.2004 ning vastuse sai 29.10.2004, siis sellest nähtub, et talle vastati 2-päevase hilinemisega, kuid taoline asjaolu ei ole niivõrd oluline rikkumine, mis võib kaebajale kaasa tuua pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Kaebaja ei ole tõendanud, et nimetatud viivitus mõjus tema asjaajamistele negatiivselt; 4) 20.10.2004 pöördus kaebaja Tartu Vangla direktori poole kaebusega, et kontaktisik T.V. ei tee alates augustist 2004 kaebaja palvel koopiaid temale vajalikest dokumentidest. Taoline väide ei vasta tõele, sest vastustaja on kohtule tõendanud, et kõik kaebaja taotlused koopiate tegemiseks on rahuldatud. Toimiku lk 90 pöördel on kaebaja isiklik allkiri 29.10.2004 koopiate saamise kohta, lk 91 pöördel on kaebaja isiklik allkiri 20.10.2004 koopiate kättesaamise kohta, lk 93 on kaebaja isiklik allkiri 19.10.2004 koopiate kättesaamise 3 kohta. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi konkreetset fakti, et tema avaldused koopiate saamiseks oleks rahuldamata jäetud. Seega ei ole tõendatud kontaktisik T.V. tegevusetus; 5) 22.10.2004 pöördus kaebaja Tartu Vangla direktori poole taotlusega alustada kontaktisik T.V. suhtes kriminaalasi seoses tema lohaka suhtumisega ametialastesse kohustustesse (kiri nr E1-4501, registreeritud 25.10.2004). Õige ei ole kaebaja seisukoht, et ta ei ole nimetatud pöördumisele vastust saanud. 19.11.2004 vastas Tartu Vangla kaebajale tema poolt tõstatatud probleemi kohta. Vastuse kohaselt ei ole tuvastatud kontaktisiku tegevusetust ja ametialast lohakust. Nimetatud ammendava vastuse sai kaebaja isikliku allkirja vastu kätte 22.11.
  15. Seega ei ole õige kaebaja väide, et kontaktisik oli tegevusetuses ja tema avaldus on jäetud lahendamata. Tartu Vangla direktsioon ei leidnud alust pädevale organile avalduse esitamiseks kriminaalasja algatamiseks; 6) kaebaja väitel pöördus ta 12.11.2004 Tartu Vangla direktori poole kaebusega kontaktisik V.I. i peale, sest viimane ei tõlkinud talle Tartu Vangla administratsiooni vastuseid, kuid võttis tõlkimise kohta allkirja. Kohus tuvastas, et kaebaja pöördus selles küsimuses mitte 12.11.2004, vaid 22.12.2004 ja ülalnimetatud avaldus on lahendatud 03.02.2005 vastusega nr E1-5273, kontaktisik V.I. i osas ei ole tuvastatud tegevusetust. Kohtu nõudel esitas Tartu Vangla kohtule kõik kaebajat puudutavad arhiivi koopiad aastatel 2004 – 2005; karp 1; arhivaalid -1, mis on lisatud käesoleva haldusasja juurde. Samuti on Tartu Vangla vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku ametijuhendiga tõendatud, et kontaktisik ei ole kohustatud tõlkima kinnipeetavale adresseeritud dokumente; 7) 27.12.2004 andis kontaktisik V.I. kaebajale avatuna võõra kirja ja võttis selle kohta allkirja. Tartu Vangla 03.02.2005 kirjaga nr E1-5273 sai kaebaja vastuse, et ta sai allkirja vastu dokumendi, mis ei kuulunud temale, kaebaja ise ei veendunud ja ei tutvunud dokumentidega, millised ta allkirja vastu sai. Kohus leidis, et kontaktisiku taoline eksitus ei rikkunud kaebaja õigusi, kuna temale edastatud kiri ei olnud teiste nähes avatud. Tema kirja ei oldud kellelegi teisele antud. Kohtusse on õigus pöörduda juhul, kui on rikutud kaebaja õigusi ning kaebajal peab olema selleks subjektiivne ja põhjendatud huvi enda õiguste kaitsmiseks. Kaebaja ei ole seda tõendanud. Kaebajal ei ole õigust taotleda vastustaja suhtes kriminaalasja algatamist asjas, mis ei puuduta teda, selleks peab olema kannatanu avaldus. 8) kaebaja vaidlustab asjaolu, et 27.12.2004 ei tõlkinud kontaktisik kaebaja taotlusel Tartu Vangla administratsiooni vastust, kuid võttis tõlkimise kohta allkirja. Vastustaja vastus selle kohta oli (tl 83), et kontaktisik ei ole kohustatud teostama tõlget. Analoogse vastuse sai kaebaja ka 04.11.
