3-06-2276/17

3-06-2276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2276 Haldusasi M.F. i kaebus Tartu Linnavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 02.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.F. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. august 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – M.F. , seaduslik esindaja V.F. ja määratud esindaja advokaat Marge Tamme Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Linnavalitsus, esindajad Signe Leibak ja Karin Traks RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. mai 2007 otsus muutmata. Määrata riigi õigusabi tasu suuruseks advokaadibüroole OÜ Advokaadibüroo Marge Tamme advokaat Marge Tamme poolt apellatsiooniastmes õigusabi osutamise eest XXXXXX krooni, milline summa mõista välja riigieelarve vahendite arvelt OÜ-le Advokaadibüroo Marge Tamme. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult Edasikaebe kord teatavakstegemisest, s. o alates 11.09.
4. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED M.F. i esindaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt müüs Tartu kohtutäitur Oksana Zolonkovskaja 24.11.2003 toimunud oksjonil kommunaalvõlgade katteks M. F korteri. M.F. on raske puudega invaliid. Invaliidsusest tingituna on M.F. jätnud maksmata kommunaalmaksed. Oksjoni toimumise kohta puudus tal informatsioon ning oma puude tõttu ei oleks ta olnud võimeline aru saama oksjoni tagajärgedest. M.F. i isa V.F. teadis oksjoni toimumisest, kuid tal ei olnud tol ajal oma täisealise poja esindamiseks oksjonil juriidilist õigust. Poja eestkostjaks tunnistati V.F. alles Tartu Maakohtu 31.03.2005 otsusega. V.F. pöördus koheselt peale oksjoni toimumisest teadasaamist Tartu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna töötaja poole, kes soovitas tal pöörduda Elamuhalduse AS-i. Elamuhalduse AS-st öeldi V. F. ile, et kui oksjoni toimumise päevaks raha tasutud ei ole, siis oksjon toimub. V. F. il ei õnnestunud nii lühikese ajaga vajaminevat summat leida ja korter müüdi 24.11.2003 toimunud oksjonil. M.F. i esindaja leidis, et Tartu Linnavalitsus on rikkunud sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevat kohustust tagada invaliidile sotsiaalteenusena sotsiaalnõustamine. Koduteenus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 13 mõistes oleks taganud kommunaalteenuste eest maksmise M.F. i poolt. Tartu Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuli 21.11.2003 sotsiaaltöötaja vastuvõtule M.F. i isa V. F. , kes teatas, et tema poja korter müüakse 24.11.2003 toimuval oksjonil, kuna M.F. oli
5. aastal tagaseljaotsusega korterist üürivõla tõttu välja tõstetud. Sotsiaaltöötajad ei olnud
6. aasta väljatõstmismenetlusest teadlikud. Samuti ei teadnud sotsiaalabi osakonna ametnikud täitemenetlusest puudega isiku suhtes. Seega sai sotsiaaltöötaja esmakordse info abivajavast isikust 21.11.
7. Sotsiaaltöötaja võttis ühendust Elamuhalduse AS töötaja J P uurimaks, kas on võimalik oksjon peatada. Sotsiaaltöötaja saatis M.F. i J. P juurde kokkulepe sõlmimiseks võla tasumiseks. Sotsiaaltöötajal puudusid vahendid täitemenetluse peatamiseks. 28.11.2003 viibis V.F. sotsiaaltöötaja juures nõustamisel M.F. ile sotsiaalkorteri taotlemiseks. Sotsiaaltöötaja soovitas V. F. ile kuni sotsiaalkorteri saamiseni viia poeg enda juurde. 19.12.2003 elamukomisjoni otsusega ei võetud M.F. it eluasemeteenuse vajajana arvele. Elamukomisjoni põhjenduste kohaselt omab isik eluruumi üürimist võimaldavat hoiust rahas. Komisjon kinnitas kohtutäiturile, et korteri müügist alles jäänud raha kanti M.F. i palvel tema isa V. F. i arvele. Vastavalt perekonnaseadusele on ka isa kohustus töövõimetut täiskasvanud poega abistada. Põhiseaduse (PS) § 27 sätestab, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. SHS § 3 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalhoolekande põhimõtteks muuhulgas isiku vastutus enda ja perekonnaliikmete toimetuleku eest. Tartu Linnavalitsus kui eestkosteasutus on tegutsenud M.F. i suhtes parimate kavatsustega ning aidanud tema probleemidele lahendust leida. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
8. mai 2007 otsusega M.F. i esindaja kaebuse rahuldamata. 2 Otsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt SHS §-st 37 abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politseinik, prokurör, ravi- või haridusasutuse juht või muu ametiisik kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Sama sätestab perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg
9. Olukord, mille lahendamiseks M.F. abi vajas, ei kujunenud ootamatult. Kohtuotsus, millega mõisteti linna kasuks välja kommunaalteenuste ja halduskulude eest üle 20 000 krooni, on tehtud 08.12.
10. Tartu linn algatas täitemenetluse Elamuhalduse AS kaudu
11. a. M.F. i isale pidi poja tervislik seisund teada olema, kuid V.F. ei võtnud midagi ette pojale eestkoste seadmiseks, sotsiaalnõustamise või muu abi saamiseks. Eestkoste seati kohtuotsusega alles 31.05.
