Obsah (6)

§ 436§ 403§ 351§ 392§ 400§ 401

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-07-17641

§-le 403 lg 2 tuginedes rahuldamata hageja taotlus ekspertiisi tegemiseks, mistõttu välistati hageja poolt tema menetlusõiguste realiseerimine. Hageja nõustus hagis kirjaliku menetlusega, olles veendunud, et laenulepingu alusel raha üleandmist ei ole toimunud. Menetluslik olukord muutus oluliselt seoses kostja poolt sularaha üleandmise-vastuvõtmise akti koopia esitamisega. Kohus on meelevaldselt leidnud, et hagejale olid kostja vastuväited teada. Hageja väitis 31.05.2007 taotluses, et ei ole kunagi sellisele dokumendile alla kirjutanud, mistõttu on tõenäoliselt tegemist võltsitud dokumendiga. Lähtudes eeltoodust palus hageja kohustada kostjat esitama kohtule 30.10.2003 sularaha vastuvõtu-üleandmise akti originaaleksemplar ning määrata akti võltsituse kontrollimiseks ekspertiis. Kohus on rikkunud

§ 436

lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust, kuna on jätnud teiste tõendite kõrval 30.10.2003 sularaha vastuvõtu-üleandmise akti koopiale hinnangu andmata. Ebaõige on kohtu seisukoht selles, et ainuüksi hagi esitamise tähtaja möödumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtuvalt on kohus tuvastanud esitatud tõendite alusel rida asjaolusid, mida kohus on samuti hagi rahuldamata jätmisel arvestanud, sh laenulepingu sõlmimise fakti ning täitemenetluse algatamise fakti. Seega on kohus siiski hinnanud asjas poolte esitatud tõendeid ja poolte sisulisi väiteid, mistõttu kohtu seisukoht, et puudub vajadus anda hinnangut hagi sisulistele väidetele, on kohatu. Kohus, hinnates 21.10.2003 laenulepingut, on jätnud tähelepanuta, et pelgalt laenulepingu põhjal täitemenetluse algatamine ei olegi võimalik, kuna laenulepingus kohustub kostja andma laenu 3 tulevikku suunatuna. Seega ei ole pelgalt laenulepingu alusel võimalik järeldada, et kostja on oma lepingujärgse kohustuse raha üle anda tegelikult täitnud.

1. M.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. juuni 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus rikkunud menetlusõigusnorme ega põhjendamiskohustust. Kohtuotsus on seaduslik ja piisavalt ning vajalikus ulatuses, arvestades vastustaja taotlust õigust lõpetava tähtaja kohaldamiseks, põhjendatud. Apellant ei ole põhjendanud, miks kohus ei või jätta hagi rahuldamata hagi esitamise tähtaja möödumise tõttu ja kuidas ning millise normiga on see vastuolus. Apellant ei ole esitanud taotlusi tähtaja ennistamise osas ega ole selgitanud, miks ta ei esitatud hagiavaldust õigeaegselt. Apellant toetub asjasse mittepuutuvatele normidele ja nende käsitlusele sisuliste asjaoludega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses

§ 403alusel.

Kuigi nimetatud sätte kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata, ei ole poolte nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kohtule siduv.

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas

§-s 438 sätestatuga otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui poolte esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nõue selge, tuleb pooltele menetluslikku ja õiguslikku olukorda selgitada ning anda võimalus seisukohtade selgitamiseks. Üheks võimaluseks on lahendada asi kohtuistungil.

§ 351

lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

§ 400

lg 5 näeb ette, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist.

§ 401

lg 1 sätestab, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelmärgitud menetlusõiguse norme järginud. Hageja on hagi alusena tuginenud sellele, et kostja laenulepingut ei täitnud ning laenulepingus kokkulepitud summat talle 01.11.2003 üle ei andnud. Laenulepingu näol on tegemist rahatu laenulepinguga ja hageja ei pea seda täitma. Seetõttu ei ole kostjal õigus nõuda lepingu täitmist. 31.05.2007 taotles hageja 30.10.2003 sularaha vastuvõtu-üleandmise akti suhtes ekspertiisi määramist ning asja läbivaatamist kohtuistungil. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib sissenõudja vastu esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist TMS §-s 221 lg 1 toodud asjaoludega, st et nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohtuistungil oleks kohus saanud hagejale menetluslikku ja õiguslikku olukorda selgitada ning juhtida hageja tähelepanu

§-s 206 lg 1 sätestatud võimalusele muuta hagi eset. 4 Asja uuel läbivaatamisel peab kohus arvestama eeltooduga ja andma hagejale võimaluse hagi muutmiseks kooskõlas

§-s 376 sätestatuga. 8. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja