) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 2 kohaselt võib kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega.
lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul. PL sünnitunnistustest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 9).
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud. Pooled soovivad, et laps jääks nende juurde elama.
lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on PL ära kuulanud. Laps soovib perekonna säilimist, kuid kui see ei toimi, siis avaldas soovi jääda elama hageja juurde. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei olnud laps enne eestkosteasutusega vestlust teadlik vanema õiguste määramisest tema suhtes. Laps vanemate abielu lahutust ei soovi, kui vanemad ikkagi lahutavad, soovib P jääda elama emaga, kuna nad on lähedasemad ning isa riidleb P tihti tegemata kodutööde pärast. Eestkosteasutusel ei ole õnnestunud saada kontakti kostjaga, kuna ta ei vasta kõnedele ega pöördu Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Lähtudes eeltoodust on eestkosteasutus seisukohal, et tuleb lähtuda lapse soovist jääda emaga. Hageja on taotlenud määrata lapse elukohaks hageja elukoht. Eestkosteasutus toetab ema elukoha määramist P elukohaks. Kohus leiab, et PL elukohaks tuleb määrata GL elukoht.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud abielu lahutamise nõude osas poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud vanema õiguste määramise nõudes tuleb jätta hageja kanda. Hageja on 02.04.2007 tasunud arvelduskontolt XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX Hansapangas viitenumbriga XXX kohtutäituritasu 300 krooni selgitusega: 2-07-4550. Kuna tasumisele kuulus kohtutäituritasu 295 krooni, on hageja tasunud kohtutäituritasu 5 krooni enam ning see tuleb hagejale tagastada. Viivi Villemson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.