12. Tõendamist ei leidnud, et ametnikele, kellel on teavitamiskohustus tulenevalt SHS §-st 37 või PKS § 92 lg-st 5, oli teada, et M.F. on raske puudega isik, kes võiks vajada sotsiaalabi ja eestkostet. M.F. i kommunaalmaksete ja hooldustasu võlgnevus tulenevalt tema tervislikust seisundist, ei olnud teada ka korteriühistu esimehele ja Elamuhalduse AS töötajatele. Tartu linna ja AS Elamuhalduse vahel 21.12.2001 sõlmitud haldamise lepingu lisa nr 1 p-d 6.1.
13. ja 6.2.3., mis sätestavad infovahetuse sotsiaalselt toimetulematute isikute kohta, kohtusse esitatavate hagide kooskõlastamise ja info andmise kohtuotsuste täitmise kohta, puudutavad ainult linna omandis olevaid kortereid. Eraomandis olevaid kortereid eelviidatud lepingu lisa punktid ei puuduta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.F. i esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
14. mai 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tunnistada Tartu Linnavalitsuse tegevus õigusvastaseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei näidanud Tartu Linnavalitsus üles operatiivsust invaliidi kaitsmisel, kuigi sellekohane kohustus tuleneb Tartu Linnavalitsuse ja Elamuhalduse AS-i vahel sõlmitud lepingust. Tartu Linnavalitsusel oli kohustus nõuda täitemenetluse peatamist. Tartu Linnavalitsuse ja Elamuhalduse AS-i vahel 21.12.2001 sõlmitud haldamise lepingu lisa p-d 6.1.4 ja 6.2.3 ei puuduta ainult linna omandis olevaid kortereid. Nimetatud lepingu lisa laieneb ka eraomanduses olevatele korteritele. Kuigi Tartu Linnavalitsus sai abi vajavast isikust teada kolm päeva enne oksjoni toimumist, oli tal kohustus teavitada vastavat osakonda invaliidi sotsiaalsest toimetulematusest ning sellega seoses takistada invaliidile kahju tekitamist. Tartu Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Tartu Linnavalitsus eestkosteasutusena tegutsenud M.F. i suhtes õiguspäraselt. Tartu linn kohustub Tartu Elamuhalduse AS-ga 21.12.2001 sõlmitud haldamise lepingu p 1.1 alusel vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) §-le 15 korraldama Tartu linna territooriumil asuvate elamute haldamist kuni elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanike poolt valitud ühise majandamise muule vormile. XXXXX korteriühistule on läinud elamu haldamine üle 01.06.
15. Seetõttu ei laiene ka Tartu linna ja Tartu Elamuhalduse AS-i vahel sõlmitud leping XXXX korterile nr XXXX. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
16. mai 2007 otsus muutmata. 3 Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et Tartu Linnavalitsus ei olnud kaebaja isa 21.11.2003 pöördumise ja kaebaja korteri enampakkumisel müümise probleemi käsitlemisel õigusvastaselt tegevusetu ning vastustaja ei rikkunud ka kaebuses viidatud SHS §-e 10 p 1 ja 13, s. o ei jätnud õigusvastaselt kaebajale osutamata sotsiaalnõustamise teenust ega ka koduteenust. Halduskohus on asja materjalide põhjal õigesti välja selgitanud, et vastustajal puudus enne 21.11.2003 igasugune informatsioon M.F. i kui sotsiaalnõustamist ja sotsiaalabi vajava isiku kohta ning seega ei ole alust Tartu Linnavalitsust süüdistada kaebajale sotsiaalabi andmata jätmises. Samuti on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et Tartu linna ja Elamuhalduse AS vahel 21.12.2001 sõlmitud haldamise leping ja selle lisa nr 1 (s. h p-d 6.1.4 ja 6.2.3) puudutavad üksnes linna omandis olevaid eluruume ja mitte juba erastatud ning näiteks korteriühistute hallata olevaid eluruume. Viidatud haldamise lepingu p 2.2 kohaselt lepingu täitmisega korraldatakse linna territooriumil olevate elamute haldamine kuni elamute poolt korteriühistu või ühise majandamise mõne muu vormi valikuni. Tunnistaja Ü. Kruusi ütluste kohaselt alustas XXXX korteriühistu tegevust 01.06.2001, s. o alates sellest hetkest ei olnud kaebuse esitajale kuulunud XXXX-92 korter enam linna ja Elamuhalduse AS vahelise lepingu alusel hallatav eluruum ning linnal puudus kohustus ja õiguslik alus ka 2002-
17. a lähtuda haldamise lepingu lisa 1 p-st 6.1.4 – teatada AS-le sotsiaalselt toimetulematutest isikutest, kelle suhtes mitte algatada kohtumenetlust. Nagu juba varem märgitud, puudus Tartu Linnavalitsusel enne 21.11.2003 igasugune informatsioon selle kohta, et M.F. on sotsiaalselt toimetulematu isik. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole esitanud. Apellandile on Tartu Halduskohtu 13.12.2006 määrusega antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (tl 26-27). Apellatsiooniastmes on advokaat Marge Tamme esitanud taotluse riigi õigusabi tasu, suuruses XXXX kr, hüvitamiseks. Ringkonnakohus juhindub riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel riigi õigusabi seaduse §-ist 22 lg 1 ning Justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §-ile 22 lg 1 määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus õigusabi tasu hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk