S.I. i põhjendused seletuskirjas, et ta eiras korraldust ümber paikneda, kuna temal ei ole vajadust kambrist nr 1065 lahkuda, on ainetud, paljasõnalised ja ennastõigustavad. Kinnipeetav omab nelja kehtivat distsiplinaarkaristust ja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega. Teisalt on arvestatud ka vajadust anda kinnipeetavale võimalus asuda õiguskuulekale teele. Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjaga nr 1-4/209 kohaldati
i suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt lõpetati seoses asjaolude äralangemisega Tartu Vangla direktori 31.01.2007 käskkirjaga nr 1-4/133 S.I. i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Pärasttäiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist pani S.I. toime uue distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et 31.01.2007 kella 16.00 paiku ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele pakkida oma asjad ümberpaigutamiseks talle määratud teise kambrisse, mille eest määrati talle 10 ööpäeva kartserit 4-kuulise katseajaga. Seega ei ole S.I. üles näidanud soovi käituda edaspidi õiguskuulekalt ning S.I. i puhul on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Arvestades toimepandud distsipliinirikkumist ja selle iseloomu, on alust arvata, et S.I. võib jätkata rikkumiste toimepanemist ja seeläbi ohustada vangla üldist julgeolekut. Kaebaja tutvus toodud käskkirjadega 19.02.2007. 05.02.2007 pöördus S.I. Tartu Vangla poole avaldusega, milles soovis külastada arvutiklassi. Tartu Vangla 20.02.2007 vastuses nr V1 659 selgitati, et kuna S.I. viibib
alusel eraldatud lukustatud kambri režiimil, ei ole tal võimalik arvutiklassi külastada. Nimetatud vastusega tutvus kaebaja 22.02.
lg 4 alusel distsiplinaarmenetluse ajaks kaebaja eraldi kambrisse paigutamist.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja rikkus eelnimetatud sätet oma süülise käitumisega, mis on
Arvestades kaebaja suhtumist oma 2 distsiplinaarsüüteosse ja kehtivasse õiguskorda ning teisalt vajadust anda kinnipeetavale võimalus asuda õiguskuulekale teele, pidas vangla direktor vajalikuks kohaldada kaebaja mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena 10 ööpäevaks kartserisse paigutamist katseajaga neli kuud, mis on enam kui poole võrra väiksem kartserikaristuse maksimummäärast (45 ööpäeva). Kuna karistus on määratud katseajaga, siis oleneb karistuse täitmisele pööramine kaebajast.
lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kaebajale kohaldati Tartu Vanglasse saabumisel 08.11.2006 süstemaatilise distsipliinirikkumise eest täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kuna kaebaja oli kolme kuu jooksul käitunud õiguskuulekalt, pidas vangla direktor mõistlikuks lõpetada 31.01.2007 julgeolekuabinõude kohaldamine ja paigutada kaebaja tavarežiimile. Kaebaja keeldus ümberpaigutamisest ning osutades vastuhakku, ei kuuletunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele pakkida kokku isiklikud asjad. Kaebaja käitumine veenis vangla direktorit, et otsus lõpetada julgeolekuabinõude kohaldamine oli ennatlik.
Loetellu ei kuulu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega on vale väide, et kaebajat karistati ühe eksimuse eest kaks korda. Tartu Vangla arvutiklass on mõeldud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppuritele arvutiõppe läbiviimiseks, Tartu Kutsehariduskeskuse väikeettevõtluse erialatundide läbiviimiseks ning iseseisva õppija staatuses olevatele kinnipeetavatele, kellel on direktori luba arvutiklassi kasutamiseks, arvuti kasutamise oskus ja põhjendatud vajadus arvuti kasutamiseks. Kinnipeetavale üldhariduse või kutsekeskhariduse või tööalase koolituse andmise vajadus nähakse ette
Kaebajale koostatud ITK kohaselt on tal keskharidus. Edasiõppe kohta uute kutseoskuste omandamiseks või olemasolevate täiendamiseks märked puuduvad. Kuna arvutiklassi kasutamine ei ole kohustuslik või seadusega tagatud õigus, peab kinnipeetav arvestama, et vaatamata sellele, et vangla soodustab kinnipeetavate õppimist ja arenemist, oleneb õppima pääsemine kinnipeetava seadusekuulekusest ja käitumisest vanglas. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt kaebaja ei eita, et jättis 31.01.2007 täitmata vanglaametniku korralduse. Seega tunnistab ta korralduse mittetäitmist ja seda põhjendusega mitte minna tahtevastaselt samasugusesse kambrisse. Kaebaja süüline käitumine on tõendatud
alusel nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetlusega – distsiplinaarmenetluse protokolliga, vanemvalvur O. K ja valvur R. Š ettekannetega, kaebaja seletusega. On ilmselge, et kaebaja rikkus süüliselt
lg 1, mis sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Seetõttu oli vastustajal õigus, juhindudes
lg 1 p 4, kohaldada kaebaja kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.