  16. Tartu Vangla ei ole kohustatud kinnipeetavale adresseeritud haldusdokumente tõlkima eesti keelest vene keelde, kui kinnipeetav eesti keelt ei valda. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus, lähtudes uurimisprintsiibist, kogus haldusasjas kõikvõimalikke tõendeid. Mitte ükski kaebaja väide ei leidnud tõendamist. Kaebaja on mitmetel juhtudel ajanud segamini kuupäevad ja asjaolud ning oma kaebuse tõestamiseks ei esitanud kohtule võimalikke asjakohaseid tõendeid. Millegagi ei ole põhjendatud asjaolu, et kaebaja rohkem kui kaks aastat pärast juhtunut omab põhjendatud huvi kaebuses toodud väidete tuvastamiseks. Kaebuse põhjendused on niivõrd tühised ja asjatud, millest lähtuvalt tegi kohus järelduse, et kaebaja soovib vaid vastustajaga protsessida. Tuvastamist on leidnud kaebuse alusetus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  17. S.I. taotleb apellatsioonkaebuses kõigi kõnealuste Tartu Vangla vastamiste õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. 4 Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla eestikeelsed vastuskirjad ning nende tõlkimata jätmine, samuti koopiate tegemata jätmine, õigusvastased. Tartu Vangla kontaktisikud ei saa oma otseste ülesannetega hakkama ja rikutakse PS §
  18. 04.10.2004 esitas kaebaja direktorile kaebuse selles, miks kõiki vastamisi ja käskkirju ei anta kambrisse koos tõlkega või miks kontaktisik T.V. üldse ei tõlgi keelde, millest kaebaja aru saab, see on vene keel. 06.10.2004 esitas kaebaja direktorile kaebuse selles, et 27.09.2004 esitas ta T.V. kaudu taotluse koopia saamiseks 04.08.2004 käskkirjast 5 ja 15 ööpäeva kartseri kohta. Vangistusseaduse järgi vaadatakse taotlus läbi kuu jooksul, 30 tööpäeva jooksul. Kaebaja palus kartserist tulles 25.08.2004 teha koopiaid. Neid ei ole tehtud siiani. 11.10.2004 esitas kaebaja T.V. kaudu taotluse teha koopia käskkirjast 5 ja 15 ööpäeva kartseri kohta, mida jällegi ei tehtud. 20.10.2004 esitas kaebaja direktorile kaebuse selles, et T.V. ei tee koopiaid kaebaja kaebustest. 22.10.2004 esitas kaebaja direktorile kaebuse kriminaalasja algatamiseks kontaktisik T.V. suhtes vaide varjamise eest, neid oli kolm ja ükski 29.09.2004 justiitsministeeriumisse ei jõudnud, ning selle kohta, et ta 04.08.2004 ja 02.11.2004 ei teinud koopiaid 30 tööpäeva jooksul. Direktor ei algatanud asja T.V. suhtes. 12.11.2004 esitas kaebaja direktorile kaebuse, et V.I. ei tõlgi kaebajale vastuseid, vaid lihtsalt annab paberid ja läheb kohe ära. 27.12.2004 oli kaebus direktorile, et V.I. võttis kaebajalt allkirja võõra kirja eest. 27.12.2004 oli kaebus selles, et V.I. võttis kaebajalt allkirja selle kohta, et tõlkis vastamise, kuid tegelikult ei tõlkinud midagi.
  19. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant kaebuses vastavalt HKMS § 31 lg 1 märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud, millist kohtumenetluse normi oluliselt rikkunud või milles seisneb tõendite ebaõige hindamine. Vastustaja on seisukohal, et kohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning hinnanud õigesti tõendeid. Tartu Vangla nõustub kõigi kohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. Vangla inspektor-kontaktisikute tööülesannete hulka ei kuulu haldusaktide, kirjade jm dokumentide tõlkimine, nad ei oma selleks ka vajalikku kvalifikatsiooni. Küll aga valdavad kõik kontaktisikud vene keelt vähemalt suhtlustasemel ning selgitavad vene rahvusest kinnipeetavatele dokumentide sisu oma võimete kohaselt. Kahjuks ei ole suulised selgitused kaebaja puhul alati soovitud eesmärki täitnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  20. mai 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. 5 Sisuliselt on apellant apellatsioonkaebuses korranud samu põhjendusi, mis olid kirjas juba halduskohtule esitatud kaebuses. Halduskohus on nendele apellandi seisukohtadele omapoolse hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnangutega.
