lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtuistungil on hageja seletustega tõendatud, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust alates augustist 2006. a. Seega on kostja jätnud oma ülalpidamiskohustuse laste ees täitmata üle aasta. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus peab mõistlikeks vajalikeks kulutusteks MK ülalpidamiseks kuus: eluasemekuludele 1200 krooni, transpordile 400 krooni, sidekuludele 200 krooni, tervishoiule 300 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni. Kohus vähendab kulutusi koolikohustuste täitmisele 500 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni. Samuti kohus vähendab kulutusi toidule ja peab mõislikuks 1500 krooni kuus. Seega kulub tütre ülalpidamiseks kuus 5300 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on MK vajadused kaetud. MK ülalpidamiseks ühes kuus peab kohus mõistlikuks järgmisi kulutusi: eluasemekuludele 1200 krooni, transpordile 400 krooni, sidekuludele 200 krooni, tervishoiule 300 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni. Samuti kohus vähendab kulutusi toidule ja peab mõislikuks 1500 krooni kuus. Seega kulub poja ülalpidamiseks kuus 5300 krooni. Tulenevalt hageja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei käi MK lasteaias ja seega puuduvad kulutused lasteaiale. Kokku kulub MK ülalpidamiseks ühes kuus 4800 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summaga on MK vajadused kaetud. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, ning seega tuleks mõlemal vanemal kanda pool laste ülalpidamiskuludest. Arvestades laste vajadusi on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tütre MK ülalpidamiseks 2650 krooni kuus ja poja MK ülalpidamiseks 2400 krooni kuus. Elatis tuleb kostjalt välja mõista
a, kuna kostja ei ole sellest ajast laste ülalpidamiskohustust täitnud.
lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. TsMS § lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb jätta menetluskulud poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 45 450 krooni (9 x 2650 = 23 850 ja 9 x 2400 = 21600). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 45 450 krooni riigilõivu 2750 krooni. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.