2-05-13319/1

2-05-13319 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-13319 Tsiviilasi Osaühing xxx (pankrotis) kaebus pankrotihalduri tegevuse peale Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende Võlgnik osaühing xxx (pankrotis; registrikood xxx); osaühing xxx (pankrotis) juhatuse liige xxx (elukoht i xxx); osaühing xxx (pankrotis) juhatuse liikme xxx lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaidi Reiljan-Sihvart (advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN, asukoht Dunkri 7 Tallinn); pankrotihaldur Raivo Piirla (õigusbüroo Edikte osaühing, J. Köleri 3-3 Tallinn); pankrotihaldur Katrin Prükk (advokaadibüroo Advocatus; Pepleri 32, Tartu 51010). esindajad RESOLUTSIOON
2. Rahuldada osaühing xxx (pankrotis) juhatuse liikme xxx kaebus.
3. Vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest. Raivo Piirla osaühingu xxx (pankrotis)
4. Raivo Piirla on kohustatud esitama Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale osaühing xxx (pankrotis) pankrotihalduri tegevusaruande hiljemalt
5. jaanuariks
6. a.
7. Osaühing xxx(pankrotis) pankrotihalduriks nimetada Katrin Prükk. 2-05-13319
8. Raivo Piirla on kohustatud üle andma osaühing xxx (pankrotis) pankrotimenetluse dokumentatsiooni Katrin Prükkile akti alusel hiljemalt
9. jaanuariks 2007 a.
10. Osaühing xxx (pankrotis) juhatuse liige xxx on kohustatud üle andma tema valduses olev osaühing xxx (pankrotis) dokumentatsioon akti alusel pankrotihaldur Katrin Prükkile hiljemalt
11. jaanuariks 2007 a.
12. Määrus saata teadmiseks Harju Maakohtu Registriosakonnale. Edasikaebe kord Võlausaldaja ja võlgnik võivad halduri nimetamise peale esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 26.10.1999 otsusega kuulutati välja osaühingu xxx (edaspidi OÜ xxx) pankrot, pankrotihalduriteks nimetas kohus Raivo Piirla. Võlgnik OÜ xxx (pankrotis) juhatuse liige xxx on esitanud kohtule avalduse pankrotihaldur Raivo Piirla tegevuse peale. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 68 lg 2 sätestab, et kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus vabastab halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda. Kohtu nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande. PankrS § 68 lg 3 sätestab, et kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada. Mitme halduri korral ühe halduri vabastamisel otsustab kohus, kas vabastatu asemele on vaja uut haldurit nimetada. Võlgnik OÜ xxx (pankrotis) juhatuse liige xxx on esitanud kohtule avalduse pankrotihaldur Raivo Piirla tegevuse peale. Avalduse kohaselt on võlgniku juhatuse liige xxx 07.01.2000 edastanud kirja pankrotihaldurile kohustuste täitmiseks, kuna pankrotihaldur ei olnud asunud Keila Linnavalitsuse poolt võlgnikule tekitatud kahju sisse nõudma. Avalduses selgitas võlgniku juhatuse liige pankrotihaldurile, et Keila Linnavalitsuse vastu nõuete esitamata jätmine kujutab endast tema pankrotiseadusest tulenevate kohustuste rikkumist ning kui pankrotihaldur ei esita enne 01.07.2005 Keila Linnavalitsuse vastu vastavaid nõudeid, on võlgnikul õigus pöörata oma nõuded pankrotihalduri vastu. Kuna pankrotihaldur R. Piirla enne 01.07.2005 Keila Linnavalitsuse vastu nõudeid ei esitanud, siis need nõuded aegusid. 2 2-05-13319 Võlgniku juhatuse liikme xxx poolt kohtule esitatud andmete kohaselt võlgniku õiguseellane aktsiaselts Harves ja Keila Linnavalitsus sõlmisid 02.01.1995 võlgniku põhitegevusala (veeja kanalisatsiooniteenuste osutamine) teostamisega seoses 3 lepingut: hoonete kapitalirendilepingu, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et Keilas xxx asuvad hooned võõrandatakse võlgnikule; ostu-müügilepingu, mille kohaselt pooled leppisid kokku lepingus sätestatud vallasvara ja väärtpaberite võõrandamises võlgnikule; rendilepingu, mille kohaselt pooled leppisid kokku veevarustuse- ja kanalisatsiooniehitiste ja –seadmete rentimises võlgnikule. Keila Linnavalitsus lõpetas oma 12.06.1997 korraldusega nr 157 võlgnikuga sõlmitud kapitalirendilepingu ja rendilepingu ning tunnistas kehtetuks ostu-müügilepingu. Ühtlasi hõivas Keila Linnavalitsus Harju Kaitseliidu maleva abiga 19.06.1997 praktiliselt kogu võlgnikule kuuluva vara ning tegi võlgnikule oma varale juurdepääsu võimatuks. Võlgnik pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.1999 otsusega tunnistati võlgniku õigusi ostu-müügilepingule ja rendilepingule ning kohustati Keila Linnavalitsust nimetatud lepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Vaatamata jõustunud kohtuotsusele Keila Linnavalitsus tunnustatud lepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud ega tagastanud võlgnikule tühiseks tunnistatud kapitalirendilepingu alusel saadut ega võlgnikult õigusvastaselt hõivatud vara. Eeltoodust tulenevalt tekkis võlgnikul õigus nõuda Keila Linnavalitsuselt tühise kapitalirendilepingu alusel vähemalt 718 044 krooni tagastamist. Kuna võlgnikul oli rendilepingu alusel õigus renditud vara kasutada kuni 31.12.2010, on võlgnikul jäänud kuni käesoleva ajani saamata tulu, mille suurus ühes kalendriaastas on 2 332 250 krooni. Samuti on võlgnikul õigus esitada vindikatsioonihagi Keila Linnavalitsuse poolt hõivatud vara väljanõudmiseks või selle väärtuse hüvitamiseks. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul aegusid tulenevalt 01.07.2002 jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 ja 10 ning TsÜS § 151 kapitalirendilepingu alusel saadu tagastamise nõue ja perioodil 19.07.1997 kuni 01.07 2002 rendilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded 01.07.
13. 22.11.2006 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja lepinguline esindaja, et dokumendid, s.h alusarved ja maksekorraldused, mis kinnitavad võlgniku õigust esitada kolmandate isikute vastu nõudeid, on võlgniku juhatuse liikme käes, kuna pankrotihaldur R. Piirla ei ole pidanud vajalikuks neid vastu võtta. Pankrotihaldur R. Piirla selgitas, et viidatud dokumente ei ole talle esitatud, mistõttu ta ei saa võtta seisukohta, kas see kahjutasunõue on perspektiivne. Pankrotihaldur R. Piirla selgitas kohtuistungil, et käis võlgniku juhatuse liikme xxx juures 2000.a kevadel ja palus võlgniku juhatuse liikmel endale dokumendid üle anda, kuid kuna dokumendid olid süstematiseerimata nii, nagu tema seda võlgniku juhatuse liikme käest nõudis, siis palus pankrotihaldur, et võlgniku juhatuse liige dokumendid süstematiseeriks ja võttis ainult osa dokumente, mis oli seotud võlgniku majandustegevusega, enda valdusesse, ülejäänud dokumendid on xxx valduses (II kd, tl 91). Kuna vaidlus puudub selles, et OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur oli teadlik asjaolust, et võlgniku juhatuse liikme xxx valduses on OÜ xxx (pankrotis) tegevust kajastavad dokumendid ning võlgniku juhatuse liige xxx oli korduvalt informeerinud pankrotihaldurit tema kohustustest kolmandate isikute vastu nõuete esitamiseks, siis asjaolu, et pankrotihaldur R. Piirla jättis üle võtma võlgniku dokumendid 2000.a kevadel põhjendusel, et need ei ole süstematiseeritud ning ka hiljem pole neid dokumente vastu võtnud ega analüüsinud nendest tulenevaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks, näitab, et pankrotihaldur R. Piirla ei ole oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud. 3 2-05-13319 Tulenevalt kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 31 lg 2 p 2 ja kehtiva PankrS § 55 lg 3 p 1 on pankrotihalduri ülesandeks muu hulgas valitseda pankrotivara ja korraldada selle moodustamine. Kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS § 41 ja kehtiva PankrS § 108 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotivaraks on muuhulgas vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi pankrotivarasse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eelnimetatud sätetest tuleneb otseselt pankrotihalduri kohustus selgitada välja pankrotivarasse tagasinõutav või –võidetav vara. Nimetatud kohustust saab muuhulgas täita võlgniku dokumentatsiooni analüüsi alusel, mistõttu pankrotihalduri kohustuseks on võtta enda valdusesse võlgniku dokumentatsioon ja selle põhjal selgitada välja pankrotivara moodustamise võimalused. OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur aga nimetatud kohustust ei täitnud, jättes vastu võtmata võlgniku juhatuse liikme valduses olnud OÜ xxx (pankrotis) dokumentatsiooni. Kohus leiab, et pankrotihaldur R. Piirla väide, et võlgniku juhatuse liige ei andnud talle 2000.a kevadel üle süstematiseeritud dokumentatsiooni, milles tulenvalt ta ei saanud seda vastu võtta, on kohatu. Kohus leiab, et isegi juhul, kui võlgnik, käesoleval juhul võlgniku juhatuse liige, keeldub täitmast oma seadusest tulenevat kohustust teabe ja informatsiooni andmisel, on pankrotihaldur kohustatud täitma oma ülesandeid ja koguma informatsiooni võlgniku tegevuse ja vara kohta. Käesoleval juhul aga puudub vaidlus selles, et võlgniku juhatuse liige on 2000.a kevadel võimaldanud OÜ xxx (pankrotis) pankrotihalduril vastu võtta võlgniku dokumentatsiooni, kuid pankrotihaldur on jätnud selle üle võtmata ega ole ka alates 2000.a kevades dokumentatsiooni vastu võtnud, täites sellega oma ülesandeid mittenõuetekohaselt. Kohus leiab, et pankrotihalduri ülesannete mittenõuetekohane täitmine seisneb käesoleval juhul selles, et OÜ xxx(pankrotis) pankrotihaldur R. Piirla ei ole vastu võtnud võlgniku dokumente alates 2000.a kevades ega ole analüüsinud nende alusel pankrotivara moodustamise võimalusi. Kohus leiab, et pankrotihaldur oli kohustatud analüüsima pankrotivara moodustamise võimalusi ja sellest tulenevalt asuma ka vara tagasi võitma või tulnuks pankrotihalduril võlgniku dokumentatsiooni alalüüsimise tulemusel esitada võlgniku juhatuse liikme seisukohtadele argumenteeritud vastuväited, miks ei ole võimalik pankrotivara tagasi võita pankrotivarasse. Nimetatut aga pankrotihaldur teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna OÜxxx(pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla on jätnud täitmata oma kohustused pankrotivara väljaselgitamisel, siis ei ole ta täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt ja ta tuleb tulenevalt PankrS § 68 lg 2 vabastada OÜ xxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Asjaolu, kas ja kui suures ulatuses on OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla tegevusetuse tagajärjel kahju tekkinud, tuleb selgitada välja edasise pankrotimenetluse käigus. Pankrotihaldur Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ xxx (pankrotis) pankrotihalduriks, ta on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Merike Varusk Kohtunik 4