  21. septembril 2004 esitas apellant Tartu Vanglale taotluse saada koopiad käskkirjadest, millega teda karistati kartserisse paigutamisega 5 ja 15 ööpäevaks. Ta ise on allkirjaga kinnitanud, et sai need koopiad
  22. oktoobril
  23. Seega ei vasta tõele apellandi väide, et tema pole koopiaid käskkirjadest siiani saanud.
  24. oktoobril 2004 esitas apellant Tartu Vanglale kaebuse selle kohta, et temale ei tõlgita kõiki üleantavaid dokumente vene keelde. Eesti keelt ta ei valda. Tartu Vangla oma
  25. novembri 2004 kirjaga nr E1-4250 on vastanud, et seadus ei kohusta vanglat kaebajale adresseeritud dokumente tõlkima vene keelde. Kontaktisik ei ole kohustatud tõlkima dokumente vene keelde. Kuna kõik kontaktisikud valdavad ka vene keelt, siis nad tõlgivad vangidele eestikeelseid dokumente vastavalt oma võimetele. Samuti on apellandile selgitatud, et tal on võimalik pöörduda tõlketeenust osutavate füüsiliste isikute või firmade poole dokumentide tõlkimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et
  26. oktoobril 2004 esitatud taotlusele koopiate tegemiseks käskkirjadest kaebaja karistamise kohta kartserisse paigutamisega pole ta vastust saanud. Nagu juba eelpool mainitud, sai kaebaja nimetatud käskkirjade koopiad kätte
  27. oktoobril 2004, mida ta on kinnitanud allkirjaga.
  28. oktoobril 2004 on kaebaja pöördunud vangla poole kaebusega, et T.V. ei talle koopiaid tema kaebustest. Toimikus on olemas apellandi allkirjad selle kohta, et ta on koopiaid saanud
  29. oktoobril,
  30. oktoobril ja
  31. oktoobril
  32. Seega ei ole tõendatud kontaktisik T.V. tegevusetus ja apellant ei ole esitanud konkreetseid fakte, et tema taotlus koopiate tegemiseks oleks rahuldamata jäetud.
  33. oktoobril 2004 esitas apellant vanglale taotluse, et algatataks kriminaalasi kontaktisiku T.V. suhtes seoses tema lohaka suhtumisega oma ametialastesse kohustustesse.
  34. novembril 2004 Tartu Vangla vastas apellandile, et ei ole tuvastatud T.V. tegevusetust ja ametialast lohakust. Seega on tema selletaoline avaldus lahendatud. Apellant ise on allkirjaga kinnitanud, et sai selle vastuse kätte
  35. novembril
  36. Seega on see taotlus samuti lahendatud. Ebaõige on apellandi väide, et ta pöördus
  37. novembril 2004 Tartu Vangla poole kaebusega, et kontaktisik V.I. ei tõlgi talle vastuseid. Tegelikult leidis see pöördumine aset
  38. detsembril 2004 nagu tuvastas halduskohus. Sellele pöördumisele on Tartu Vangla poolt vastatud, et tõlkimine ei kuulu kontaktisikute tööülesannete hulka. Seega on see kaebus lahendatud. Ka
  39. detsembril 2004 oli analoogne kaebus, kuid ka sellele on vastatud.
  40. detsembril 2004 esitas apellant Tartu Vanglale avalduse, et V.I. võttis temalt allkirja võõra kirja eest. Selline eksitus ei saanud aga rikkuda kaebaja õigusi, kuna kellelegi teisele ei olnud antud temale adresseeritud kirja. Kohtusse on õigus pöörduda juhul, kui on rikutud kaebaja õigusi ning kaebajal on subjektiivne ja põhjendatud huvi oma õiguste kaitsmiseks. Seda aga ei ole apellant tõendanud. Apellandi väited kohtuistungil, et Tartu Vangla poolt esitatakse kohtutesse valeandmeid ja seeläbi ei leia tema kaebused vangla tegevuse peale õiget lahendust, on paljasõnalised ja nende kinnitamiseks ei ole tema poolt esitatud mingeid muid tõendeid. Seega tuleb need jätta tähelepanuta. Eeltoodud tõendite alusel ringkonnakohus leiab, et apellandi väited Tartu Vangla tegevusetuse kohta tema taotluste lahendamisel on alusetud ja apellatsioonkaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.