2-07-12169/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-12169 Tsiviilasi TV hagi EV vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TV(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: EV(ik XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine kohtuistungil
3. augustil
4. a Kohtuistungil osalenud isikud hageja TV, kostja EV Resolutsioon
5. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
6. Muuta Tallinna Linnakohtu
7. augusti
8. a otsusega EV`ilt TV`i kasuks TV`i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
9. Välja mõista EV`ilt TV`i kasuks igakuine elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus TV`i (ik XXX) ülalpidamiseks alates
10. septembrist
11. a kuni TV`i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX a.
12. Välja mõista EV`ilt riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 28.03.
14. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja suurendada Tallinna Linnakohtu 30.08.
15. a otsusega välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis 2500 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt sündis 19.11.
16. a poolte abielust tütar TV. Tallinna Linnakohtu 30.08.
17. a otsusega lahutati poolte abielu ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis 1260 krooni kuus. Hagejal ei jätku piisavalt raha lapse ülalpidamiseks. Hageja töötab kassapidajana AS-s ja keskmine töötasu on ca 4500 krooni kuus. Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: eluasemekuludele 1768 krooni, toidule 1000 krooni, transpordile 100 krooni, sidekuludele 400 krooni, tervishoiule 150 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, koolikohustuste täitmiseks (eelkoolile) 770 krooni, riietele ja jalanõudele 800 krooni ja muudele vältimatutele püsikulutustele (trenn ja trennitarvetele) 350 krooni. Kostja seisukoht Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Kostja tasub 30.08.
18. a kohtuotsuse alusel igakuist elatist 1260 krooni. Kostja ei ole kogu selle aja jooksul vältinud elatise maksmist poolte ühisele lapsele nimetatud summas. Lisaks elatisele on kostja korduvalt kandnud ka muid lapsega seonduvaid kulutusi. Kostja leiab, et ei esine perekonnaseaduse paragrahvis 61 lg 3 sätestatud asjaolusid elatise muutmiseks. Kostja varaline seisund ei ole paranenud vaid halvenenud. Kostjal puudub käesoleval ajal töökoht ja seega ka võimalus suuremat elatist maksta. 23.08.
19. a toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma elatist 1800 krooni kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinna Linnakohtu 30.08.
20. a otsusega mõisteti välja EV`ilt igakuine elatis 1260 krooni kuus TV`i kasuks TV`i ülalpidamiseks. PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha muutmisel arvestab kohus, et kostjalt Tallinna Linnakohtu 30.08.
21. a otsusega välja mõistetud elatis 1260 krooni kuus ei ole piisav 7 aastase tütarlapse ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt peab lapse ülalpidamine katma lapse igapäevased vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused toidule 1000 krooni, transpordile 100 krooni, tervishoiule 150 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, riietele ja jalanõudele 800 krooni ja trennile 350 krooni. Kohus ei nõustu eluasemekuludega summas 1768 krooni, sidekuludega 400 krooni ja koolikohustustele kuluva 770 krooniga. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt elab hageja ema korteris ja tasub ainult kommunaalmakseid. Seega ei kulu lapsel eluasemekuludele kuus 1768 krooni ning kohus arvestab eluasemekuludele 500 krooni. Samuti ei pea kohus mõistlikuks, et
22. aastane laps tarbib 400 krooni eest kuus sideteenuseid. Kohus arvestab sideteenustele 100 krooni kuus. Koolikohustuse täitmiseks peab kohus mõistlikuks 200 krooni kuus. Seega kulub lapse vajadusteks ühes kuus kokku 3400 krooni. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Seega on lapse igakuulised vajadused koos hageja osaga kaetud. Kohus peab vajalikuks ka märkida asjaolu, et Sotsiaalministeerium on tellinud 2004 valminud uurimuse „lapse ülapidamiskulude kohta“. Nimetatud uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil http://www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf. Nimetatud uurimuse kohaselt kulub terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-
23. aastat 2182 krooni. Sotsiaalministeeriumi uuringut arvestab oma lahendites ka Riigikohus. Kohus arvestab asjaoluga, et uuring on aastast
24. a, vahepeal tõusnud elukallidusega ja asjaoluga, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Eeltoodust tulenevalt on lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 3400 krooni igati mõistlikud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis 1800 krooni kuus. TsMS § lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb jätta menetluskulud poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv elatise suurendatult osalt 250 krooni. Maie Seppo kohtunik