3-07-931/7

3-07-931 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-931 Haldusasi A.B. i kaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.06.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.B. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. juuni 2007 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Tartu Vanglas kahtlustatavana kinnipeetav A.B. esitas 03.05.2007 Tallinna halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohus andis A.B. i kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. A.B. palus oma kaebuses läbi vaadata küsimus, kas tal on võimalik saada seaduslikel alustel sissekirjutust ja elamisluba Eesti Vabariigis. Kuna Eesti Vabariik ei võta teda vastu, siis pärast süüdimõistmist soovib kaebuse esitaja välja sõita Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni alalisse elukohta. Tartu Halduskohus tagastas 26.06.2007 määrusega kaebuse A.B. ile pädevuse puudumise tõttu. Määruse kohaselt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 järgi halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt HKMS §-le 4 lg 1 on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebuse esitaja ei ole soovinud vaidlustada ühtegi haldusakti või toimingut. Vangistusseaduse (VangS) § 75 lg 5 kohaselt välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist väljasaatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel väljasaatmiskeskusesse. Halduskohus ei lahenda taotlusi Eestis elamisloa saamiseks ega otsusta, kas kohtu poolt määratud kriminaalkaristus kuulub ärakandmisele Eestis. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A.B. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.06.2007 määruse ning teha uue määruse, millega saata kaebus esimese astme kohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt on kaebuse esitaja pöördunud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole, et saada ajutine elamisluba ja sissekirjutus Eesti Vabariigis. Antud asja lahendamata jätmine võib tekitada probleeme kaebuse esitaja tingimisi vangistusest vabastamise korral. Pärast vanglakaristuse ärakandmist soovib kaebuse esitaja lahkuda Eesti Vabariigist ning asuda elama oma isa V V.B. juurde, aadressil Vene Föderatsioon XXXXXX. Samuti palub A.B. vaadata ringkonnakohtul läbi, kas kõik see, mida talle kriminaalasjas inkrimineeritakse, on seaduslik ja kas tõesti pole tal õigust selliseid otsuseid edasi kaevata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et esitatud kaebus tuleb tagastada, kuna kaebuse esitaja ei ole halduskohtule esitatud kaebuses soovinud vaidlustada ühtegi konkreetset haldusorgani poolt välja antud haldusakti või haldusorgani poolt sooritatud toimingut. Esitatud kaebusest nähtuvalt on A.B. soovinud, et halduskohus vaataks läbi küsimuse, kas kaebajal on võimalik saada seaduslikel alustel sissekirjutus ja elamisluba Eestis, väljendanud soovi kanda kriminaalasjas määratavat karistust Eestis ja avaldanud lootust, et kriminaalasjas ei määrataks liiga karmi karistust. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult kaebuse tagastanud HKMS § 11 lg 4 alusel. Samuti on halduskohus õigesti viidanud VangS §-le 75 lg 5, mille kohaselt välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist väljasaatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel väljasaatmiskeskusesse. Vaidlustatud määruses on seega põhjendatult leitud, et halduskohus ei lahenda taotlusi Eestis elamisloa saamiseks ega otsusta, kas kohtu poolt määratud kriminaalkaristus kuulub ärakandmisele Eestis ning ei sekku ka õigusemõistmisse kriminaalasjade läbivaatamisel. Kui kriminaalasja menetlemisel tehakse 2 A.B. i suhtes otsus, siis on tal õigus seda otsust vaidlustada apellatsiooni- ja kassatsiooni korras vastavalt seadustes ettenähtud korrale ja tähtaegadele. Viivi Tomson Agu Timmi 3 Maili Lokk