Õige ei ole kaebaja seisukoht, et ühe rikkumise eest karistati teda kaks korda.
lg 1 on märgitud kõik distsiplinaarkaristused, lukustatud kambrisse paigutamine ei ole distsiplinaarkaristus ning seda kohaldatakse
Kaebaja kui süstemaatilise rikkuja suhtes kohaldati nimetatud piirangut õiguspäraselt ja kooskõlas seadusega. 3 Toimiku materjalidega on leidnud tõendamist Tartu Vangla direktori 19.02.2007 käskkirjades nr 1-4/209 ja 1-4/210 kirjeldatud sündmused. Käskkirjades on märgitud nende andmise faktiline ja õiguslik alus. Käskkirjad vastavad HMS §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Vastustaja on õiguspäraselt kasutanud kaalutlusõigust ning valitud karistusmäär on vastavuses kaebaja eelmiste karistustega. Käskkirjad on motiveeritud, märgitud on kaalutlused karistusmäära valiku ja täiendavate julgeolekuabinõude osas. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et Tartu Vangla direktori 31.01.2007 käskkirjaga nr 1-4/133 lõpetati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 31.01.2007 ja seoses sellega andis vanglaametnik kaebajale korralduse minna teise kambrisse. Kaebaja ei täitnud korraldust, mistõttu kohaldati tema suhtes samast päevast alates kella 17.00-st
§-s 69 tulenevat piirangut ja ta paigutati uuesti lukustatud kambrisse. Seega oli kaebaja 05.02.2007 (kaebaja pöördumine taotlusega külastada arvutiklassi) ja 20.02.2007 (vangla vastus) juba erirežiimil ning vastustaja jättis
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
05.02.2007 esitas kaebaja avalduse, et teda lastaks arvutiklassi, millest keelduti ebaõiglaselt, viidates
§-le 69, mis on vastuolus seadustega üldise hariduse kohta (PS § 37,
§-d 34; 35; 36, Council of Europe Committee of Ministers § 28). 20.11.2006 kohtumisel vanemoperatiivtöötaja härra Jõksiga, kes tegeleb vahetult inimeste paigutamisega, lepiti kokku, et kuni kohtuni on kaebaja kambris nr
Kaebaja on ebaõiglaselt jäänud ilma õigusest saada haridust. Samuti on rikutud Council of Europe Committee of Ministers § 62). 5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellant vastavalt HKMS §-le 31 lg 1 kaebuses märkinud, millist materiaalõiguse normi on kohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi oluliselt rikkunud või milles seisneb tõendite ebaõige hindamine. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid õigesti ning otsus on põhjendatud. Vastustaja nõustub kõigi kohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et kaebaja suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlus toimus seaduse alusel ja sellega kooskõlas. Täiendavate julgeoluabinõude kohaldamine oli kaalutletud ja motiveeritud, antud pädeva haldusorgani poolt ning seega kooskõlas HMS §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetega. Ebakohased on apellandi viited
§-dele 34; 35 ja 36, mis reguleerivad kinnipeetavate hariduse omandamist vanglas, kuna vaidlustatud kohtuotsuse esemeks ei olnud kaebajale hariduse omandamise võimaldamine vanglas. Tartu Vangla 20.02.2007 vastuskirjaga nr V1 659 anti kaebajale selgitusi ja need ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, st selgitustaotlusele vastamine ei olnud suunatud isiku 4 õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Seega ei ole vastuskirja näol tegemist haldusaktiga HMS § 51 ja HKMS § 7 mõttes ning kaebajal ei ole õigust kohtule kaebust esitada. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, seda apellant märkinud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Distsiplinaarkaristuse täitmisele lükati edasi katseajaga neli kuud. S. I poolt distsiplinaarrikkumine on tõendatud distsiplinaarmenetluse protokolliga, vanemvalvur O. K ja valvur R. Š ettekannetega ning kaebaja enda seletusega. Seega oli vastustajal õigus karistada teda toimepandud distsipliinirikkumise eest.
lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Käskkirjas on võetud arvesse vajadust anda kinnipeetavale võimalus asuda õiguskuulekale teele ja mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmise määra ja katseajaga. Seega puudub alus Tartu Vangla direktori
§-s 63. Nende sees ei ole eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju. Käskkirjas on märgitud, et S.I. on distsiplinaarkorras karistatud neljakümne kuuel korral ja ta omab neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on võimalik väita, et tegemist on süstemaatilise rikkujaga. Peale eelmiste täiendavate julgeolekuabinõude lõppemist pani ta toime uue distsipliinirikkumise. Seega oli täiesti õigustatud kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine ja puudub alus Tartu Vangla direktori 19. veebruari 2007 käskkirja nr 1-4/209 tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus Tartu Vangla toimingu (20. veebruari 2007 kiri nr V1 659, millega keelduti S.I. il külastada arvutiklassi) õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Vangla keeldus apellanti arvutiklassi lubamast, kuna ta viibis eraldatud lukustatud kambris
Apellant on sealjuures viidanud
§-dele 34, 35 ja 36, mida vangla väidetavalt rikkus. Ringkonnakohus ei nõustu taolise seisukohaga. Antud
paragrahvid reguleerivad hariduse omandamise võimaldamist vanglas. Kuna arvutiklassi kasutamise mittelubamisega ei piiratud hariduse omandamist, siis oli selline keeld õiguspärane, arvestades olukorda, milles viibis apellant. Viivi Tomson Maili Lokk Agu Timmi 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.