lg-te 1-3 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 kohaselt võib kompromissettepaneku esitada kuni esimese jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt.
lg-te 1-3 kohaselt tehakse kompromiss võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse kompromissi kehtivuse tähtaeg. Kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist. Kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Hääleõiguse annavad kaitstud nõuded. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks 2 lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule.
lg-te 1 ja 2 kohaselt esitab haldur kompromissotsuse viivitamata kinnitamiseks kohtule. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse. Kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul.
lg-te 1 ja 4 kohaselt lõpetab kohus kompromissi kinnitamise määrusega pankrotimenetluse. Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kompromissi tegemisel on järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ning kompromiss ei tehtud pettuse mõjul. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab pankrotimenetluse. Kohus nimetab pankrotihaldur Oliver Ennoki järelvalvajaks kompromissi täitmise üle. II Pankrotimenetluse kulud Pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud taotluse tasu saamiseks summas 22 400 krooni bruto ja pankrotihalduri kulutuste hüvitamiseks summas 7 239,30 krooni. Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur sooritanud järgmised toimingud: Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (häälte kinnitamise taotlus, vara nimekiri, pankrotiteade, protokolli koostamine, koosoleku läbiviimine) - 2 tundi; 3 kuu ettekanne pankrotimenetlusest- 1,5 tundi; Nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduse kontrollimine, muude üldkoosoleku punktide ettevalmistamine, koosoleku läbiviimine - 2 tundi; Võlgniku tehingute kontroll, analüüs, tagasivõitmise/tagasinõudmise võimaluste hindamine. Võlgnikule kuulunud korteri asukohaga XXX seoses tagasivõitmise võimaluste analüüs, tutvumine toimikutega arhiivis, notar Marika Reilt lepingu välja nõudmine, OÜ andmetega tutvumine, kinnistusametis andmetega tutvumine, XXX asuva kinnistuga seotud tehingute materjali kogumine ja analüüs jms - 5,5 tundi; Kohtumised võlgnikuga, arutelud tegevuse, varade/kohustuste üle, pankrotimenetluse lõpetamise üle jne - 3 tundi; Tehingu tagasivõitmiseks hagi koostamine (Harju Maakohtu tsiviilasi nr nr 2-06-35485), hagi ER vastu seoses korteri asukohaga XXX tehingutega, lisaks taotlus kirjaliku vastuse tähtaja pikendamiseks seoses võimaliku kompromissiga — 4,5 tundi; 29.03.2007.a. kirjalik ülevaade pankrotimenetlusest - 1 tund; Avaldus Sotsiaalkindlustusametisse, taotlus kohtutäiturile, võlgniku pangakonto ümbervormistamine pangas, seoses võlgniku sissetulekuga - 2,5 tundi; 05.07.2007.a. võlausaldajate üldkoosoleku korraldamine, läbiviimine, protokolli koostamine 1,5 tundi; Kompromissettepaneku kinnitamiseks vajalike dokumentide koostamine, maksude vähendamise otsusega tutvumine, võlgniku äriregistrist kustutamine, võlgnikuga koos notaribüroo külastamine - 2,5 tundi; muude ülesannete täitmine - 2 tundi. Kokku on pankrotihaldur kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 28 tundi, mille eest pankrotihaldur taotleb tasu 22 400 krooni (arvestusega 1 tund = 800 krooni). Pankrotihaldur taotleb ka kulutuste hüvitamist summas 7 239,30 krooni. Kulutused moodustuvad järgnevast: notar Marika Rei lepingute ärakirjad 74,30 kr, OÜ äriregistri väljavõtted 125 kr, pankrotimenetluse haldamise kulud (töökoht ja nõupidamisteruum koos töövahenditega, kontoritarbed, post, telefon) kokku 16 kuud 7040 kr (440 kr kuu). 3 Võlgnik on esitanud pankrotimenetluse kulude kohta oma seisukoha, milles ta ei nõustu pankrotihalduri tasu väljamõistmisega halduri poolt taotletud mahus. Võlgnik leiab, et tasu arvestamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning asjaolust, et halduritasuna väljamõistmisele kuuluv summa ei koormaks liigselt võlgnikku ning et halduritasuna väljamõistmisele kuuluvad summad peavad olema põhjendatud. Võlgnik on seisukohal, et pankrotimenetluses kulutatud aeg erinevatele toimingutele ei ole vajalik ega põhjendatud ning palub hüvitada pankrotihaldurina tehtud töö 11,5 tunni ulatuses, so 9 200 krooni (11,50 x 800 kr). Pankrotimenetluse haldamise kulude hüvitamise summas 7 040 krooni palub võlgnik jätta rahuldamata. Kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus
lg 6 kohaselt halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 3 lg 4 p-de 1-7 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskuseid. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus: pankrotivara suurusest ja iseloomust; võlgniku tegevusalast; võlausaldajate arvust; pankrotimenetluse ulatusest; pankrotihalduri kutseoskusest, mis on vajalik pankrotivara valitsemiseks, ja pankrotivara valitsemise sihipärasusest ja tulemuslikkusest; pankrotimenetluses vajalikust pankrotihalduri erialasest kutseoskusest (õigusnõustajana, audiitorina jms); muudest asjaoludest. Sama määruse § 4 lg 2 kohaselt pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 300 000 krooni on 50 890 krooni. Arvestades eeltoodut ning lähtudes
lg-st 6, justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 § 3 lg-st 4 ja § 4 lg-st 2, leiab kohus, et halduri taotlus tasu brutosummas 22 400 krooni saamiseks on põhjendatud.
lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Pankrotihaldur taotleb kulutuste hüvitamist summas 7 239,30 krooni, millest pankrotimenetluse haldamise kulud (töökoht ja nõupidamisteruum koos töövahenditega, kontoritarbed, post, telefon) 16 kuu jooksul moodustavad 7 040 kr (440 kr kuu). Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud dokumentide mahust võib järeldada, et pankrotihaldur on 16 kuu jooksul kandnud haldamise kulusid summas 7 040 krooni. Kohus leiab, et halduri taotlus pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks summas 7 239,30 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, Kuivõrd pankrotihaldur kannab pankrotimenetluse kestel kulusid töökohale, töövahenditele ja muudele sarnastele kuludele ning tal on õigus nende hüvitamisele, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks summas 7 239,30 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kompromissettepaneku kohaselt jäävad kohtu poolt kinnitatud pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, seega tuleb pankrotihalduri tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult.
Jaanus Saaremõts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.