3-07-586/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-586 Otsuse kuupäev 31.august 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla direktori 12.03.2007 käskkirja nr 14/284 peale Asja läbivaatamise kuupäev 23.august 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja - Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 12.03.2007 käskkirjaga nr 1-4/284 karistati vahistatu XXX kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks selle eest, et ta 14.02.2007 kell 17.25 kambris 2067 ei tõusnud vanglaametniku sisenedes püsti, ei allunud vanglaametniku korraldusele voodist välja tulla ja seista voodi kõrvale, väljus kambrist ilma loata ja vanglaametnikku kõrvale lükates eesmärgiga tuua koridorist kambrisse tagasi vanglaametnike poolt äravõetud nöör ja pakk. Oma tegevusega rikkus XXX vangistusseaduse § 67 lg 1, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ § 641 p 1 ja Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1; 7.1.5; 7.2.1; 7.2.5; 7.2.14 ja 13.4 nõudeid. Käskkirja tutvustati XXX 13.03.

1. XXX kandis karistuse ära ajavahemikul 15.03 – 14.04.
2. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla direktori 12.03.2007 käskkiri nr 1-4/284 tühistada. Kaebuses on märgitud, et 14.02.2007 leidis XXX kambris aset intsident, mille käigus kaebaja hakkas korrapidajale vastu ja selle rikkumise eest on väidetavalt teda karistatud kolmel korral – samal päeval isoleeriti ühiskonnast, võeti ära kõik tema asjad ja terve kuu jooksul ei antud asju tagasi ning pandi kartserisse 30 ööpäevaks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja- Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väidab, et kaebaja pani 14.02.2007 toime raske distsipliinirikkumise, mis andis piisavalt alust arvata, et kaebaja võib osutuda vägivaldseks ja ohustada seeläbi vangla üldist julgeolekut, mistõttu kohaldati kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna isiklike asjade kasutamise keelamist distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 12.03.2007, mil lõppes distsiplinaarmenetlus. Seega on ekslik kaebaja arvamus, et teda on ühe distsipliinirikkumise eest mitu korda karistatud. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ega põhjustanud talle tagajärgi, mille tõttu oleks kaebajal alust kahju hüvitamist nõuda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei vaidlusta oma distsiplinaarrikkumist, vaid seda, et talle määrati ühe rikkumise eest mitu karistust. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega on võimalik vigastusi tekitada, nt nöörid. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.
3. kohustab kinnipeetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama punkt 7.1.
4. kohustab tervitama vanglateenistujaid püsti seistes. Sama punkt 7.2.
5. keelab kinnipeetaval isikul väljuda kambrist vanglaametniku loata. Sama punkt 7.2.
6. keelab kasutada füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes. Sama punkt 7.2.
7. keelab kambrisse nööride riputamise ja punkt 13.
8. kohustab kinnipeetavat vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt ei seisnud vahistatu XXX 14.02.2007 kella 17.25 ajal kambris 2067 vanglaametniku kambrisse sisenemisel voodi kõrvale 2 püsti ega kuuletunud vanglaametniku korduvale seaduslikule korraldusele tulla voodist välja ja seista voodi kõrval. Ühtlasi väljus vahistatu ilma vanglaametniku loata kambrist, vanglaametnikku kõrvale lükates, et võtta koridorist tagasi sinna samast kambrist vanglaametnike poolt äravõetud vanglas keelatud ese – nöör ja paberist pakike. Kohus asub vastustajaga samale seisukohale, et oma sisult oli tegemist võimuesindaja või avalikku korda kaitsva ametikohustuste täitmisel viibiva isiku suhtes vägivalla kasutamisega, mille eest võib kohus mõista juhindudes KarS § 274 lg 1 karistuseks kuni viie aastase vangistuse. Kuna aga eelkirjeldatud õigusrikkumine ei kujutanud endast väga suurt ohtu vangla julgeolekule ja sisekorrale, siis menetleti seda õigusrikkumist kui distsiplinaarrikkumist. Arvesse võeti seda, et vanglaametniku vastu jõu kasutamine, vanglaametniku kõrvale tõrjumise näol, oleks võinud areneda ka raskete tagajärgedega ründeks ning kujutada otsest ohtu vanglaametniku elule ja tervisele. Rikkumise raskust suurendab asjaolu, et XXX ei kuuletunud vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele tulla voodist välja voodi kõrvale seisma ja ilma vanglaametniku loata väljus talle määratud kambrist koridori, üritades tagasi võtta temalt äravõetud vanglas keelatud eset. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja ta on teadlik kinnipeetavatele esitavatest nõuetest ja on teadlik, et nende mittetäitmine on keelatud ja distsiplinaarkorras karistatav, siis oli tegemist vahistatu poolt täiesti teadlikult ja otsese tahtlusega toimepandud distsipliinirikkumisega. Kohus on seisukohal, et kuna XXX pani mitu julgeolekut ohustavat eelkirjeldatud distsipliinirikkumist toime otsese tahtlusega, siis oli tegemist väga raske distsipliinirikkumisega kogumis, mis andis piisavalt alust arvata, et kaebaja võib osutuda vägivaldseks ja ohustada seeläbi vangla üldist julgeolekut, mistõttu kohaldati vahistatu suhtes täiendava julgeolekuabinõuna isiklike asjade kasutamise keelamist distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks (tl 12). Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 12.03.2007, mil lõppes distsiplinaarmenetlus, seega on kaebaja arvamus, et teda karistati ühe distsipliinirikkumise eest mitu korda, vale. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et Tartu Vangla direktori 12.03.2007 käskkiri nr 1-4/284 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Maare Aloe kohtunik 3