← Eesti

2-07-8103/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-8103 Otsuse kuupäev 29.juuni 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi VR(isikukood XXX, XXX) hagi SK(isikukood XXX, registreeritud XXX, tegelik elukoht XXX) vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 19.juuni 2007 Istungil osalenud isikud hageja VR ja kostja SK Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada VR ja SK abielu, milline on registreeritud Tallinna Linna Perekonnaseisuametis XXX, kanne nr XX. Jätta laps IK (isikukood XXX) pärast poolte abielu lahutamist hageja VR juurde. Välja mõista SK elatis poja IK (sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 000 (kaks tuhat) krooni alates 12.märtsist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni VR kasuks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Linna Perekonnaseisuametis XXX. Abielust on sündinud poeg IK XXX. Hageja soovib abielu lahutada. Abielu lahutamise ajendiks on kostja sõltuvus alkoholist ja kalduvus vägivallale joobeseisundis. Kostjaga kooselu jätkamist ei pea hageja enam võimalikuks. Hageja palub lapse jätta tema juurde. Kuna kostja lapse ülalpidamiskohustust korrektselt ei täida, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatusraha alates hagi esitamisest. Elatusraha suuruse osas 2 000 krooni kuus, saavutasid pooled kokkuleppe kohtuistungil. Kostja arvamus Kostja kirjalikku vastust hagile ei ole esitanud. 19.06.2007 toimunud kohtuistungil kostja nõustus lapse elukoha määramisega hageja juurde ning nõustub elatise väljamõistmisega summas 2 000 krooni kuus, kuid ei nõustu elatusraha väljamõistmisega hagi esitamisest, väites, et kolme kuu eest tagantjärele ei ole temal võimalik elatist maksta. Kostja ei nõustu ka abielu lahutamisega. Kohtu järeldused Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et poolte abielu on purunenud. Hageja esitas kohtule tõendid, mis kinnitavad tema väidet, et kostja on olnud hageja suhtes vägivaldne. Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna teatisest nähtub, et kostja korraldas poolte ühises elukohas skandaali ning Patsiendikaardist nähtub, et hageja pöördus Lasnamäe traumapunkti põhjusel, et mees lõi teda, tekitades pea ja näo kriimustuse ja põrutuse. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abikaasa tahe. Kuid kuna abielu jätkamist ei pea hageja enam võimalikuks, siis tuleb abielu lahutada. Lapse elukoha määramise osas pooltel vaidlus puudub ning laps tuleb jätta hageja juurde. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Pooltel puudub vaidlus elatise väljamõistmise ja selle suuruse osas. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 000 krooni kuus. Vastavalt PkS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, so 12.märtsist 2007. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pärast poolte kooselu lõppemist oleks kostja peret rahaliselt toetanud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.