Obsah (4)

§ 351§ 392§ 400§ 401

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-112

§-s 403 lg 1 sätestatuga. Kuigi nimetatud sätte kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata, ei ole poolte nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kohtule siduv.

3 § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas

§-s 438 sätestatuga otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui poolte esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nõue selge, tuleb pooltele menetluslikku ja õiguslikku olukorda selgitada ning anda võimalus seisukohtade selgitamiseks. Üheks võimaluseks on asi lahendada kohtuistungil.

§ 351

lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

§ 400

lg 5 näeb ette, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist.

§ 401

lg 1 sätestab, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelnimetatud menetlusõiguse norme järginud. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt põhineb hageja nõue suulisel laenulepingul, mille järgi said hageja tütrena ja viimase elukaaslane V.A. lt laenu. Pooled ei olnud laenu saamise ajal abielus, kuid laenusumma kulutati kostja väite kohaselt ühiste vajaduste rahuldamiseks. PKS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kuivõrd pooled ei olnud laenu saamise ajal abielus, siis on maakohus ekslikult leidnud, et laenukohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad ühisvaraga ning täitmist ei saa nõuda enne, kui ühisvara on jagatud. Seetõttu on ekslik maakohtu viide PKS §-le 20 lg

1. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada tõendeid, et teha kindlaks, millisel eesmärgil ja kellele andis V.A. laenu ning kuidas pidi toimuma laenu tagastamine. Samuti tuleb pooltel tõendada, kui suures ulatuses on laen V.A. le tagastanud ja kelle poolt. Ühtlasi tuleb välja selgitada, miks on hageja esitanud kohtule erinevaid andmeid tagastatud laenu suuruse kohta ja kui suur on tegelikult tagastamata laenu summa. Kui kohus jõuab järeldusele, et nii hageja kui kostja on laenusaajad ning laen on osaliselt tagastamata, on nad solidaarvõlgnikud V.A. suhtes. Solidaarvõlgnike poolt kohustuste täitmist reguleerib VÕS §
2. Pooltele tuleb selgitada, et kui V.A. nõuab täitmist ainult ühelt solidaarvõlgnikult, on viimasel õigus esitada nõue teise solidaarvõlgniku vastu (s.h väljamõistetud viiviste osas), kuna VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud reeglina kohustuse täitma võrdsetes osades. Maakohus on viidanud otsuses ka 03.01.2003 laenulepingule. Kuivõrd antud asjas arutatakse V.A. nõuet, mille hageja omandas nõude loovutamise teel, ja kuna V.A. ei ole 03.01.2003 laenulepingu pooleks, siis ei ole maakohtu viide nimetatud lepingule asjakohane.
3. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja