2-07-15679/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28. september 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-07-15679 Tsiviilasi I.K. hagi K.K. vastu abielu lahutamise ja lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.K., isikukood xxxxxxxxxxxx, eluk. xxxxx x-xx, xxxxx xxxx; Kostja K.K., isikukood xxxxxxxxxx, eluk. xxxxx xxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 25. september 2007.a RESOLUTSIOON Rahuldada I.K. hagi. Lahutada I.K. ja K.K. abielu, mis sõlmiti 30.07.1999.a ning mille kohta koostati Lääne Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas samal päeval abieluakt nr xx. Välja mõista K.K.’ilt elatusraha I.K.kasuks lapse K-O Kt’i, sünd. 06.01.2000.a, ülalpidamiseks 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 01.10.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista K.K’ilt elatusraha I.K. kasuks lapse J. K’i, sünd. 06.01.2003.a, ülalpidamiseks 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 01.10.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista K.K.’ilt elatusraha I.K. kasuks lapse K. K’i, sünd. 05.07.2004.a, ülalpidamiseks 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 01.10.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord Sisulised asjaolud Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tsiviilasi nr 2-07-15679 Hageja nõuded, väited ja tõendid Hageja I.K. on esitanud 23.04.2007.a kohtule hagi K.K.’i vastu kolme alaealise lapse: K-O K (sünd. 06.01.2000.a), JK (sünd 06.01.2003.

1. a)ja KK (sünd. 05.07.2004.
2. a)ülalpidamiseks elatise nõudes ning poolte vahel 30.07.1999.a sõlmitud abielu lahutamise nõudes. Hagi kohaselt muutus poolte kooselu võimatuks seoses kostja alkoholitarbimisega ja elupõhimõtete erinevustega. 2005.aasta detsembris kolis hageja koos lastega Pärnusse elama ning mingeid märke suhete paranemises senini ei ole. Hageja soovib lastele soetada oma kodu. Eelistungil jäi hageja oma nõuete juurde, täpsustades, et kuivõrd kostja on lastele ka menetluse ajal ülalpidamist andnud, siis mõistetaks elatis välja alates 01.10.2007.a. Abielu säilitamist hageja võimalikuks ei pidanud, proovitud on ka perenõustaja abi, kuid tulemusi ei ole. Kostja takistab nõusoleku mitteandmisega ka laenuvõtmist, et soetada perele uus eluase, sest olemasolev üürikorter on liiga väike. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud ning võttis eelistungil hagi õigeks elatise nõude osas. Abielu lahutamisega kostja ei nõustunud, vaid arvas, et abielu on võimalik säilitada. Mingeid tõendeid ega taotlusi kostja ei esitanud. Kostja väitel on pooled laste suvevaheaegadel elanud xxxxxxx ka koos ning temal oleks võimalik leida töö ka xxxxx. Kohtu põhjendused Kuna elatise nõudes osas on kostja hagi õigeks võtnud, ei pea kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt vajalikuks kohtuotsuses elatise nõudes kirjeldavat osa esitada, vaid piirdub selles osas vaid õiguslike põhjendustega. Kostja ei ole täitnud vanemana laste ülalpidamiskohustust, milline tuleneb perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mistõttu on hagejal õigus perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 1 alusel nõuda kostjalt lastele elatise väljamõistmist kohtu kaudu. Tulenevalt PkS § 70 lg 1 tuleb üldjuhul hageja nõutud elatis välja mõista alates hagi esitamisest, kuid hageja nõusolekul ja kinnitusel piisava ülalpidamise andmise kohta võib see kuupäev olla ka hilisem, antud juhul alates 01.10.2007.a. Kui abielu jätkamine on võimatu, tuleb see kohtule PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutada. Kohus, kuulanud eel- ja kohtuistungil ära poolte ütlused, leiab, et abielu ei ole võimalik säilitada ning hageja nõue on põhjendatud. Pooled ei ole vaatamata kolme väikese lapse olemasolule suutnud ligemale kahe aasta jooksul oma normaalset kooselu taastada ning vaidlus puudub selles, et pöördutud on ka perenõustaja poole. Elatakse teineteisest üsna kaugel (ca 55
3. km)ning kostja ei ole vaatamata hagis viidatud lahkarvamustele (mida ta ei vaidlustanud) suutnud korraldada oma elu muu pere vajadustele vastavalt. Mõlemad pooled on veendunult kinni oma elukohas ning kusagilt ei paista tõsist soovi või katset järele anda ning teisele abielupoolele läheneda. Lisaks keeldub kostja andmast nõusolekut pere huvides suurema elamispinna soetamiseks laenu võtmiseks (mida kostja ka ise kinnitas), mis jällegi näitab pooltevahelisi halbu suhteid. Eelnevast tulenevalt tuleb abielu lahutada. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 jäävad menetluskulud abieluasjades poolte endi kanda, teistsuguseid nõudeid pooled kohtule ka ei esitanud. 2